← Eesti

3-1-3-19-01

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

  1. novembril 2001 3-1-3-19-01 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Ott Järvesaar ja Lea Kivi vaatas
  2. oktoobril
  3. a toimunud avalikul kohtuistungil kohtuvigade parandamise korras läbi kriminaalasja K.Ž. süüdistuses KrK § 107 lg 2 p 1 järgi. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa vandeadvokaat Merike Borunova ja riigiprokurör Marge Püss. Asjaolud ja menetluse käik
  4. Tallinna Linnakohtu
  5. detsembri
  6. a otsusega tunnistati K.Ž. (sünd X) süüdi KrK § 107 lg 2 p 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks kolm aastat vabadusekaotust. Kohtuotsusega mõisteti K.Ž. seaduslikult esindajalt ja tsiviilkostjalt A.Ž-lt välja tsiviilhagi 133 107 kr X Haigekassa kasuks. Kohtuotsus jõustus
  7. jaanuaril
  8. a.
  9. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et tsiviilkostja A.Ž. esitas
  10. jaanuaril
  11. a Tallinna Linnakohtule avalduse, milles palus kohtuotsuse täitmine temalt tsiviilhagi väljamõistmise osas kuue võrra edasi lükata, põhjendusel, et ta on keskmise raskusastme puudega invaliid, kelle sissetulekuks on pension 800 krooni.
  12. Tallinna Linnakohtu kohtuniku Märt Tominga
  13. veebruari
  14. a määrusega rahuldati tsiviilkostja A.Ž. taotlus ning eeltoodud otsuse täitmine tsiviilhagi osas lükati edasi kuue kuu võrra, alates
  15. veebruarist
  16. a.
  17. Tsiviilkostja A.Ž. esitas
  18. augustil
  19. a Tallinna Linnakohtule uue avalduse, milles palus jätkuvalt K.Ž. suhtes tehtud kohtuotsuse tsiviilhagi osas täitmise edasilükkamist 1 aasta võrra, põhjendusel, et tema materiaalne olukord on endiselt halb.
  20. Tallinna Linnakohtu kohtuniku M. Tominga
  21. augusti
  22. a määrusega A.Ž. taotlus rahuldati ja kohtuotsuse täitmine tsiviilhagi osas lükati edasi 12 kuu võrra, alates
  23. augustist
  24. a. Samas märkis kohus, et taotluse rahuldamine ei võta tsiviilkostjalt kohustust kohtuotsust tsiviilhagi osas täita. Menetlus Riigikohtus
  25. Süüdimõistetu K.Ž. esitas Riigikohtule avalduse, milles palub parandada vea Tallinna Linnakohtu
  26. detsembri
  27. a otsuses. Avaldaja palub otsuse tühistada osas, millega mõisteti tema emalt A.Ž-lt välja 133 107 kr X Haigekassa kasuks. Ta leiab, et juba kohtuotsuse tegemise ajal lasus temal kohustus hüvitada ise kuriteoga tekitatud kahjud, ema vastutus oli täiendava iseloomuga. K.Ž. selgitab, et
  28. märtsil
  29. a sai ta täisealiseks ning seetõttu on valmis ise kandma vastutust kuriteoga tekitatud kahju eest.
  30. Vastavalt KrMK § 43 lg-le 1 võib tsiviilkostjana kriminaalasjasse tõmmata alaealise kohtualuse vanemaid, kes kannavad varalist vastutust kuriteoga tekitatud kahju eest seaduse alusel. Tsiviilkoodeksi § 455 lg 1 järgi kannab
  31. kuni
  32. aastane isik tema poolt tekitatud kahju eest vastutust üldistel alustel. Sama paragrahvi lg 2 aga sätestab, et alles juhul, kui alaealisel ei ole kahju hüvitamiseks piisavalt vahendeid (vara või töötasu), peavad puuduva osa hüvitama tema vanemad, kui nad ei tõenda, et kahju tekkis mitte nende süü läbi. Selline kohustus lõpeb, kui kahjutekitanu saab täisealiseks või juhul, kui süüdlasel tekib enne täisealiseks saamist küllaldane vara või töötasu. See tähendab, et alaealise isiku enda vastutuse kõrval eksisteerib tema vanemate subsidiaarne (abistav, toetav) vastutus. Sisuliselt tähendab see seda, et
  33. kuni
  34. aastase isiku kahjutasud ei kuulu automaatselt väljamõistmisele tema vanematelt, vaid ainult juhul kui alaealisel vastavad vahendid puuduvad.
  35. Riigikohus märgib, et Tallinna Linnakohtu
  36. detsembri
  37. a otsuse kirjeldav- motiveerivas osas pole esitatud tsiviilhagi rahuldamise aluseid, samuti pole põhistatud, miks X Haigekassa poolt esitatud tsiviilhagi mõistetakse täies ulatuses välja tsiviilkostjaks tunnistatud A.Ž-lt. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt võis olla selleks põhjuseks alaealisel süüdimõistetul kahju hüvitamiseks vajalike vahendite puudumine. Seetõttu on eksitavalt ebatäpne ka kohtuotsuse resolutiivosa haigekassa tsiviilhagi puutuvas osas.
  38. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsK § 455 lg-st 1 ja lg-st 2, AKKS § 63 p-st 3 ning § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s:
  39. Tühistada Tallinna Linnakohtu
  40. detsembri
  41. a otsus K.Ž-i süüdistusasjas KrK § 107 lg 2 p 1 järgi X Haigekassa tsiviilhagi rahuldamise osas.
  42. Mõista K.Ž-lt välja 133 107 kr X Haigekassa kasuks. K.Ž-l varaliste vahendite puudumisel kuni tema täisealiseks saamiseni mõista 133 107 kr X Haigekassa kasuks välja tsiviilkostjalt A.Ž-lt.
  43. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.
  44. K.Ž. avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada.
  45. Välja mõista K.Ž-lt 619.50 kr kaitsjatasu riigieelarve tuludesse. Otsus jõustub
  46. novembril
  47. a ja edasikaebamisele ei kuulu. Eesistuja Peeter Vaher Liikmed Ott Järvesaar, Lea Kivi

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.