3-1-1-113-01

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. novembril
2. a. 3-1-1-113-01 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Ott Järvesaar ning liikmed Jüri Ilvest ja Peeter Vaher vaatas
3. novembril
4. a toimunud avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja G. P. süüdistuses KrK § 139 lg 2 p-de 2, 3 ja § 195 lg 2 järgi. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa G. P. kaitsja vandeadvokaat Kaljo Kuusmaa ja riigiprokurör Marge Püss. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. Tartu Maakohtu
6. juuni 2001.a otsusega mõisteti G. P. süüdi ja karistati teda KrK § 139 lg 2 p-de 2, 3 järgi vabadusekaotusega kuueks kuuks ning KrK § 195 lg 2 järgi vabadusekaotusega seitsmeks kuuks. KrK § 40 lg 1 alusel liideti karistused osaliselt ja kuritegude kogumi eest mõisteti G. P.-le karistuseks 8 kuud vabadusekaotust. G. P.-lt ja temal vara puudumisel Puhja Vallavalitsuselt mõisteti välja 4990 krooni U. K. kasuks ja 3427.25 krooni SA Tartu Ülikooli Kliinikumi kasuks. G. P. on 16-aastane ilma vanemliku hoolitsuseta jäänud alaelaline. Tema ema on surnud ja isa ei ole teda kasvatanud. Kriminaalhooldaja poolt koostatud ettekandest nähtuvalt on isa J. Proost, kes on 80 % töövõimetusega invaliid, lapsest loobunud. Vastavalt Perekonnaseaduse (edaspidi PkS) § 92 lg-le 3 seatakse sellisel juhul lapse üle eestkoste. Kuni kohtu poolt eestkostja määramiseni täidab vastavalt PkS § 95 lg-le 5 eestkostja ülesandeid eestkosteasutus, s.o Puhja Vallavalitsus. G. P. hooldamiseks sõlmis Puhja Vallavalitsus hoolduslepingu tema tädi Eda Kägoga. Maakohus asus seisukohale, et kuna hoolduslepingu sisuga ei ole pandud hooldajale vastutust hooldatava poolt tekitatud kahjude eest ning G. P. eestkostjaks ja seega ka seaduslikuks esindajaks on Puhja Vallavalitsus, tuleb tsiviilhagid ja kohtukulud alaealisel vara puudumisel hüvitada vallavalitsusel.
7. Apellatsioonkaebuse esitas Puhja Vallavalitsus, kes palus tühistada Tartu Maakohtu otsuse osas, millega Puhja Vallavalitsuselt mõisteti G. P.l vara puudumisel välja 4990 krooni U. K. kasuks ja 3427.25 krooni SA Tartu Ülikooli Kliinikumi kasuks. Apellatsioonkaebuse kohaselt saab vastavalt KrMK § 43 lg-le 1 tsiviilkostjaks olla ainult isik, kes seaduse alusel kannab varalist vastutust kuriteoga tekitatud kahju eest, kuid maakohtu otsusest ei selgunud, millise seaduse alusel kannab varalist vastutust Puhja Vallavalitsus. Seadus ei sätesta, et eestkosteasutus kannaks kuni eeskostja määramiseni varalist vastutust. Samas on kohus jätnud G. P. seadusliku esindajana menetlusse kaasamata tema isa. Vastavalt PkS § 50 lg-le 2 on vanem lapse seaduslik esindaja. Olukord, kus laps on ilma jäänud vanemlikust hoolitsusest, ei vabasta lapse isa tema vanemlikest kohustustest.
8. Tartu Ringkonnakohtu
9. septembri
10. a otsusega jäeti Tartu Maakohtu
11. juuni
12. a otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on Lastekaitse seaduse § 63 lg 1 kohaselt lapse abistamisel eestkoste ja hoolduse vormis eestkoste- ja hooldusorganiks kohaliku omavalitsuse sotsiaaltalitus. Puhja Vallavalitsus täitis eestkostja ülesandeid. Seejuures on eestkostja ülesannete täitmine samaväärne PkS § 95 lg-s 1 nimetatud eestkostja tegevusega, kuna tegemist on sama paragrahvi (PkS § 95) erinevate lõigetega, mis kõik räägivad eestkostjast. Seetõttu kohaldatakse PkS § 97 lg-s 1 sätestatut ka eestkostja ülesandeid täitva eestkosteasutuse kohta ning sellest tulenevalt oli Puhja Vallavalitsus G. P. seaduslik esindaja. KrMK § 43 lg 1 alusel võib tsiviilkostjana kriminaalasjasse tõmmata ka eestkostjaid, mistõttu Puhja Vallavalitsuse kaasamine oli põhjendatud. KrMK § 263 lg 1 p 12 kohaselt lahendatakse kohtuotsuse tegemisel küsimused, kas, kellelt, kelle kasuks ja missuguses summas rahuldada tsiviilhagi, ning sama lõike p 15 alusel, kelle kanda jäävad kohtukulud. TsÜS § 58 lg 1 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja "kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, samuti õigusvastastest tegudest. Kuna Puhja Vallavalitsus oli G. P. seaduslik esindaja ja G. P. tekitas kuritegudega materiaalset kahju, tekkisid sellest tulenevalt Puhja Vallavalitsusel tsiviilkohustused G. P. kuritegelike tegudega tekitatud kahjude eest. Maakohus kaasas kriminaalasja arutamisse lisaks Puhja Vallavalitsusele teise tsiviilkostjana ka G. P. isa J. P. kui lapse seadusliku esindaja PkS § 50 lg 2 alusel. J. P. ei saanud kohtukutseid kätte ja kriminaalasi arutati ära ilma tema osavõtuta. Kuna apellatsioonkaebuses ei ole taotletud kohtuotsuse tühistamist sel alusel, et asi arutati ära ilma teise tsiviilkostja, s.o J. Proosti osavõtuta ning selle kohta ei esitatud ka apellatsioonprotesti, leidis ringkonnakohus, et tal ei ole volitusi J. P. kahjusid sisse nõuda. MENETLUS RIIGIKOHTUS
13. Kassatsioonkaebuse esitas tsiviilkostja esindaja vandeadvokaat Indrek Koolmeister, kes palub tühistada Tartu Ringkonnakohtu
14. septembri
15. a otsuse tervikuna ja Tartu Maakohtu
16. juuni
17. a otsuse osas, millega Puhja Vallavalitsuselt kui tsiviilkostjalt mõisteti välja 4990 krooni U. K. kasuks ja 3427,25 krooni SA Tartu Ülikooli Kliinikumi kasuks. 4.1 Kaebuse põhjenduste kohaselt on kohus ekslikult kaasanud menetlusse tsiviilkostjana Puhja Vallavalitsuse. Asjaolu, et eestkosteasutus täidab eestkostja ülesandeid, ei tekita eestkosteasutusel seadusliku esindaja volitusi. Eestkostet kui seaduslikku esindust võib tulenevalt PkS § 93 lg-st 1 määrata ainult kohus. Samuti võib vastavalt PkS § 54 lg-le 1 üksnes kohus võtta vanematelt ära seadusliku esindaja volitused. Järelikult on seadusandja sidunud eestkostjal seaduslike volituste tekkimise kohtu otsusega, seega ei saa olla seaduslike volituste nn automaatset üleminemist eestkosteasutusele kuni eestkostja kohtuliku määramiseni. 4.2 Ekslik on eestkostja ja eestkostja ülesannete täitja samastamine. Vastutus lapse poolt tekitatud kahju hüvitamise osas saab olla seotud ainult seadusliku esindusega. Seaduslikuks esindajaks saab olla aga ainult lapsevanem või kohtu poolt määratud eestkostja. 4.3 Tsiviilkostjana võib menetlusse kaasata ainult isiku, kes seaduse alusel kannab varalist vastutust kuriteoga tekitatud kahju eest. Tsiviilkoodeksi (TsK) § 455 lg 2 sätestab vanema ja hooldaja vastutuse, kuid ei sätesta eestkostja ega eestkostja ülesannete täitja vastutust. Küll näeb eestkostja vastutuse ette TsK § 454 lg 1, kuid seda kuni viieteistkümne aasta vanuse alaealise poolt tekitatud kahju eest. Järelikult on Tartu Maakohus kaasanud Puhja Vallavalitsuse tsiviilkostjana ekslikult.
18. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära kaitsja, kes taotles kassatsioonkaebuse rahuldamist ja prokuröri, kes taotles kassatsioonkaebuse rahuldamata jätmist, l e i d i s: 5.
19. Kassatsioonkaebuse argumendid väärivad tähelepanu ning on aluseks kohtulahendite muutmisel. Nii Tartu Maakohus kui ka Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium on jätnud tähelepanuta, et PkS § 50 lg 2 kohaselt on J. P. kui G. P. vanem lapse seaduslik esindaja. Asjaolu, et ta faktiliselt ei ela koos lapsega ning ei võta osa tema kasvatamisest, ei lõpeta tema suhtes vanemlikke õigusi ega ka kohustusi. Viimatinimetatud seisukohta on algselt tunnustanud ka Tartu Maakohus, kaasates J. P.-i kriminaalasja tsiviilkostjana. Samas on kriminaalasja arutatud ilma tema osavõtuta ning jõutud seadusele mittetuginevale järeldusele, et J. P. ei vastuta oma lapse tekitatud kahju eest. 5.
20. Kuna kriminaalseaduse kohaldamise kohta kaebusi ei ole laekunud ning vaidlustatud on üksnes tsiviilhagisse puutuv kriminaalmenetluse osa, on Riigikohtu kriminaalkolleegium seisukohal, et küsimuse otsustamine - kes ja millises osas kannab tsiviilvastutust G. P. poolt tekitatud kahju eest juhul, kui tal enesel vara puudub - tuleb jätta lahendamiseks tsiviilkohtupidamise korras. 5.
21. Samal alusel tuleb lahendada ka G. P.-l vara puudumisel sundraha ning kohtukulude väljamõistmisel Puhja Vallavalitsuselt, seetõttu laiendab Riigikohtu kriminaalkolleegium kassatsiooni piire ning tühistab kohtulahendid ka selles osas. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 3, § 64 p-st 1 ning § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas:
22. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
23. septembri
24. a kohtuotsus ja Tartu Maakohtu
25. juuni
26. a kohtuotsus osas, millega G. P.-l vara puudumise korral tema poolt U. K.-le tekitatud kahju 4990 krooni ning SA Tartu Ülikooli Kliinikumile tekitatud kahju 3427 krooni ja 25 senti mõisteti välja Puhja Vallavalitsuselt ning jätta kahju hüvitamise küsimus lahendamiseks tsiviilkohtupidamise korras.
27. Tühistada Tartu Maakohtu
28. juuni
29. a kohtuotsus osas, millega G. P.-l vara puudumise korral mõisteti Puhja Vallavalitsuselt välja sundraha 1600 krooni ja advokaatide tasu 2725 krooni ja 85 senti ja jätta see küsimus lahendamiseks tsiviilkohtupidamise korras.
30. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
31. septembri
32. a määrus osas, millega G. P.-l vara puudumise korral mõisteti Puhja Vallavalitsuselt riigituludesse 743 krooni ja 40 senti õigusabi eest ja jätta see küsimus lahendamiseks tsiviilkohtupidamise korras.
33. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.
34. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
35. Mõista G. P.-lt riigieelarve tuludesse 867 krooni ja 30 senti kohtukulu kaitsja esinemise eest Riigikohtus. Kohtuotsus jõustub
36. novembril
37. a ega ole edasikaevatav. Eesistuja: Ott Järvesaar Liikmed: Jüri Ilvest, Peeter Vaher