Obsah (7)

§ 330§ 91§ 171§ 172§ 129§ 95§ 213

3-2-1-120-01 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 3. detsembril 2001. a Jaan Türneri hagi Enno Kaare vastu võla 360 000 kr ja intressi 129 000 kr väljamõistmiseks. Riigikohtu tsiviilkolleegium, koo

§ 330lg 6 kohaselt peab ringkonnakohus vastama apellatsioonkaebuse põhjendustele.

Ringkonnakohus märkis otsuses, et kostja ei ole apellatsioonkaebuses linnakohtu otsusele sisulisi vastuväiteid esitanud. Kohtu järeldus on ekslik. Apellatsioonkaebuses vaidlustas kostja linnakohtu otsuse tervikuna, eitades jätkuvalt laenu saamist ning allkirjade andmist

1. augusti
2. a laenulepingule ja väidetavalt H. Kalda poolt vormistatud
3. mai
4. a kirjale. Apellatsioonikohus pidi linnakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust kontrollima. TsK § 272 lg-te 1 ja 2 kohaselt annab laenulepingu üks pool (laenutaja) teise poole (laenaja) omandusse raha, laenaja aga kohustub laenutajale sama rahasumma tagastama; laenuleping loetakse sõlmituks raha üleandmise momendist. Seega tekib laenukohustis ainult laenusumma vastuvõtmisel. Kostja on menetluse algusest peale väitnud, et laenudokumendid on võltsitud ja laenukohustis sellega välistatud. See on sisuline vastuväide hagile.

§ 91

lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited ning kohtunik peab kohtuistungit juhtides tagama protsessiosalistele asjas tähtsate asjaolude väljaselgitamise võimaluse (

§ 171lg 1 ja § 309).

Kohus rikkus kostja õigust tõendada oma vastuväiteid hagile. Kui vaidlus on dokumentide võltsitusest, siis on möödapääsmatu nende dokumentide vahetu uurimine kohtuistungil (

§ 172

). Istungiprotokollidest selgub, et kohtud on laenudokumentide originaale nõudnud, kuid hageja on need esitamata jätnud erinevatel põhjustel. Tõe väljaselgitamiseks ei piisa üksnes sellest, et ekspertarvamuse kohaselt on

1. mai
2. a kirjal kostja allkiri kirjutatud musta värvainega. Võltsituse tõendamiseks või välistamiseks tuleb algdokumenti tervikuna uurida. Väidetavalt võltsitud
3. mai
4. a kirja (nn laenukohustise) sisu ja stiil väärib tähelepanu ja analüüsimist.

§ 129

kohaselt on kohtul õigus küsida eksperdi arvamust asjas tähtsate ja eriteadmisi nõudvate asjaolude selgitamiseks.

131 lg 1 kohaselt on protsessiosalisel õigus eksperdile kohtu kaudu kirjalikult küsimusi esitada; küsimused, mille kohta eksperdi arvamust soovitakse, määrab kohus. Kuna eksperdile esitatakse küsimused kohtu kaudu ja küsimused määrab kohus, siis ei pea kohus küsimuste esitamisel piirduma sellega, mida kostja on osanud ja teadnud küsida. Kostja esitas ekspertiisi tegemiseks kaheksa küsimust soovides tõendada, et tema allkirjad laenudokumentidel ei ole vahetult omakäeliselt kirjutatud, vaid tõenäoliselt kopeeritud mõnelt teiselt dokumendilt või on kasutatud tema allkirjaga või tema ja Helle Kalda allkirjaga tühja paberit, millele on hiljem kirjutatud hagejale vajalik tekst. Vaidlusaluse laenulepingu sõlmimise ajal olid hageja, kostja ja H. Kalda töökaaslased AS-s Helle Kalda & CO. Eksperdi arvamus kinnitas vaid seda, et kostja allkiri 21. mai 1997. a kirjal on kirjutatud musta värvainega. Kas kostja allkiri dokumendil on vahetult kostja kirjutatud või mitte, see jäi vastuseta.

§ 95

kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt; ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Täiendavast ekspertiisist keeldumine ei olnud põhjendatud. Asjaolu, et kostja kaebus prokuröri tegevusetusele on lahendamisel halduskohtus, ei ole menetluse peatamise aluseks käesolevas vaidluses.

§ 213

lg 1 p 3 kohaselt peatab kohus menetluse, kui asja läbivaatamine on võimatu enne teise asja lahendamist, mis on läbivaatamisel tsiviilkohtumenetluses, kriminaal- või haldusmenetluses. Dokumendi väidetavas võltsimises süüdioleva isiku väljaselgitamine kriminaalasjas ja sellest põhjustatud kaebuse esitamine prokuröri tegevusetusele, ei takista võlakohustisest tuleneva tsiviilasja menetlemist. Kuna kassatsioonkaebust ei ole esitatud apellatsioonikohtu otsuse osale, millega jäeti rahuldamata intressi nõue, siis seda osa apellatsioonikohtu otsusest kolleegium ei käsitle. Juhindudes

§-st 362 p 2 kolleegium otsustas: Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi

1. aprilli
2. a otsus osas, millega Enno Kaarelt mõisteti välja 360 000 kr Jaan Türneri kasuks ja nõuti sisse riigilõiv 17 629 kr 60 s riigituludesse. Tühistatud osas saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Muus osas jätta otsus muutmata. Kassatsioonkaebus rahuldada. Tagastada Enno Kaarele
3. mail
4. a tasutud kautsjon 3600 (kolm tuhat kuussada) krooni. A. Kull, L. Laarmaa, T. Vernik