← Eesti

3-2-1-130-01

3-2-1-130-01 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

  1. detsembril
  2. a Enno Luige ja Vello Luige hagi Tallinna linna, Raigo Tõnisalu, Ilse-Emilie Korvi, Jelena Tretjakova, Olga Prisja"njuki, Igor Konovalovi, Priit Tammisto ja AS Eesti Ühispank vastu korterite erastamislepingute ja pandilepingute tühisuse tunnustamiseks. Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja J. Luik, vaatas läbi avalikul kohtuistungil
  3. oktoobril
  4. a J. Tretjakova, O. Prisja"njuki, I.-E. Korvi, I. Konovalovi ja R. Tõnisalu kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
  5. aprilli
  6. a otsuse tsiviilasjas nr II-2/241/
  7. Istungist võttis osa kostjate esindaja vandeadvokaat N. Lausmaa. I. Asjaolud ja varasem menetluse käik ÕVVTK Tallinna Linnakomisjoni
  8. mai
  9. a otsusega tunnistati hagejad õigustatud subjektideks Tallinnas Komeedi 10 asuva ehitise ja krundi suhtes. Tallinna Linnavalitsuse
  10. novembri
  11. a korraldusega nr 2608-k otsustati Komeedi 10 elamu hagejatele tagastada. Elamu anti hagejatele üle
  12. veebruari
  13. a aktiga nr 169 ning registreeriti Tallinna Hooneregistris hagejate nimele. Tallinna Linnavalitsuse
  14. detsembri korraldusega nr 3442-k tunnistati kehtetuks korraldus nr 2608-k ning otsustati Komeedi 10 ehitised õigustatud subjektidele kompenseerida. Tallinna Linnavalitsuse
  15. veebruari
  16. a korraldusega nr 606-k tunnistati korraldus nr 2608-k - Komeedi 10 asuva elamu tagastamine - ning
  17. detsembri
  18. a korraldus nr 3442-k - Komeedi 10 ehitiste kompenseerimine - kehtetuks ning kohustati Tallinna Hooneregistrit registreerima see hoone tagasi munitsipaalomandisse. Sama korraldusega jäeti rahuldamata E. ja V. Luige taotlus elamu tagastamiseks, kuna see pole säilinud endisel individualiseeritaval kujul ning määrati alustada selle elamu kompenseerimise menetlust. Tallinna linn erastas
  19. juunil
  20. a sõlmitud lepingutega Komeedi 10 elamus korteri nr 4 J. Tretjakovale, korteri nr 6 O. Prisja"njukile, korteri nr 11 I. Konovalovile, korteri nr 12 R. Tõnisalule ning korteri nr 7
  21. septembril
  22. a sõlmitud lepinguga I.-E. Korvile. R. Tõnisalu pantis
  23. juulil
  24. a pandilepinguga korteri nr 12 AS-le Eesti Ühispank. I.-E. Korv sõlmis
  25. septembril
  26. a lepingu, millega müüs ja andis omandiõiguse korterile nr 7 üle P. Tammistole. Samal ajal sõlmitud pandilepinguga pantis P. Tammisto sama korteri I.-E. Korvile. Tallinna Halduskohtu
  27. detsembri
  28. a otsusega tunnistati Tallinna Linnavalitsuse
  29. veebruari
  30. a korraldus nr 606-k seadusevastaseks Komeedi 10 asuva elamu tagastamata jätmise osas ja tehti Tallinna Linnavalitsusele ettepanek asi uuesti läbi vaadata ja teha uus otsus. See kohtuotsus jäeti muutmata Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
  31. märtsi
  32. a otsusega. Nende kohtuotsuste alusel tunnistas Tallinna Linnavalitsus
  33. oktoobri
  34. a korraldusega nr 6068 Tallinna Linnavalitsuse
  35. veebruari
  36. a korralduse nr 606-k punktid 1, 2, 4, 5 kehtetuks. Hagejad palusid tunnistada eelnimetatud tehingute tühisust. Tallinna linn rikkus eluruumide erastamise seaduse (EES) § 3 lg 5 p 4 sätteid, erastades hagejatele kuulunud eluruume. Seadusevastased on ka erastamisele järgnenud tehingud, kuna nende objektis oli võõrandajale ja pantijatele mittekuuluv vara. Tallinna Linnavalitsuse korralduse nr 606-k alusel hoone registreerimine Kesklinna Valitsuse bilanssi ei oma hagejate omandiõigusele Komeedi 10 elamu suhtes õiguslikku tähendust, kuna PS § 32 ja AÕS § 68 tulenevalt ei saa omandit ära võtta teisiti kui seaduslikul alusel. Tallinna Linnakohtu
  37. oktoobri
  38. a osaotsusega hagi rahuldati ja tunnistati Tallinna linna poolt J. Tretjakova, O. Prisja"njuki, I.-E. Korvi, I. Konovalovi ja R. Tõnisaluga sõlmitud korterite erastamise ostu-müügi lepingute ning nendes sisalduvate omandiõiguse ülemineku kokkulepete tühisust. Samuti tunnistati I.-E. Korvi ja T. Tammisto vahel sõlmitud ostu-müügi lepingu ja omandiõiguse ülemineku kokkuleppe tühisust ning I.-E. Korvi ja P. Tammisto ning R. Tõnisalu ja AS Eesti Ühispank vahel sõlmitud pandilepingute tühisust. Kohtuotsuse kohaselt läks omandiõigus tagastatud varale hagejatele üle
  39. veebruari
  40. a vara üleandmise akti alusel ja Tallinna Linnavalituse järgnevad korraldused ei muutnud hagejate omandiõigust Komeedi 10 elamule. Oluliselt on rikutud eluruumide erastamise seaduse ja asjaõigusseaduse sätteid, kuna erastamise ajal ei olnud erastatud eluruumid erastamise objektiks. Seetõttu on tehingud TsÜS § 66 lg 2 ja 3 kohaselt tühised ja kehtetud algusest peale. Kuna I.-E. Korvil ei tekkinud korterile nr 7 omandiõigust, siis ei olnud tal õigus korteriga tehinguid teha ning tühine on ka tema ja P. Tammisto vahel sõlmitud korteri ostu-müügileping.
  41. juulil
  42. a ja
  43. septembril
  44. a sõlmitud pandilepingud on samuti tühised, kuna korterite omandiõigus ei olnud I.-E. Korvile ja R. Tõnisalule üle läinud ning lepingute sõlmimisel rikuti AÕS § 68 lg 1 ja § 277 lg
  45. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused Tallinna Ringkonnakohus jättis
  46. aprilli
  47. a otsusega linnakohtu osaotsuse muutmata. Ringkonnakohus nõustus linnakohtu järeldusega hagejatele omandiõiguse ülemineku osas. Seega polnud tegemist eluruumide erastamise seaduses sätestatud erastamise objektiga ning vaidlusalused tehingud rikuvad hagejate AÕS § 68 lg 1 sätestatud õigusi. Tehingute sõlmimisel on oluliselt rikutud eluruumide erastamise seaduse ja AÕS § 68 lg 1 sätteid, mistõttu tehingud on tühised ja kehtetud algusest peale nii kohustisõigusliku kui ka omandiõiguse ülemineku kokkuleppe osas. Kostjatel ei tekkinud omandiõigust ning neil ei olnud õigust teha mingeid tehinguid hagejatele kuuluva varaga. II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused Kassatsioonkaebuses palusid kostjad J. Tretjakova, O. Prisja"njuk, I.-E. Korv, I. Konovalov ja R. Tõnisalu tühistada ringkonnakohtu otsuse ja uue otsusega jätta hagi rahuldamata. Ringkonnakohus on vääralt kohaldanud materiaalõiguse normi. Hagejate omandiõigus tugines omandireformi käigus vara tagastamise korraldusele nr 2608-k
  48. novembrist
  49. a. Selle tunnistas Tallinna Linnavalitsus kehtetuks
  50. veebruaril
  51. a ning sellega langes ära hagejate omandiõigus omandireformi käigus tagastatud vara suhtes. Eluruumide erastamise ostu-müügi lepingutega anti omandiõigus korteritele üle kostjatele ning nende lepingute sõlmimise ajal oli ära langenud hagejate omandiõiguse õiguslik alus. Kohtud oleks pidanud kaalutlema, kas prevaleerib hiljem taastunud tagastamise korraldus või asjaõigusleping korterite erastamisel. Ringkonnakohus ei ole andnud hinnangut apellatsioonkaebuse väitele, et TsÜS § 66 lg 2 ja 3 kohaldamine eeldab seadusest tulenevat omandiõiguse üleandmise keeldu. Kohtute järeldus, et tehingute tühisuse tunnustamine on adekvaatne omandiõiguse kaitse viis, on seadusega vastuolus. III. Vastus kassatsioonkaebusele Vastuses kassatsioonkaebusele leidsid hagejad, et ringkonnakohtu otsus on seaduslik ning pole alust selle tühistamiseks. Omandiõigus läks hagejatele üle selle vastavas korras registreerimisest
  52. veebruaril
  53. a. Sellest kuupäevast alates puudus erastamise objekt ning Tallinna linn ei saanud erastada hagejatele kuuluvat vara. IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon Kolleegiumi istungil jäi kassaatorite esindaja kaebuse seisukohtade juurde. Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsus tuleb osaliselt tühistada TsMS § 363 p 1 alusel materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu. Vaidluse lahendamiseks tuleb kõigepealt selgitada, kes oli vaidlusaluste korterite omanik nende erastamise ajal. Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 2 lg 2 kohaselt toimub omandireformi käigus vara tagastamine omandireformi aluste seaduses ning sellest tulenevates õigusaktides sätestatud alustel ja korras. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
  54. oktoobri
  55. a otsuses 3-2-1-108-01 märgiti, et Vabariigi Valitsuse
  56. veebruari
  57. a määrusega nr 36 kinnitatud "Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra" (korra) p 48 järgi läheb omandiõigus üleantavale varale üldjuhul üle üleandmise akti allakirjutamise päevast, kui vara tagastamise korralduses või vara üleandmise aktis pole ette nähtud teisiti. Omandiõigus registreerimisele kuuluvale varale läheb üle selle vara vastavas korras registreerimise päevast. Tsiviilkolleegium asus seisukohale, et osundatud korra kohaselt läheb omandiõigus tagastatud varale üle siis, kui vara tagastamine pole vastuolus omandireformi aluste seadusega. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
  58. märtsi
  59. a otsuse ja selle alusel antud Tallinna Linnavalitsuse
  60. oktoobri
  61. a korraldus nr 6068 alusel on apellatsioonikohus põhjendatult järeldanud, et elamu Komeedi 10 tagastamine hagejatele ei olnud vastuolus omandireformi aluste seadusega ning seetõttu olid hagejad E. Luik ja V. Luik vaidlusaluste eluruumide erastamise ajal elamu omanikud vaatamata sellele, et samal ajal oli seadusvastaseks tunnistamata Tallinna Linnavalitsuse
  62. veebruari
  63. a korraldus nr 606-k, millega oli kehtetuks tunnistatud elamu tagastamise korraldus. EES § 13 lg 1 alates
  64. detsembrist
  65. a kehtiva redaktsiooni kohaselt tekib omandiõigus erastatavale eluruumile vastavalt asjaõigusseaduse §-le 92, seega asjaõigusliku kokkuleppe alusel. Eluruumide erastamise kohustatud subjekt on eluruumide erastamiseks ettenähtud tingimustel ja korras sõlminud müügi- ja asjaõiguslepingu eluruumide osas, mis EES §-des 3 lg 11 kohaselt polnud erastamise objekt, kuna olid tagastatud õigustatud subjektidele, kellel oli tekkinud eluruumidele omandiõigus. Eluruumi erastamise kohustatud subjekti poolt eluruumi omandiõiguse üleandmise kokkulepe (asjaõigusleping) erastamisele mittekuuluvale eluruumile erastamise ostu"müügilepingu täitmiseks tuleb lugeda EES §-des 3 lg 11 sätestatu rikkumise tõttu tühiseks. Eelnev seisukoht tuleneb ka vaidlusaluste tehingute tegemise ajal kehtinud ORAS §-st 18 lg
  66. Osundatud norm keelas kuni õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise otsustamiseni isikutel, kelle omandis see vara on, seda võõrandada, kui samast seadusest ei tulenenud teisiti. Nimetatud vara võis võõrandada riigile või kohalikule omavalitsusüksusele. Õigustatud subjekti kirjalikul nõusolekul, millel allkiri on notariaalselt tõestatud, võis seda vara võõrandada ka teistele isikutele. Eeltoodud keeldu rikkuvad tehingud loeti tühiseks. Lepingute tühisus tulenes ka EES §-st 3 lg 5 p 4 ja TsÜS §-st 66 lg
  67. Kui erastamise käigus eluruumile omandiõiguse üleandmise kokkulepe enne selle tagastamise otsustamist on tühine, siis ei saa kehtida omandiõiguse üleandmise kokkulepe erastamise käigus ka pärast tagastamise otsustamist, kui õigustatud subjektist on saanud vara omanik. Puudub põhjus, miks peaks isik pärast õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise läbi omandamist olema vähem kaitstud kui enne selle vara omandamist. Seega jääb kolleegium Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
  68. novembri
  69. a otsuses nr 3-2-1-95-01 väljendatud seisukohale, et tühine on eluruumide erastamise kohustatud subjekti poolt erastamise korras omandiõiguse üleandmine eluruumile, mis ei kuulu erastamisele. Asjaõiguslepingu tühisuse tõttu ei tekkinud R. Tõnisalul, I.-E. Korvil, J. Tretjakoval, O. Prisja"njukil ning I. Konovalovil omandiõigust eluruumidele.
  70. juuli
  71. a pandilepinguga pantis R. Tõnisalu Tallinnas Komeedi 10 asuva korteri nr 12 AS-le Eesti Ühispank. AÕS RaKS § 132 lg 1 ja 2 kohaselt kuulub sellele pandilepingule kohaldamisele ka AÕS § 277 lg 2, mille kohaselt saab pantida pantija omandis olevat vara, kui seadus ei sätesta teisiti. Kuna R. Tõnisalu pole panditud vara omanik ja seadus ei sätesta siin erandit, siis on käsitletav pandileping põhjendatult loetud tühiseks. Ka järgneva asjaõiguslepinguga I."E. Korvi ja P. Tammisto vahel anti omandiõigus üle eluruumile, mis oli tagastatud omandireformi käigus õigustatud subjektile. Seda asjaõiguslepingut ei sõlminud aga eluruumide erastamise kohustatud subjekt ja seda ei sõlmitud eluruumi erastamise ostu"müügi lepingu täitmiseks. Seetõttu käsitleb kolleegium seda kui mitteomaniku käsutustehingut AÕS §-s 95 lg 1 järgi. Seega tagatakse heauskse omandamise võimaldamise läbi kolmanda heauskse isiku kaitse, kes on tsiviilkäibes sõlmitud tehinguga omandanud asja mitteomanikult. Heauskse omandamise võimaluse läbi on kaitstud ka tsiviilkäibe stabiilsus. I.-E. Korvi ja P. Tammisto vahel
  72. septembril
  73. a sõlmitud korteri nr 7 müügi- ja sellele korterile omandiõiguse üleandmise lepingu luges kohus seadusevastasuse tõttu tühiseks, kuna I.E. Korvi kui mitteomaniku poolt rikuti AÕS § 68 lg
  74. Selle seisukohaga ei saa nõustuda. Seadusel ei põhine kohtute seisukoht, mille kohaselt müüjaks, kes TsK §-st 242 lg 1 tulenevalt võtab endale kohustuse anda ostjale üle asi ja omandiõigus sellele, saab olla vaid asja omanik. Samuti on ekslik põhjendada asjaõigusliku kokkuleppe tühisust AÕS §-ga 68 lg
  75. Osundatud normis on sätestatud omanikule kuuluvad õigused. Tunnustades heauskse omandamise võimalust, tunnustab AÕS § 95 lg 1 ka mitteomaniku käsutustehingut heauskse omandaja suhtes. Hagejad ei saa oma õigusi P. Tammisto suhtes kaitsta vaidlusega tehingu kehtivuse üle põhjusel, et omandi andis üle mitteomanik. Hagejad kui end korterite omanikeks pidavad isikud saavad olenevalt sellest, milliseid nende kui omanike õigusi rikutakse, esitada kas vindikatsiooni- või ainult omandiõiguse tunnustamise hagi. Selles vaidluses selgub, kas P. Tammisto on korteri nr 7 heauskselt omandanud või mitte. Sellest omakorda oleneb ka I.-E. Korvi ja P. Tammisto vahel
  76. septembril
  77. a sõlmitud pandilepingu kehtivus. Eelneval põhjusel kuulub apellatsioonikohtu otsus tühistamisele osas, millega loeti tühiseks I.-E. Korvi ja P. Tammisto vahel
  78. septembril
  79. a sõlmitud korteri nr 7 müügi- ning asjaõigusleping ning nendevaheline pandileping. Selles osas tuleb hagi rahuldamata jätta. Kassaatori väite kohta, et vaidlustades erastamistehinguid, pole hagejad kui omanikud valinud oma õiguste kaitseks adekvaatset viisi, märgib kolleegium järgmist. Omaniku õiguskaitsevahenditele on viidatud eelmises lõigus. Samas kuuluks vaidluses erastatud korterite omandiõiguse üle lahendamisele küsimus omandi üleandmise kokkuleppe kehtivusest. Seega on hagejad esitanud tuvastushagi asjaolude suhtes, mis vaidluses omandõiguse üle kuuluks hagi alusesse. Seetõttu puudub alus apellatsioonikohtu otsuse tühistamiseks osas, millega tunnistati Tallinna linna poolt J. Tretjakova, O. Prisja"njuki, I.-E. Korvi, I. Konovalovi ja R. Tõnisaluga sõlmitud korterite erastamise ostu-müügi lepingute ning asjaõiguslepingute tühisust. Juhindudes TsMS §-st 362 p 5, kolleegium o t s u s t a s: Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
  80. aprilli
  81. a otsus tühistada osas, millega tunnustati Ilse-Emilie Korvi ja Priit Tammistu vahel sõlmitud eluruumi Tallinnas Komeedi tn 10 krt 7 ostu-müügilepingu ja omandiõiguse üleandmise kokkuleppe tühisust ning samade isikute vahel samale korterile sõlmitud pandilepingu tühisust. Hagi nende tehingute tühisuse tunnustamiseks jätta rahuldamata. Muus osas jätta apellatsioonikohtu otsus muutmata. I.-E. Korvi osas rahuldada kassatsioonkaebus osaliselt. J. Tretjakova, O. Prisja"njuki, I. Konovalovi ja R. Tõnisalu puudutavas osas jätta kassatsioonkaebus rahuldamata. Tagastada Raissa Konovalovale
  82. mail
  83. a I."E. Korvi eest tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni. J. Odar, H. Jõks, J. Luik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.