Obsah (8)

§ 231§ 26§ 330§ 95§ 362§ 91§ 334§ 227

3-2-1-143-01 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 7. detsembril 2001. a Cleider Projects Limited hagi AS Kunda Tehased (likvideerimisel) vastu 735 283 krooni 36 sendi saamiseks. Riigikohtu tsiviilk

§ 231lg 4 nõuetele.

Kohus on jätnud tähelepanuta kostja väited laenulepingule alla kirjutanud isikute volituste ja raha mittesaamise kohta. Vastavalt TsK §-le 272 lg 1 annab laenulepingu järgi üks pool teisele poolele raha või liigitunnustega asjad, laenusaaja aga kohustub laenuandjale sama summa raha või võrdse koguse sama liiki ja sama kvaliteediga asju tagastama. Laenuleping loetakse jõustunuks raha või asjade üleandmise momendist (TsK § 272 lg 2). Hageja ei ole esitanud usaldusväärseid tõendeid kostja õiguseellasele VEB poolt raha ülekandmise kohta. Selliseks tõendiks ei loe kohus

1. märtsi
2. a maksekorraldust nr 1, millega TTK Eesti Tsement kandis 300 000 rubla üle EKE Sadolinile. Maksekorraldusel on TTK Eesti Tsement märgitud maksjana, mitte kui raha saaja. Maksekorraldusest ei nähtu, kes on sellele alla kirjutanud ja millised olid selle isiku volitused. Maakohtu otsuse aluseks olevast VEB raamatupidamise konto avamise
3. aprilli
4. a korraldusest ei nähtu, millal ja kus toimus raha ülekanne ja millisele kostja kontole raha laekus. Kohustise tekkimise tingimuseks ei ole tehingu dokumenteerimine raamatupidamisregistrites. Kostja on laenu saamist, samuti selle osalist tagasimaksmist eitanud. Kuna raha üleandmine kostjale on tõendamata, ei ole laenuleping jõustunud. Laenukohustist ei tekkinud. Seega ei ole vajalik ka laenulepingu vaidlustamine rahatuse motiivil. II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused Hageja palus kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Ringkonnakohus rikkus oluliselt

§ 26

, 28, 67, 305 lg 2 p 1, 315 lg 2 p 1, kuna asja arutamisse ei kaasatud kolmandat isikut. Tehes esimese astme kohtu otsusele vastupidise otsuse, pidi ringkonnakohus

§ 330

lg 3 kohaselt otsuses märkima tema tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ning seadused, mida kohus kohaldas. Esimese astme kohtu tõenditele antud hinnangut ümber hinnates, rikkus ringkonnakohus

§ 95nõuet hinnata tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt.

Ringkonnakohus jättis enamuse laenulepingu sõlmimist ja selle järgi raha üleandmist tõendavad tõendid tähelepanuta. Vääralt kohaldas apellatsioonikohus TsÜS § 94 lg 2 ja 103 lg 2, kui leidis, et kostja nimel laenulepingu allkirjastanud isiku volitused ei ole tõendatud, ning TsK §-des 272 ja 276 laenulepingu kohta sätestatut. Hageja esitas mitukümmend laenu üleandmist tõendavat dokumenti, kostja ei esitanud mitte ühtegi tõendit, mis tõendaks vastupidist. III. Vastus kassatsioonkaebusele Kostja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu. Hageja on tõstatanud kassatsioonkaebuses tõendite hindamise küsimuse. See ei kuulu Riigikohtu pädevusse. Ringkonnakohus jättis hagi rahuldamata, kuna tõendamata oli raha üleandmine ja lepingule allakirjutanud isikute volitused.

§-st 91 tulenevalt peab raha üleandmist ja laenulepingu jõustumist tõendama hageja. Ekslik on hageja seisukoht, et kostja kohustuseks oli tõendada raha mittesaamist laenu rahatuks tunnistamise nõude läbi. Loogilise vastuoluga on hageja väide, et laenukontole kantud raha on kostja õiguseellane ära kasutanud, kandes selle üle ÜE-le EKE Sadolin

1. märtsi
2. a maksekorraldusega nr
3. Raamatupidamise korralduse järgi avati konto
4. aprillil
5. a. Raha ei saanud laekuda olematule kontole. Kassatsioonkaebuses ei arvestata laenusuhte kahte imperatiivset eeldust: 1) võlausaldaja ja võlgniku vahel on volitatud ja selgelt identifitseeritavate esindajate kaudu sõlmitud kirjalik laenuleping, selge peab olema milline juriidiline isik ja millises õiguspädevuses tegi seda laenuandjana ja kust tulenevad allakirjutanud isiku volitused võtta juriidilise isiku nimel kohustusi; 2) võlausaldaja on raha üle andnud võlgniku (mitte mõne muu isiku) omandusse. IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb

§ 362p 2 alusel tühistada protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Laenuleping loetakse Ts

K § 272 lg 2 järgi sõlmituks raha või asjade üleandmise momendist. Pangalaenulepingu võib seega lugeda sõlmituks selles kokku lepitud raha laenuvõtja kontole ülekandmise momendist. Hagiavalduse kohaselt laenas VEB 20. veebruaril 1989. a sõlmitud laenulepingu nr 3/2 alusel TTK-le Eesti Tsement 300 000 rubla. Kostja vaidlustas laenu saamise.

§ 91

lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Maakohus rahuldas hagi tuginedes

1. veebruari
2. a laenulepingule ja selle
3. jaanuari
4. a täiendusele, VEB raamatupidamise
5. aprilli
6. a laenukonto avamise korraldusele ja kostja
7. märtsi
8. a maksekorraldusele nr
9. Ringkonnakohus leidis põhjendatult, et need tõendid ei tõenda raha ülekandmist kostja kontole. Laenulepingu p-st 11a nähtuvalt kohustus VEB laenu kasutamiseks avama TTK-le Eesti Tsement laenukonto. Kostja
10. märtsi
11. a maksekorraldus nr l oli tehtud enne
12. aprilli
13. a laenukonto avamise korraldust. Korraldusest avada laenukonto ei järeldu raha kostja kontole ülekandmist. Lepingu täiendused aga võivad asja lahendamisel omada õiguslikku tähendust seoses laenusuhte tuvastamisega.

§ 334p 2 lubab ringkonnakohtul teha asjas uue otsuse.

Ringkonnakohtu uue otsuse kohaselt ei tõenda laenusuhet laenuleping ja selle täiendused, maksekorraldus ja laenukonto avamise korraldus.

§-st 330 lg 4 tulenevalt pidanuks ringkonnakohus aga otsuse põhjendavas osas märkima, et ka teiste asjas esitatud tõendite hulgas ei ole selliseid tõendeid, mis tõendavad laenusuhte tekkimist vastavavuses lepingu tingimustega. Kuna Riigikohus ei või

§-s 353 lg 3 sisalduva asjaolude tuvastamise keelu tõttu tõendid hinnata, tuleb saata asi ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kui kohus tuvastab laenusuhte, peab ta

§ 227

lg 1 nõuetele vastava kohtuotsuse tegemiseks vastama laenulepingule allakirjutanud isikute volitusi ning laenulepingust tuleneva nõude loovutaja vastu kostjal vastunõude olemasolu ja selle teostamise võimalikkust käsitlevatele kostja väidetele. Ühtlasi osundab kolleegium siinkohal sellele, et Vene Föderatsiooni Ülemnõukogu Presiidiumi

1. jaanuari
2. a määruse nr 2172-1 alusel on Eesti Vabariigi juriidiliste ja füüsiliste isikute valuutakontod VEB-s külmutatud. Kolleegium ei loe protsessiõiguse normi rikkumiseks hinnangu andmata jätmist sellele, kas Eesti VEB ja NSVL VEB olid erinevad juriidilised isikud. Jättes hagi laenusuhte tõendamatuse tõttu rahuldamata, puudus kohtul vajadus selles küsimuses oma seisukoha esitamiseks. Juhindudes

§-st 362 p 2, kolleegium o t s u s t a s: Tühistada Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi

1. mai
2. a otsus ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Tagastada Dmitri Nikolajevile Cleider Projects Limited kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon 7352 (seitse tuhat kolmsada viiskümmend kaks) krooni 85 senti. A. Kull, L. Laarmaa, J. Luik