3-2-1-148-01 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 10. detsembril 2001. a Osmo Kalevi Lassila hagi Vladimir Lemi"ko vastu omandiõiguse tunnustamiseks ja vara väljanõudmiseks ebaseaduslikust valduses

§ 95lg 1 kohaselt.

Kostja esitas vastuhagi, milles palus tunnustada tema omandiõigust vaidlusalusele korterile. Vastuhagi põhjendustel kuulub korter kostjale. Kostja ostis korteri

1. aprillil
2. Ta ei ole korterit V. Prudnikovile müünud. Tema ja V. Prudnikovi vaheline tehing on tehtud võltsitud passe kasutades. Korter läks kostja valdusest välja tema tahte vastaselt.

§ 95lg 3 kohaselt hageja korterit ei omandanud.

Ta sai vaid heauskse valdaja õigused. Tallinna Linnakohus jättis hagi rahuldamata ja rahuldas vastuhagi. Linnakohus tuvastas, et

1. veebruari
2. a lepinguga on kostja võõrandanud V. Prudnikovile Virmalise 28/30-7 asuva korteri koos sellele vastava mõttelise osaga elamust. Linnakohtus antud kostja seletuse kohaselt ei ole ta kunagi sellist tehingut teinud. See tehing on tehtud võltsitud passe kasutades. Kriminaalasjas pole V. Prudnikovina esinenud isikut kindlaks tehtud. Korter pole tema valdusest väljunud, sest tal olid kogu aeg korteri võtmed. Linnakohtu otsuse põhjendustel puudub pooltel vaidlus selles, et kostja omand korterile tekkis õiguslikul alusel
3. a aprillis, et V. Prudnikovi nimel tegutsenud isik ei olnud õigustatud müügilepingu esemeks olnud korterit võõrandama ja et hageja toimis lepingu sõlmimisel heauskselt.

§ 95lg 3 piirab heauskset omandamist.

Heauskse valduse saamise kaudu on võimalik saada asja omanikuks vaid juhul, kui esialgse omaniku valdus on heauskse omandaja valduse tekkimise hetkeks lõppenud ja asi on esialgse omaniku valdusest välja läinud viimase tahte kohaselt. Kostja valdas korterit, kui selle valdus anti üle hagejale. Üürilepinguga andis kostja ajutiselt üle vara kasutusõiguse (otsese valduse), kuid jäi ise endiselt kaudseks valdajaks.

§ 39

järgi lõpeb valdus, kui valdaja loobub tegelikust võimust asja üle või kaotab selle muul viisil. Mööduv katkestus tegeliku võimu teostamisel valdust ei lõpeta. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused Tallinna Ringkonnakohus tühistas linnakohtu otsuse ja tegi asjas uue otsuse, millega rahuldas hagi ja jättis vastuhagi rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendustel ei kuulu

§ 95lg 3 asjas kohaldamisele, sest pole tuvastatud tahtevastast väljaminekut.

Kostja ei tõendanud, et korter läks tema valdusest välja tema tahte vastaselt.

§ 39

kohaselt lõpeb valdus, kui valdaja loobub tegelikust võimust asja üle või kaotab selle muul viisil. Kohus on tuvastanud, et kostja andis korteri üürile, andes üle ka korteri otsese valduse. Seda asjaolu pole vaidlustatud. Korteri üürile andmisel pole tegemist tegeliku võimu teostamise mööduva takistusega

§ 39lg 2 mõttes.

Kui omanik annab eluruumi üürile, siis ta loobub vabatahtlikult selle valdusest.

§ 39

lg 1 kohaselt lõppes korteri üürile andmisega kostja valdus, kuna sellega loobus ta tegelikust võimust korteri üle. Hageja omandas korteri heauskselt ning ta on

§ 95lg 1 järgi asja omanik asja oma valdusse saamise ajast.

Hageja omand on tekkinud

1. aprilli
2. a ostu-müügilepingu sõlmimise ning valduse üleandmisega, mis on fikseeritud ostu-müügilepingu lisana samal kuupäeval. Hageja läks samal päeval vaidlusalusesse korterisse ja ööbis seal. Seda asjaolu pole kosja vaidlustanud. II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused Kassatsioonkaebuses palus kostja ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kohaldada oleks tulnud

§ 95lõiget 3.

Hagejale ei andnud korteri valdust üle kostja kui omanik.

§ 39lg 2 kohaselt ei kaotanud kostja valdust korterile.

ES § 28 lg 1 näeb ette, et eluruumi üürileandmine on eluruumi üleandmine üürniku ajutisse kasutusse teatud tingimustel. Seega pole põhjendatud apellatsioonikohtu järeldus kostja valduse lõppemise kohta. Ringkonnakohus rikkus tõendite hindamisel TsMS § 332, samuti TsMS § 92. Kostja tõendas korteri valduse katkematust ja selle kasutusõiguse lühiajalist üleandmist kolmandale isikule. Põhjendamatu on kohtu järeldus kostja valduse täieliku kaotamise kohta. III. Vastus kassatsioonkaebusele Vastuses kassatsioonkaebusele leidis hageja, et ringkonnakohtu otsus on õige. Hageja on korteri heauskne omanik. Kostja kaotas asja valduse oma tahte kohaselt. IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsuse tühistamiseks ei ole alust. Linnakohus tuvastas, et korteri üürile andmisel andis kostja üle ka korteri otsese valduse. Seda asjaolu pole pooled edasises kohtumenetluses vaidlustanud. Vastuses apellatsioonkaebusele kinnitas kostja, et ta nõustub linnakohtu selle seisukohaga. Seda tuvastatud asjaolu hinnates on ringkonnakohus õigesti leidnud, et vaidlusalune korter läks kostja valdusest välja tema tahte kohaselt. Tulenevalt

§ 39lg-st 1 lõpeb valdus muu hulgas ka tegelikust võimust loobumisega asja üle.

Korteri valduse üleandmisel üürnikule loobus kostja vabatahtlikult korteri valdusest, s.o tegelikust võimust korteri üle.

§ 95

lg 3 kohaselt on asja heauskne omandamine

§ 95

lg 1 järgi välistatud, kui asi oli omanikult varastatud, kadunud või muul viisil tema tahte vastaselt tema valdusest välja läinud. Kuna asjas tuvastati, et vaidlusalune korter läks kostja valdusest välja tema tahte kohaselt, siis on apellatsioonikohus jätnud õigesti

§ 95lg 3 kohaldamata.

Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et korteri otsesest valdusest loobumine seoses selle üürile andmisega pole vaadeldav tegeliku võimu teostamise mööduva katkestusega, mis

§ 39lg 2 järgi valdust ei lõpeta.

Kui üürileandja on korteri valduse andnud üle üürnikule, siis ei ole ta selle korteri otsene valdaja ainuüksi seetõttu, et tal on olemas üürniku valdusse antud korteri võtmed. Juhindudes TsMS § 362 p-st 1, kolleegium o t s u s t a s: Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 25. mai 2001. a otsus muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata. J. Odar, H. Jõks, A. Kull