3-2-2-3-01

3-2-2-3-01 MÄÄRUS Tartus

1. detsembril
2. a AS Ehitajate EEV hagi Tatjana Markova ja Viktor Markovi vastu hooldustasu 13 121 krooni 46 sendi saamiseks. Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja J. Odar, liikmed A. Kull ja L. Laarmaa, vaatas läbi kirjalikus menetluses
3. novembril
4. a V. Markovi teistmisavalduse alusel Tallinna Linnakohtu
5. mai
6. a otsuse tsiviilasjas nr 2/3/221-417/
7. I. Asjaolud ja varasem menetluse käik Tallinna Linnakohtu
8. mai
9. a tagaseljaotsusega rahuldati AS Ehitajate EEV hagi Tatjana Markova ja Viktor Markovi vastu hooldustasu 13 121 krooni 46 sendi saamiseks ning see summa mõisteti välja T. Markovalt kui hoolduslepingu poolelt. II. Teistmisavaldus ja selle põhjendused Teistmisavalduse linnakohtu otsusele esitas
10. septembril
11. a Viktor Markov. Avalduse põhjendustel suri T. Markova
12. juunil
13. a ning pärast tema surma ei ole keegi korteris elanud. Kohustus kommunaalmaksete tasumiseks lõppes T. Markova surmaga. V. Markov kandis ajavahemikul
14. juunist
15. a kuni
16. aprillini
17. a karistust kinnipidamiskohas, mida tõendab Vene Föderatsiooni Justiitsministeeriumi tõend. III. Vastus teistmisavaldusele Hageja ei nõustunud teistmisavaldusega. Avalduses ei ole toodud uusi olulisi asjaolusid, mis kohtulahendi tegemise ajal olid olemas, kuid ei olnud teada avaldajale ning võiksid seega TsMS § 366 kohaselt olla teistmise aluseks. IV. Riigikohtu määruse põhjendused ja resolutsioon Kolleegium leidis, et teistmisavalduse rahuldamiseks alus puudub. Vastavalt TsMS § 366 lg-le 1 võib jõustunud otsuseid ja määrusi protsessiosalise avalduse alusel uute asjaolude ilmsikstulekul uuesti läbi vaadata. Nimetatud paragrahvi
18. lõike järgi on teistmise aluseks: 1) olulised asjaolud, mis kohtulahendi tegemise ajal olid olemas, kuid ei olnud ega võinud olla avaldajale teada; 2) jõustunud kohtuotsus kriminaalasjas, millega on kindlaks tehtud tunnistaja teadvalt vale ütlus, eksperdi teadvalt vale arvamus, teadvalt vale tõlge, samuti dokumentide või asitõendite võltsitus; 3) jõustunud kohtuotsus kriminaalasjas, millega on kindlaks tehtud, et asja läbivaatamisel on pool või teine protsessiosaline või nende esindaja või kohtunik toime pannud kuriteo; 4) kohtulahendi tühistamine, mis oli aluseks sellele kohtulahendile, mille teistmist nõutakse. Teistmisavaldus on põhjenduste järgi esitatud seoses uute asjaolude ilmnemisega. Samas pole aga avaldaja esitanud teistmisavalduses ühtegi uut asjaolu, mis kohtulahendi tegemise ajal olid olemas, kuid ei olnud talle teada ning mis võiksid seega olla teistmise aluseks. V. Markov sai T. Markova pärijaks pärandi vastuvõtmisega T. Markova surma momendist ja oli seega alates
19. juunist
20. a, s.o ka asja linnakohtus menetlemise ajal, T. Markova õigusjärglane. Kolleegium märgib, et V. Markovi avalduses esitatud asjaolud võivad olla kohtuvigade parandamise aluseks. Teistmisavalduse esitamisel on tasutud kautsjonit 400 krooni, mis on 200 krooni rohkem kui TsMS § 367 lg 2 ja § 56 lg 2 järgi teistmisavalduse esitamisel vajalik. Enammakstud kautsjon kuulub tagastamisele. Juhindudes §-st 371, kolleegium m ä ä r a s: Jätta Viktor Markovi avaldus Tallinna Linnakohtu
21. mai
22. a otsuse teistmiseks rahuldamata. Tagastada J. Timofejevale Viktor Markovi teistmisavalduselt liigselt makstud kautsjon 200 (kakssada) krooni. J. Odar, A. Kull, L. Laarmaa