← Eesti

3-2-1-150-01

3-2-1-150-01 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 11. detsembril 2001. a Ü. P hagi Andra Rohtla vastu 36 000 krooni saamiseks. Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja J. Odar, liikmed H.

§ 276

lg 1 kohaselt on laenajal õigus laenulepingut selle rahatuse pärast vaidlustada, kui ta tõendab, et pole raha või asju laenajalt saanud või sai väiksemas koguses, kui lepingus tähendatud. Kohus leidis, et kostjale võlakirja järgi raha üleandmine on tõendamata, mistõttu laenulepingut ei saa lugeda poolte vahel sõlmituks. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused Tallinna Ringkonnakohtu

  1. aprilli
  2. a otsusega jäeti linnakohtu otsus muutmata. Kohtuotsuse kohaselt ei ole vaidlust selles, et raha üleandmist hagejalt kostjale ei ole toimunud. Tõendatud ei ole ka hageja väide raha üleandmisest kostjale hageja esindaja kaudu. Muude võlasuhete olemasolu ei ole poolte vahel samuti tõendatud. II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused Kassatsioonkaebuses palus hageja ringkonnakohtu otsuse tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu.

§ 272lg 2 kohaselt tuleb lugeda laenulepingu sõlmimise momendiks raha üleandmine.

Raha saamist tõendab kostja poolt allkirjastatud võlakiri, kus puudub märge laenusumma hilisema üleandmise kohta, kuid on märgitud kohustus laen

  1. aprilliks
  2. a tasuda. Kohtud on valesti käsitlenud tõendamiskoormust, pannes raha üleandmise tõendamise kohustuse hagejale. Kohus ei ole põhjendanud, miks ta ei arvesta, et kostja tegi võlakirja alla kirjutades tahteavalduse, olles teadlik kõigist võlakirjas sisalduvatest asjaoludest. Kohus on ületanud hagi lahendamise piire. Kostja vaidlustas laenulepingu selle rahatuse pärast, kohus leidis aga, et lepingu sõlmimine ei ole aset leidnud, kuna ei ole toimunud raha üleandmist. Kohus rikkus TsMS § 229 lg 2, rajades otsuse asjaolule, mida kostja ise asja läbivaatamisel ei esitanud. III. Vastus kassatsioonkaebusele Vastuses kassatsioonkaebusele leidis kostja, et hageja väited ei anna alust ringkonnakohtu seadusliku ja põhjendatud kohtuotsuse tühistamiseks. IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsus tuleb TsMS § 363 p 2 alusel protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada ning asi saata samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Laenuleping kui reaalne leping loetakse

§ 272lg 2 alusel sõlmituks raha või asjade üleandmise momendist.

Hageja on kohtule hagi aluse tõendamiseks esitanud kostja omakäelise võlakirja

  1. veebruarist
  2. aastast, milles viimane kinnitab, et võlgneb Ü. P 18 000 krooni ning kohustub võla tasuma hiljemalt
  3. aprilliks
  4. a. Võla tähtajaks tasumata jätmisel kohustub kostja tasuma viivist 1% iga viivitatud päeva eest tasumata summast. Kohtud on leidnud, et hageja esitatud kirjalike tõenditega - võlakirja ja volikirjaga tehingu tegemiseks hageja esindaja kaudu - ei ole kostjale raha üleandmine tõendatud.

§ 276

lg 1 kohaselt on laenajal õigus laenulepingut vaidlustada selle rahatuse pärast, kui ta tõendab, et ta raha või asju laenutajalt tegelikult üldse ei saanud või sai väiksemas koguses, kui lepingus tähendatud. Selle sätte kohaselt on rahatuse tõendamise kohustus kostjal. Ringkonnakohtu otsusest ei ole võimalik leida põhjendust, miks kohus asus seisukohale, et võlakirja tekst annab alust järeldusele, et raha ei ole üle antud. Kui võlakiri anti õigusteenuse osutamise eest tekkinud võla vormistamiseks, ei ole see vastuolus seadusega, sest

§ 272

lg 3 kohaselt võivad pooled iga võla, mis on tekkinud ostust-müügist, vara üürimisest või muust alusest, vormistada laenulepinguna. Sel juhtumil kohaldatakse laenulepingut reguleerivaid sätteid. Apellatsioonikohus peab asja uuel läbivaatamisel andma hinnangu kostja omakäelisele kinnitusele võlgnevuse olemasolu kohta võlakirjas. Laenulepingu vaidlustamine toimub

§ 276sätestatud korras.

Neil juhtudel, kui laenuleping peab olema sõlmitud kirjalikus vormis, ei ole selle vaidlustamine tunnistajate ütluste kaudu lubatud, välja arvatud kriminaalkorras karistatavad teod (

§ 276lg 2). Juhindudes Ts

MS §-st 362 p 2, kolleegium o t s u s t a s: Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegumi

  1. aprilli
  2. a otsus ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kassatsioonkaebus rahuldada. Tagastada Ü. P
  3. mail
  4. a tasutud kautsjon 360 (kolmsada kuuskümmend) krooni. J. Odar, H. Jõks, A. Kull

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.