← Eesti

3-1-1-115-01

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

  1. detsembril 2001 3-1-1-115-01 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Lea Kivi ning liikmed Ott Järvesaar ja Peeter Vaher vaatas
  2. novembril
  3. a toimunud avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja V. S. süüdistuses KrK § 139 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa vandeadvokaat Anu Pärtel ja riigiprokurör Marge Püss. Asjaolud ja menetluse käik
  4. Rapla Maakohtu
  5. augusti
  6. a otsusega tunnistati V. S. süüdi KrK § 139 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi ja talle mõisteti karistuseks viis kuud vabadusekaotust. Karistuse kandmise aja alguseks loeti tema kinnipidamise päev
  7. märts
  8. a. V. S. tunnistati süüdi selles, et ööl vastu
  9. septembrit
  10. a tungis ta koos G. G.-i ja A. J.-ga X maakonnas Y alevis kauplusesse P. ja varastas sealt kaupa 40 071.65 kr väärtuses. Sissemurdmisega ja vargusega OÜ-le J. põhjustatud kogukahju oli 42 167.60 krooni. See kahju mõisteti osaühingu kasuks V. S.-lt välja solidaarselt A. J.-ga ja G. G.-ga. G. G. ja A. J. olid süüdi tunnistatud selle kuriteo eest Pärnu Maakohtu
  11. veebruari
  12. a otsusega. Sama otsusega oli neilt ka solidaarselt välja mõistetud 42 167.70 kr OÜ J. kasuks.
  13. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsioonprotesti Rapla Prokuratuuri prokurör Aarne Pruus ning apellatsioonkaebuse kohtualune V. S. Prokurör leidis, et V. S.-i osas on kohus valesti kohaldanud KrK § 45 sätteid. Apellant taotles uue otsuse tegemist, millega lugeda V. S.-i karistuse kandmise aja alguseks kohtuotsuse tegemise päev, so
  14. august
  15. a, sest kuni selle päevani oli ta vahi all seoses teise kriminaalasjaga. V. S. väitis, et pole talle süüksarvatud kuritegu toime pannud ja tema süü ei ole tõendatud.
  16. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
  17. septembri
  18. a otsusega tühistati Rapla Maakohtu
  19. augusti
  20. a otsus osaliselt. Ringkonnakohus luges V. S.i karistuse aja alguseks
  21. augusti
  22. a ja tühistas tsiviilhagi 42 167.60 kr välja mõistmise solidaarselt V. S.-lt, A. J.-lt ja G. G.-lt. Ringkonnakohus mõistis selle tsiviilhagi välja üksnes V. S.-lt. Karistuse aja alguse korrigeerimist põhistas kriminaalkolleegium sellega, et käsitletava kriminaalasjaga seonduvalt pole V. S. kinni peetud ning vahi alla võetud.
  23. märtsil
  24. a peeti ta kinni seoses teise kriminaalasjaga ja seetõttu pole õige lugeda seda päeva karistuse kandmise aja alguseks käesolevas asjas. Veel leidis ringkonnakohus, et maakohus kohaldas ebaõigesti solidaarset vastutust isikute suhtes, keda vaidlustatud kohtuotsusega süüdi ei tunnistatud. Kriminaalkolleegium leidis, et vastavalt TsK §-le 460 on süüdlasel regressiõigus peale kahjude täielikku hüvitamist tsiviilhagejale. Menetlus Riigikohtus
  25. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
  26. septembri
  27. a otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse süüdimõistetu V. S., kes eitab jätkuvalt süüksarvatud kuriteo toimepanemist. 4.1 Kassaator leiab, et tema süüdimõistmine on rajatud G. G.-i poolt antud valeütlustele. Kohtueelsel uurimisel eirati taotlust viia läbi vastastamine tema ja G. G.-i vahel. V. S.-i arvates ei vasta tunnistajate H. R. ja O. R. poolt tema kohta antud isikukirjeldused tema tegelikule välimusele ja ta vaidlustab tema äratundmise fotode alusel. Kassaator leiab, et asja kohtulikul arutamisel on rikutud KrMK §-des 218 ja 219 sätestatud nõudeid. Ta palub võtta tarvitusele kõik seadusest tulenevad abinõud selgitamaks välja tõelised süüdlased ja mõista ta õigeks või saata kriminaalasi täiendavaks eeluurimiseks.
  28. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil toetas kaitsja esitatud kaebust, prokuröri arvates ei kuulu kaebus rahuldamisele.
  29. Esmalt märgib Riigikohtu kriminaalkolleegium, et KrMK § 136 lg 1 alusel on vastastamine uurimistoiming, mille läbiviimise õigus, aga mitte kohustus, on antud uurijale. Vastavalt KrMK § 137 lg-le 1 võib äratundmiseks esitamine toimuda ka fotode alusel. Asjaolu, et süüdimõistetu taotles kohtueelsel menetlusel vastastamist, või et ta ei nõustu tema äratundmisega fotode alusel ega tunnistajate ütlustega, ei ole kriminaalasja täiendavaks uurimiseks tagastamise aluseks.
  30. Rapla Maakohtu istungil
  31. augustil
  32. a on kohtualune V. S. nõustunud asja arutamisega ilma ilmunud tunnistajateta. Tunnistajate H. R. ja O. R. ütlused on avaldatud kohtuistungil ja kohtualune neid vaidlustanud pole, samuti ei ole ta esitanud ühtegi taotlust (tl 154-155). Apellatsioonkaebuses ja ringkonnakohtu istungil pole V. S. taotlenud ühegi isiku ülekuulamist ega esitanud tõendeid, mida ta oleks pidanud vajalikuks ringkonnakohtus kontrollida (tl 168-169, 175-176). Rapla Maakohus on tuvastanud asjaolud ja kontrollinud uurimise käigus kogutud tõendid, mille usaldusväärsust on ringkonnakohus pidanud küllaldaseks. Neil põhjustel ei kuulu V. S.-i kassatsioonkaebus rahuldamisele ja Riigikohus nõustub Rapla Maakohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsustes sisalduvate järeldustega V. S.-i süü tõendatuse kohta.
  33. Riigikohtu kriminaalkolleegium peab aga vajalikuks väljuda esitatud kassatsioonkaebuse piiridest ja tühistab Tallinna Ringkonnakohtu otsuse V. S.-lt 42 167.60 kr väljamõistmises OÜ J. kasuks. Tallinna Ringkonnakohtu otsuse tegemise ajaks oli seadusjõus Pärnu Maakohtu
  34. veebruari
  35. a otsus (jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
  36. aprilli
  37. a otsusega). Selle otsusega mõisteti välja G. G.-lt ja A. J.-lt solidaarselt 42 167.70 kr OÜ J. kasuks. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium rahuldas uuesti OÜ J. tsiviilhagi ja mõistis
  38. septembril
  39. a 42 167.60 kr välja üksnes V. S.-lt. Vastavalt TsK §-le 459 vastutavad ühiselt kahju tekitanud isikud kannatanu ees solidaarselt. OÜ-le J. põhjustasid varalise kahju 42 167,60 kr koos kuriteo toime pannud G. G., A. J. ja V. S. Nende suhtes ühiselt läbiviidud kriminaalmenetlusest eraldati V. S.-i suhtes materjalid seoses tema tagaotsimisega. Seetõttu sai võimalikuks, et ühes ja samas kuriteoepisoodis anti süüdistatavad kohtu alla ja nende poolt ühiselt toimepandud kuritegu arutati erinevates kohtutes erinevatel aegadel.
  40. Riigikohtu kriminaalkolleegium märgib, et sellisel juhul kui varalise kahju on tekitanud kohtualune koos teise isikuga, kelle suhtes asi eraldati omaette menetlusse, paneb kohus kohtualusele kohustuse hüvitada kogu tekitatud kahju. Tehes süüdimõistvat kohtuotsust selle isiku suhtes, kelle süüdistuasi eraldati omaette menetlusse, on kohtul õigus panna temale kohustus hüvitada kahju solidaarselt varem süüdimõistetuga. Käsitletaval juhul arutati esimene kord kahe kohtualuse süüasja, kes tekitasid ühiselt kahju ja seetõttu oli õigustatud neilt ka kahju sissenõudmine solidaarselt Pärnu Maakohtu
  41. veebruari
  42. a otsusega. Selle otsusega on aga ekslikult välja mõistetud tsiviilhagi kohtu poolt 10 sendi võrra suurendatud. Ka Rapla Maakohus oli
  43. augustil
  44. a õigustatud panema V. S.-le kohustuse hüvitada OÜ-le J. tekitatud kahju solidaarselt varem süüdimõistetud G. G. ja A. J.-ga. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, eirates solidaarse vastutuse põhimõtet, on alusetult mõistnud kogu kahju välja hiljem süüdimõistetud V. S.-lt. Ringkonnakohus on kohaldanud ebaõigesti tsiviilõiguse norme, mis on viinud ebaõigele tsiviilhagi otsustamisele KrMK § 269 lg 1 alusel ja takistanud seadusliku kohtuotsuse tegemist. Riigikohus tunnistab selle rikkumise kriminaalmenetluse seaduse oluliseks rikkumiseks ja tühistades osaliselt ringkonnakohtu lahendi, teeb ise selles osas asjas uue otsuse, raskendamata seejuures süüdimõistetu olukorda.
  45. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 49 lg-st 3, § 63 p-st 3, § 64 p-st 1, § 65 lg-st 3 ning TsK §-st 459, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s:
  46. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
  47. septembri
  48. a otsus V. S.-i süüdistusasjas KrK § 139 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi osas, millega V. S.-lt mõisteti välja OÜ J. kasuks 42 167.60 krooni.
  49. Välja mõista V. S.-lt solidaarselt Pärnu Maakohtu
  50. veebruari
  51. a otsusega süüdimõistetud G. G.-i ja A. J.-ga 42 167,60 kr OÜ J. kasuks (Pargi 8 78301 Märjamaa Rapla Maakond).
  52. Muus osas jätta otsus muutmata.
  53. V. S.-i kassatsioonkaebus jätta rahuldamata.
  54. Välja mõista V. S.-lt kaitsjatasu 1115,10 kr riigieelarve tuludesse. Otsus jõustub
  55. detsembril
  56. a, on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. Eesistuja Lea Kivi Liikmed Ott Järvesaar, Peeter Vaher

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.