Obsah (5)

§ 33§ 40§ 32§ 43§ 44

3-2-1-154-01 KOHTUTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 17. detsembril 2001. a OÜ Petalum hagi OÜ Valbrenta vastu valduse kaitseks. Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja J. Odar, liikmed H. J

§ 33lg 2 kohaselt.

1. augustil
2. a oli hageja tavapäraselt välja saatmas valmistoodanguga laaditud autot, kui kostja turvateenistus keeldus hageja autot välja laskmast. Turvatöötaja selgitas, et ilma kostja tegevdirektori Kaido Feldmanni korralduseta ei tohi ta autot väravast välja lasta. Sellise tegevusega rikkus kostja otseselt hageja valdust, takistades hagejal renditud vara üle tegelikku võimu teostamast. Kostja vaidles hagile vastu leides, et OÜ-l Petalum puudus õigus
3. oktoobril
4. a sõlmitud rendilepingu alusel vaidlusalust vara vallata. Hageja ei ole O. Peet"i õigusjärglane. Pärnu Maakohus rahuldas hagi ja keelas kostjal hageja renditud pinna suhtes valduse rikkumise väljaja juurdepääsu takistamise läbi sellele hoonele ja hoones asuvale renditud pinnale. Hageja esitas valduse rikkumisest tuleneva nõude

§ 40, 43 ja 44 lg 1 alusel.

1. märtsi
2. a sõlmitud kokkuleppe järgi on rentnikuks OÜ Petalum. Kokkulepe rendilepingu ülekandmise kohta hagejale on kehtiv. Tuvastamist leidis asjaolu, et
3. augusti
4. a õhtul takistas kostja hageja renditud plekitsehhist väljunud autot värava kaudu välja sõita. Kostja käitumine ei olnud seaduslik. Sellega rikkus kostja hageja valdust. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused Tallinna Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse ja jättis OÜ Petalum hagi valduse kaitseks rahuldamata. Maakohus tuvastas, et renditud pind plekitsehhis on hageja valduses ja tehasevärav kostja valduses. Hageja ei ole esile toonud asjaolu nagu oleks kostja takistanud tal plekitsehhis asuvate renditud ruumide valdamist. Hageja väitis, et kostja rikub tema valdust sellega, et takistab renditud pinnalt värava kaudu väljapääsu. Ringkonnakohus leidis, et tuvastatud asjaoludel ei saa hagejat pidada kalatehase territooriumil asuva värava valdajaks.

mõttest tulenevalt saab valdust kaitsta valdaja. Isik, kes ei ole valdaja ja kellel valdust ei ole olnud, ei saa seda kaitsta. Valduse kaitse sätete järgi ei saa kaitsta õigust valdusele nagu hageja seda soovib. II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused Hageja palub kassatsioonkaebuses tühistada ringkonnakohtu otsuse ja teha asjas uus otsus asja alama astme kohtule uueks läbivaatamiseks andmata. Hageja ei pea õigeks ringkonnakohtu seisukohta, mille kohaselt valduse esemele juurde- ja/või väljapääsu takistamine ei ole valduse rikkumine.

§ 32

kohaselt on valdus tegelik võim asja üle, seega peab valdaja saama asja üle tegelikku võimu teostada.

§ 40

lg 3 kohaselt on valduse rikkumine valdaja takistamine asja üle tegeliku võimu teostamisel. Hageja ei ole soovinud kaitsta oma valdust väravale, vaid kaitsta valdust renditavale pinnale. Kostja takistas väravas toimunud tegevusega hagejal tema renditaval pinnal teostamast tegelikku võimu oma valduses oleva renditud eseme üle. Renditava pinna eesmärgipärane kasutamine eeldab kostja valduses olnud värava kasutamist. Selle kasutamise takistamine tuleb lugeda valduse eseme üle tegeliku võimu teostamise takistamiseks. III. Vastus kassatsioonkaebusele Kostja kassatsioonkaebusele vastanud ei ole. IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse normi ebaõige tõlgendamise tõttu.

§ 32

kohaselt on valdus tegelik võim asja üle.

§ 40

lg 3 järgi on valdaja takistamine asja üle tegeliku võimu teostamisel valduse rikkumine. Hagi aluseks oli asjaolu, et

1. augustil
2. a ei saanud hageja valmistoodanguga auto tehase territooriumilt värava kaudu lahkuda. Ekslik on ringkonnakohtu arutlus selle kohta, et kuna hageja ei ole olnud ega ole värava ja seega ka juurdepääsu valdaja, ei saa ta kaitsta oma valdust. Valduse rikkumine võib seisneda asja üle tegeliku võimu teostamise takistamises. Olenevalt asjaoludest võib tegeliku võimu teostamine olla takistatud ka juurde- või väljapääsu sulgemise tõttu.

§ 43

annab valdajale õiguse nõuda valduse omavolilise rikkumise korral valduse kohtulikku kaitset, mis tulenevalt

§ 44võib seisneda rikkumise kõrvaldamises, edasise rikkumise ärahoidmises ja kahju hüvitamises. Juhindudes Ts

MS §-st 362 p 2, kolleegium o t s u s t a s: Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi

1. mai
2. a otsus ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kassatsioonkaebus rahuldada. Tagastada Villu Kõve Advokaadibüroo OÜ-le Jaana Korkjase nimel OÜ Petalum kassatsioonkaebuselt
3. juunil
4. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni. J. Odar, H. Jõks, J. Luik