Kuna kaebaja seda ei teinud, siis ei saanud üldkoosolek talle häälte andmist otsustada. Võlausaldajate esimese üldkoosoleku otsuse tegemisel ei ole seadust rikutud ning otsuse kehtetuks tunnistamiseks puudub alus. Põhjendamatu on üldkoosoleku toimumise aja määramise ning pankrotihalduri kaebajale häälte määramiseks kohustamise nõue. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused Ringkonnakohus jättis linnakohtu otsuse muutmata. Pankrotiseadusest tulenevalt määrab võlausaldaja häälte arvu esitatud nõude ja sellele lisatud dokumentide alusel pankrotihaldur.
lõikest 4 ei tulene, et pankrotihaldur peaks igale nõude esitanud isikule hääli andma. Pankrotihaldur peab nõuete õiguslikku põhjendatust kontrollima lisatud dokumentide alusel. Kui võlausaldaja ei nõustu talle halduri poolt määratud häälte arvuga, otsustab
Sellest tulenevalt kuulub häälte arvu üle otsustamine üldkoosoleku pädevusse ka siis, kui pankrotihaldur võlausaldajale hääli ei määranud. Igal koosolekust osavõtval võlausaldajal on hääli pankrotihalduri poolt määratud ulatuses. Kui võlausaldaja ei nõustu üldkoosoleku otsusega võlausaldajale häälte arvu määramise kohta, võib ta
Sama kehtib ka siis, kui otsustati hääled andmata jätta. Kaebaja ei taotlenud üldkoosolekult häälte arvu määramist. Pankrotihaldur omandab seadusest tulenevad õigused ja kohustused, kui kohus teda nimetab, mitte aga võlausaldajate üldkoosolekul kinnitamisest. II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused Kassatsioonkaebuse põhjendustel ei tulene
lg-st 4, et pankrotihaldur võiks jätta nõude esitanud isikule hääled andmata.
Seega puudus kaebajal üldkoosoleku poole pöördumiseks alus. Ringkonnakohus ei põhjendanud, mille alusel pankrotihaldur omandab kohtu poolt nimetamisega seadusest tulenevad õigused ja kohustused. III. Vastused kassatsioonkaebusele AS Naviplast (pankrotis) pankrotitoimkonna esimees leidis vastuses kassatsioonkaebusele, et enne üldkoosolekut võib haldur otsustada, kas anda võlausaldajale hääli või mitte. Lähtudes
lg-st 5 peab võlausaldaja halduri määratud häälte arvuga (sh halduri poolt häälte määramata jätmisega) mittenõustumisel taotlema häälte määramist üldkoosolekult. Kaebaja ei vaidlustanud, et haldur jättis talle hääled määramata ega taotlenud häälte määramist üldkoosolekult. Pankrotiseadus ei seo kohtu nimetatud haldurile oma ülesannete täitmiseks volituste andmist halduri üldkoosoleku poolt kinnitamisega. Pankrotihaldur leidis vastuses kaebusele, et haldur peab võlausaldajale häälte arvu määramisel hindama nõude aluseks olevaid dokumente ja kui need ei tõenda nõude olemasolu, siis on tal õigus jätta võlausaldajale hääled andmata. Kaebaja ei taotlenud üldkoosolekult endale häälte määramist. Võlausaldajate esimese üldkoosoleku otsused vastavad seadusele ning neid ei saa kehtetuks tunnistada. IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon Kolleegium leidis, et kassatsioonkaebuse väited ei anna ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks alust. Tulenevalt
lg-st 1 peab võlausaldaja esitama haldurile kirjaliku nõudeavalduse, milles on märgitud nõude sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on eesõigusnõue. Nõudeavaldusele lisatakse avalduses nimetatud asjaolusid tõendavad dokumendid või nende tõestatud ärakirjad. Vastavalt PankS § 26 lg-le 4 määrab võlausaldaja häälte arvu haldur temal olevate dokumentide alusel, kusjuures võlausaldaja häälte arv peab olema võrdeline tema nõude suurusega. Seega peab haldur nõudeavaldust ja sellele lisatud dokumente hinnates otsustama, kas avalduses märgitud nõude sisu, alust ja suurust tõendavad dokumendid on avaldusele lisatud ning vastavalt dokumentidele määrama võlausaldaja häälte arvu. Järelikult peab võlausaldaja häälte arv olema võrdeline nõude suurusega, millises ulatuses tõendavad dokumendid on avaldusele lisatud. Ekslik on kassatsioonkaebuse väide, et
lg 5 kohaselt saab võlausaldaja pöörduda üldkoosoleku poole häälte arvu otsustamiseks vaid siis, kui haldur on võlausaldajale andnud vähemalt ühe hääle. Vastavalt
lg-le 5 otsustab võlausaldaja häälte arvu üldkoosolek, kui võlausaldaja ei nõustu talle halduri poolt määratud häälte arvuga. Sellest sättest ei tulene, et üldkoosoleku poole ei saa pöörduda isik, kellele haldur ei ole hääli üldse andnud.
š lg 3 kohaselt võib võlausaldaja või haldur esitada kaebuse üldkoosoleku otsuse peale, millega määrati võlausaldaja häälte arv. Kui kohus leiab, et üldkoosoleku otsus häälte määramise kohta ei ole põhjendatud, tunnistab kohus üldkoosoleku otsuse selles osas kehtetuks ja määrab võlausaldaja häälte arvu. Kui kohtu määratud häälte arv erineb üldkoosolekul määratud häälte arvust määral, mis oleks tinginud üldkoosoleku teistsuguse otsuse, tunnistab kohus üldkoosoleku otsuse võlausaldaja või halduri nõudel kehtetuks. Ringkonnakohus on tuvastanud, et kaebaja pole võlausaldajate üldkoosolekult häälte arvu määramist taotlenud. Seega polnud kohtul alust võlausaldaja häälte arvu osas seisukohta võtta ning võlausaldaja häälte arvust lähtudes üldkoosoleku otsuse kehtetust kaaluda. Tsiviilkolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et pankrotihaldur omandab seadusest tulenevad õigused ja kohustused kohtu poolt nimetamisega. Selle seisukoha õigsust kinnitab ka see, et pankrotiseaduse kohaselt on haldur kohustatud täitma teatud ülesandeid, sh määrama võlausaldaja häälte arvu, juba enne võlausaldajate üldkoosoleku poolt kinnitamist. Juhindudes TsMS § 362 p-st 1, kolleegium o t s u s t a s: Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 22. juuni 2001.a otsus muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata. J. Odar, A. Kull, J. Luik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.