Obsah (4)

§ 31§ 28§ 5§ 15

3-3-1-58-01 MÄÄRUS Tartus 18. detsembril 2001 Milvi Esula erikaebuse läbivaatamine apellatsioonitähtaja ennistamise asjas Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Hele-Kai Remmel

§ 31

lg 4 ja lg 5 kohaselt hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest või avalikult teatavakstegemisest, siis ei oma tähtsust see, millal väljastati apellandile kohtuotsuse ärakiri.

§ 28

lg 3 järgi saadetakse kohtuotsus viivitamatult ainult sellele asutusele või ametnikule või avalik-õiguslikke ülesandeid täitvale muule isikule, kelle haldusakti või toimingu peale kaebus oli esitatud. Kuna M. Esula ei ole apellatsioonkaebuse esitamise kavatsusest kohtule teatanud ja puuduvad mõjuvad põhjused teate esitamise tähtaja ennistamiseks, siis puudub tal ka apellatsioonkaebuse esitamise õigus. M. Esula esitas Pärnu Halduskohtu

1. juuni
2. a määruse peale erikaebuse, milles palus tühistada kohtumäärus ja ennistada apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg. Erikaebuses peeti alusetuks kohtu seisukohta, et tähtaja ennistamise taotlus on põhjendamatu. M. Esula väitis, et kuna antud juhtumil ei kuulutatud kohtuotsust välja kohtuistungi päeval kohtusaalis, siis tulnuks kohtul teatada temale kui protsessiosalisele, millal ja kuidas toimub kohtuotsuse teatavaks tegemine. Kohus jättis TsMS §-st 266 lg 4 tuleneva teatamiskohustuse täitmata. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
3. septembri
4. a määrusega jäeti erikaebus rahuldamata ja Pärnu Halduskohtu
5. juuni
6. a määrus muutmata. Ringkonnakohtu määruse kohaselt on halduskohus õigesti leidnud, et antud juhtumil puuduvad mõjuvad põhjused apellatsiooniteate esitamise tähtaja ennistamiseks. Apellandi ootus, et kohus omal initsiatiivil teatab istungil mitteosalenud protsessiosalisele otsuse kuulutamise või avalikult teatavakstegemise aja, ei ole põhjendatud ega tugine seadusele.

§ 28

näeb ette, et kohus teatab otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja koha kohtuistungil. Seadus ei sätesta kohtu kohustust omal initsiatiivil teavitada istungilt puudunud protsessiosalist otsuse avaliku teatavakstegemise ajast ja kohast. Sellekohane teave kantakse kohtuistungi protokolli ja menetlusosalistel on võimalik soovi korral saada teavet kohtu kantseleist. Istungil puudunud kolmas isik peab ise tundma huvi ja hankima informatsiooni otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja koha kohta. Ka erikaebuses osundatud TsMS §-st 266 lg 4 ei tulene kohtule sellist kohustust. M. Esula esitas Riigikohtule erikaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu määrus ja teha asjas uus määrus. M. Esula leiab, et ringkonnakohus rikkus TsMS § 226 lg 4, millest tuleneb, et kui kohus ei kuulutanud kohtuotsust kohtusaalis samal istungil, siis peab ta protsessiosalistele teatama, millal kohtuotsus kuulutatakse või kohtu kantselei kaudu teatavaks tehakse. Kuna

§ 28

ei reguleeri juhtumit, kui kohtuotsust ei kuulutata kohtusaalis samal istungil, siis tuleb

§ 5

lg 1 alusel selles küsimuses juhinduda Tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätetest. Oma kohustuse täitmata jätmisega on kohus rikkunud ka protsessiõiguse üldpõhimõtteid. TsMS § 6 järgi on kõik isikud seaduse ja kohtu ees võrdsed. Seega peavad õigusemõistmisel olema protsessiosalistele tagatud ka võrdsed tingimused. Antud juhtumil on tema oma haiguse tõttu (seaduslik takistus TsMS § 206 mõttes) võrreldes teiste kohal olnud protsessiosalistega tunduvalt halvemas olukorras. Protsessiosalisele on oluline teada saada, mis kuupäevast alates on võimalik kohtuotsuse sisust teada saada.

ega ka TsMS ei sätesta, et kohtuistungilt mõjuva põhjusega puudunud protsessiosalise õiguslik seisund mingilgi määral erineks istungil osalenud protsessiosalise omast. Seega on antud juhtumil oluliselt rikutud protsessinormidest tulenevat võrdõiguslikkuse põhimõtet. Kirjalikus vastuses erikaebusele leiab Vändra Vallavalitsus, et M. Esula erikaebuses esitatud põhjendused ei anna alust apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Riigikohtu halduskolleegiumi seisukoht 1. Halduskohtumenetluse seadustiku § 28 lg 1 sätestab, et halduskohtu otsus kuulutatakse kohtusaalis või tehakse avalikult teatavaks kohtu kantseleis 15 päeva jooksul pärast kohtuistungi lõppu. Kohtuistungi lõpetamisel teatab kohus otsuse kuulutamise või avalikult teatavakstegemise aja ja koha.

§ 31

lg 1 kohaselt on poolel ja kolmandal isikul õigus halduskohtu otsuse peale apellatsiooni korras edasi kaevata ringkonnakohtusse, kui halduskohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, ebaõigesti hinnanud tõendeid või oluliselt rikkunud kohtumenetluse normi. Sama paragrahvi lõike 4 järgi tuleb apellatsioonkaebuse esitamisest kirjalikult teatada asja otsustanud halduskohtule kümne päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest või avalikult teatavakstegemisest arvates. Teadet ei ole vaja esitada, kui teate esitamise tähtaja jooksul esitatakse apellatsioonkaebus. Seega tekib apellatsioonkaebuse esitamise õigus päeval, mil kohtuotsus avalikult teatavaks saab ükskõik, kas see toimub avaliku kuulutamisena või teatavaks tegemisega kohtu kantselei kaudu kohtu poolt teatatud päeval. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on kõigi protsessiosaliste jaoks ühtne ja see hakkab kulgema kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisele järgnevast päevast.

1. Halduskolleegium ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et antud juhtumil pidi kohtuistungilt puudunud kolmas isik ise tundma huvi ja hankima informatsiooni otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja koha kohta. Kuna vaidlustatud korralduse adressaadiks oli M. Esula, on ta protsessis kolmas isik. Haldusasjas materjalidest nähtuvalt ei saanud ta
2. mail
3. a toimunud kohtuistungile ilmuda tervislikel põhjustel. Kohtule saadetud kirjas palus M. Esula kohtuistung edasi lükata.
4. mai
5. a kohtuistungi protokolli kohaselt määras kohus "asja arutada ilma M. Esula osavõtuta, tuginedes tema kirjalikule seletusele". Sama istungi protokolli kohaselt on kohus enne istungi lõpetamist teatanud, et kohtuotsus tehakse teatavaks kantselei kaudu
6. mail
7. Haldusasja materjalidest ei nähtu, et halduskohus oleks kohtuotsuse teatavaks tegemise aja ja koha teatavaks teinud M. Esulale. Niiviisi sattus M. Esula kui üks protsessiosaline teiste protsessiosalistega võrreldes halvemasse olukorda.
8. Pärnu Halduskohtu toimiku nr 3-96/2000 materjalidest nähtub, et halduskohtu
9. mai
10. a kohtuotsus saadeti
11. mail 2001 Vändra Vallavalitsusele ja kaebuse esitajale Uudo Hundile, kuid mitte M. Esulale, kelle subjektiivseid õigusi puudutas see otsus kõige enam, sest sellega tühistati Vändra Vallavalitsuse
12. oktoobri
13. a korraldus, millega tagastati temale Vändra vallas 19,7 ha õigusvastaselt võõrandatud maad. Nimetatud kohtuotsusega tühistati ju M. Esula suhtes rohkem kui kolm aastat kehtinud soodustav haldusakt. Protsessiosaliste õiguste kaitse tagamiseks kohtumenetluses oleks halduskohus pidanud saatma viivitamatult kohtuotsuse ärakirja ka M. Esulale, kellel oli apellatsiooni korras edasikaebamise õigus. 4.

§ 15

lg 2 kohaselt on protsessiosaline kohustatud heauskselt kasutama kõiki temale kuuluvaid protsessiõigusi. M. Esula on seda ka teinud. Ta sai kohtuotsuse kätte pärast kohtusse helistamist

1. juunil 2001 ja erikaebuse esitas
2. juunil
3. Kuna M. Esula ei saanud kohtuistungist osa võtta tervislikel põhjustel ning kohus ei teatanud talle kohtuotsuse teatavakstegemise aega ja kohta ega saatnud viivitamatult kohtuotsuse ärakirja, tuleb antud juhtumil apellatsioonitähtaeg ennistada. Juhindudes

§-dest 72 lg 1 p 4 ja 90 lg 2, Riigikohtu halduskolleegium määrab: Tühistada Pärnu Halduskohtu

1. juuni
2. a. määrus haldusasjas nr 3-96/200 ja Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
3. septembri
4. a määrus haldusasjas nr II-3/414/2001 ja ennistada Milvi Esulale apellatsioonitähtaeg. Rahuldada erikaebus ja saata asi Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumile M. Esula apellatsioonkaebuse läbivaatamiseks. Tagastada kautsjon. Määrus jõustub
5. detsembril 2001 teatavaks tegemisest. Tõnu Anton, Hele-Kai Remmel, Harri Salmann