3-1-1-120-01

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. detsember 2001 3-1-1-120-01 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Eerik Kergandberg ning liikmed Ott Järvesaar ja Jüri Rätsep vaatas
2. detsembril
3. a. toimunud avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja M. K. süüdistuses KrK § 1553 ja 159 lg 2 järgi. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa M. K. kaitsja vandeadvokaat Küllike Namm ja riigiprokurör Marge Püss. Asjaolud ja menetluse käik
4. M. K. anti kohtu alla süüdistatuna KrK § 159 lg 2 järgi selles, et ta omakasu ajendil võltsis
5. novembril
6. a Lääne-Virumaal X vallas N.-l B. Eesti AS laoplatsil metsamaterjali veoselehe nr 00811, kandes sellele teiste andmete seas ka veokijuhi A. S. isikuandmed ning võltsides viimase allkirja. Võltsitud veoselehe esitas ta
7. novembril
8. a B. Eesti AS laoplatsil metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akti nr 100791/99 sõlmimisel. Veel oli M. K. antud kohtu alla süüdistuses KrK § 1553 järgi, kuid selle süüdistuse osas ei ole kohtuotsuseid kassatsiooni korras vaidlustatud.
9. Lääne-Viru Maakohtu
10. juuni
11. a otsusega mõisteti M. K. KrK § 1553 ja § 159 lg 2 järgi õigeks kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Õigeksmõistmist KrK § 159 lg 2 järgi põhjendas maakohus järgmiselt. M. K. töötas süüdistuses tähendatud ajal töölepingu alusel aktsiaseltsis M. kommertsdirektorina. Süüdistuses kirjeldatud tehingu tegi ta juriidilise isiku esindajana vastavalt TsÜS § 94 lg-le
12. Füüsilise isikuna ega oma nimel ta tehinguid ei teinud. Kriminaalkoodeks näeb ette vaid füüsilise isiku vastutuse. Veel märkis maakohus, et kohus ei saa üksnes eeldada, et kohtualune M. K. AS M. ühe aktsionärina metsamaterjali veodokumendi võltsimisest kasu sai, vaid peab seda ka tõendama. M. K.-u poolt kasu saamise kohta ei ole kohtule tõendeid esitatud.
13. Lääne-Viru Maakohtu
14. juuni
15. a otsuse peale esitas apellatsioonprotesti Lääne-Viru prokurör Ain Tali, kes taotles kohtuotsuse tühistamist ja M. K.-u süüditunnistamist ning karistamist KrK §-de 1553 ja 159 lg 2 järgi.
16. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
17. oktoobri
18. aasta otsusega tühistati Lääne-Viru Maakohtu
21. a otsus M. K.-u õigeksmõistmise osas KrK § 159 lg 2 järgi. Ta tunnistati süüdi KrK § 159 lg 2 järgi ja talle mõisteti karistuseks rahatrahv 40 päevamäära " s. o 1640 krooni. Süüdistuse osas KrK § 1553 järgi jäeti maakohtu otsus muutmata. 4.
22. Kriminaalkolleegium leidis, et põhjendamatu on maakohtu seisukoht nagu peaks olema tõendatud, et M. K. on veosedokumendi võltsimisest kasu saanud. KrK § 159 lg 2 näeb ette vastutuse veodokumendi võltsimise eest omakasu ajendil. Seega ei pea isik, kes veodokumenti võltsib, sellest otsest kasu saama. Piisab sellest, et võltsimise toimepanemisel oleks võltsijal ajend omakasuline. Kohus leidis, et tegemist oli metsamaterjali müümisega, mis on äriline tegevus ning selle eesmärk ongi kasu saamine. Samuti asus kohus seisukohale, et selle eesmärgiga kohtualune M. K. tegutseski. Kriminaalkolleegium leidis, et maakohus on uurinud kõiki kogutud tõendeid ning nende kogumiga on ka kohtualuse süü tõendatud. Menetlus Riigikohtus Menetlusosaliste põhjendused
23. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
24. oktoobri
25. a otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse M. K.-u kaitsja vandeadvokaat Küllike Namm, kes taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist osas, millega M. K. tunnistati süüdi KrK § 159 lg 2 järgi ja teha uus otsus, millega mõista M. K. õigeks tema käitumises kuriteokoosseisu puudumise tõttu. 5.
26. Kassatsioonkaebust on põhjendatud sellega, et ringkonnakohtu kriminaalkolleegium on kaitsja arvates ebaõigesti kohaldanud kriminaalseadust. Kaitsja leiab, et kriminaalkolleegium on jätnud tähelepanuta, et antud juhul ei olnud süüdistuses fikseeritud metsamaterjaliga sooritatud tehingu pooleks mitte füüsiline isik M. K., vaid juriidiline isik AS Miskort, kelle esindaja oli M. K. Vastavalt TsÜS § 94 lg-le 2 teeb juriidiline isik tehinguid oma esindaja kaudu ja vastavalt TsÜS § 95 lg-le 1 tekitab esindaja poolt tehtud tehing õigusi ja kohustusi vahetult esindatavale. Kassaatori arvates puuduvad kriminaalasjas tõendid selle kohta, et füüsiline isik M. K. oleks tegelnud oma nimel võltsitud veoselehe alusel metsamaterjali üleandmisega. Kõik kriminaalasjas kogutud ja kontrollitud tõendid kinnitavad, et
27. novembril
28. a tegeles metsamaterjali üleandmise ja müügiga AS M., millest tulenevalt oli metsamaterjalidega sooritatud tehing juriidilise isiku majandustegevus. Viimane ei saa aga olla samastatav füüsilise isiku tegevusega. Seega on välistatud omakasu ajendi esinemine M. K.-u käitumises. 5.
29. Kaitsja arvates tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada ka kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumise tõttu. Kassaator märgib, et Viru Ringkonnakohtu otsuses puuduvad viited tõenditele, mille alusel kohus on jõudnud järeldusele, et M. K. on toime pannud kuriteo KrK § 159 lg 2 järgi. Sellega on rikutud AKKS § 29 lg 4 nõudeid. Ringkonnakohtu järeldus, et metsamaterjali varumine on äriline tegevus ja seega on omakasuline ajend eeldatav, on kassaatori arvates meelevaldne, üldsõnaline ja seostamata konkreetse süüdistusega. Omakasu ajend on KrK § 159 lg-s 2 ettenähtud kuriteo koosseisuline tunnus, seega peavad isiku süüditunnistamiseks olema kogutud kriminaalmenetluses lubatud tõendid, millised kinnitaksid nimetatud ajendi esinemist M. K.-u käitumises. 5.
30. Kassaator leiab, et Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsus on ka motiveerimata, mis on aga AKKS § 39 lg 3 p-st 7 kohaselt kriminaalmenetluse seaduse oluline rikkumine. Kassatsioonikaebuses on asutud seisukohale, et kuna Lääne-Viru Maakohus ei tuvastanud ühtegi M. K.-u süüd kinnitavat tõendit, siis pidanuks ringkonnakohus viitama konkreetsetele tõenditele ja motiveerima, miks ta hindab kogutud tõendeid maakohtust erinevalt. Viidates Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahenditele kriminaalasjades nr 3-1-1-72-96 ja nr 3-1-1-8898 leiab kaitsja, et kui erineva astme kohtud hindavad tõendeid nii erinevalt, et ühel juhul mõistetakse nende tõendite alusel kohtualune temale inkrimineeritud kuriteos õigeks ja teisel juhul nende samade tõendite alusel süüdi, peavad kohtud eriti hoolikalt täitma kriminaalasja arutamise igakülgsuse, täielikkuse ja objektiivsuse nõuet ja motiveerima tõendite erinevat hindamist.
31. Riigikohtu istungil jäi kaitsja kassatsioonkaebuse juurde ja taotles selle rahuldamist. Prokurör leidis, et kaebus on põhjendamatu ja taotles selle rahuldamata jätmist. Riigikohtu seisukoht
32. Riigikohtu kriminaalkolleegium leidis, et kassatsioonkaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osas, mis käsitab kriminaalmenetluse seaduse olulist rikkumist Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi poolt. 7.
33. Riigikohtu kriminaalkolleegium, ei nõustu kassatsioonkaebuses esitatud väitega, et kuna M. K. tegutses süüdistuses märgitud dokumendi kasutamisel juriidilise isiku esindajana, siis ei saa temal olla ka omakasu ajendit selle dokumendi esitamiseks. Kriminaalkolleegium leiab, et tegutsedes juriidilise isiku esindajana tekitab füüsiline isik TsÜS § 95 lg 1 järgi küll õigusi ja kohustusi juriidilisele isikule, kuid see ei saa iseenesest välistada füüsilise isiku otsest kasu veel vähem aga tema tegutsemist omakasu ajendil dokumendi võltsimisel. Pealegi on M. K.ule esitatud süüdistus veoselehe võltsimises omakasu ajendil, mitte aga ebaseadusliku tehingu tegemises. Küll aga tuleb süüdimõistvas kohtuotsuses näidata tõendid ja esitada nende alusel motiivid, mis tõendavad omakasu või omakasu ajendi olemasolu. Selliseid tõendeid ja motiive ringkonnakohtu otsuses näidatud ei ole. Seetõttu ei ole võimalik anda õiguslikku hinnangut ka ringkonnakohtu järeldusele, et M. K.ul oli veoselehe võltsimisel omakasu ajend. 7.
34. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma otsustes korduvalt rõhutanud, et juhtudel, mil erinevad kohtud hindavad tõendeid nii erinevalt, et ühel juhul mõistetakse nende tõendite alusel kohtualune temale inkrimineeritud kuriteos õigeks ja teisel juhul nende samade tõendite alusel süüdi, peavad kohtud eriti hoolikalt täitma kriminaalasja arutamise igakülgsuse, täielikkuse ja objektiivsuse nõuet (RT III 1996, 10, 136 ja 1998, 30, 295). Käesolevas kriminaalasjas on Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium seda nõuet eiranud. Ringkonnakohus on otsuses märkinud, et maakohus on antud kuriteosse puutuvalt uurinud kõiki kogutud tõendeid ning nende kogumiga on kohtualuse süü tõendatud. Samas on ringkonnakohus jätnud tähelepanuta, et maakohus mõistis nende tõendite alusel kohtualuse esitatud süüdistuses õigeks. Mõistes kohtualuse samade tõendite alusel süüdi, tulnuks ringkonnakohtul esitada omapoolne tõendite analüüs, näidates ühtlasi, milles esimese astme kohus on eksinud (AKKS § 29 lg 4). Vaid siis kui ringkonnakohus jätab esimese astme kohtu otsuse muutmata, võib ta vastavalt AKKS § 29 lg-le 5 oma otsuses esimese astme kohtu põhjendusi mitte korrata. 7.
35. Tunnistades kohtualuse kuriteos süüdi ja mõistes talle karistuse, ei ole ringkonnakohtu kriminaalkolleegium motiveerinud ka karistuse mõistmist. Karistuse mõistmist ei saa lugeda motiveerituks üksnes viitega KrK §-le
36. Kohtuotsusest ei nähtu, kas M. K.-u suhtes on tuvastatud vastutust raskendavaid või kergendavaid asjaolusid ja millistel motiividel on võimalikest alternatiivsetest karistustest valitud karistuseks rahatrahv. 7.
37. Kohtuotsuses motiivide puudumine on AKKS § 39 lg 3 p 7 kohaselt selline kriminaalmenetluse seaduse oluline rikkumine, mis toob kaasa kohtuotsuse tühistamise. Kriminaalasi tuleb saata uueks arutamiseks Viru Ringkonnakohtusse teises kohtukoosseisus. Seetõttu ei ole Riigikohtu kriminaalkolleegiumil võimalik lahendada kaitsja taotlust M. K.-u õigeksmõistmiseks. Eeltoodu alusel ja juhindudes AKKS § 63 p-st 2, § 64 p-st 1 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s:
38. Tühistada Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
39. oktoobri
40. a kohtuotsus M. K. süüdistusasjas KrK § 159 lg 2 järgi süüdimõistmise ja karistamise osas. Saata kriminaalasi selles osas uueks arutamiseks Viru Ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus.
41. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Kohtuotsus jõustub
42. detsembril
43. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Eerik Kergandberg Liikmed Ott Järvesaar, Jüri Rätsep