KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Tartus
- detsembril
- a 3-1-1-123-01 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Lea Kivi ning liikmed Ott Järvesaar ja Jüri Rätsep vaatas
- detsembril
- a toimunud avalikul kohtuistungil läbi T. A.-i erikaebuse Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
- novembri
- a määruse peale, millega jäeti tema erikaebus Tallinna Ringkonnakohtu
- novembri
- a määruse peale läbi vaatamata. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa T. A.-i kaitsja vandeadvokaat Raivo Pert ja riigiprokurör Marge Püss. Asjaolud ja menetluse käik
- Kriminaalasja materjalidest nähtub, et T. A.-le esitati kohtueelsel uurimisel süüdistus KrK § 17 lg 4 ja § 203 lg 1 ning § 105 järgi.
- septembril
- a võeti ta nende kuritegude toimepanemises kahtlustatavana vahi alla.
- oktoobril
- a esitas T. A. taotluse tõkendi vahi all pidamine asendamiseks kautsjoniga. Pärnu Maakohtu kohtunik leidis
- oktoobri
- a määruses, et T. A.-i vahi alla võtmine oli põhjendatud ning jättis taotluse sisuliselt rahuldamata.
- Mitte nõustudes Pärnu Maakohtu kohtuniku
- oktoobri
- a määrusega, esitas T. A. erikaebuse, milles kinnitas, et ei soovi kohtueelsest uurimisest kõrvale hoida ning uusi kuritegusid toime panna. Ta palus endiselt asendada vahi all pidamine kautsjoniga.
- Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
- novembri
- a määrusega jäeti erikaebus rahuldamata. Kohus leidis, et valitud tõkend on seaduslik ning põhjendatud. Määruse lõpuosas märgiti, et see määrus on lõplik.
- T. A. esitas uuesti erikaebuse, milles vaidlustas Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
- novembri
- a otsuse leides, et tema vahi all pidamine on põhjendamatu. T. A. selgitas jätkuvalt, et tal ei ole põhjust pakku minna ega uusi kuritegusid toime panna. Ta palus arvestada oma isikut, perekondlikku seisu ja tervislikku seisundit ning asendada vahi all pidamine kautsjoniga.
- Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
- novembri
- a määrusega jäeti T. A.-i erikaebus läbi vaatamata ja Riigikohtule edastamata. Kriminaalkolleegium märkis, et AKKS § 71 lg 1 kohaselt lahendab ringkonnakohus erikaebused või -protestid esimese astme kohtu ja kohtuniku määruse peale lõplikult. Sama seadustiku § 71 lg 2 annab võimaluse esitada erikaebuse Riigikohtusse ringkonnakohtu poolt esmakordselt tehtud määruse peale seadustiku § 68 lg-s 1 nimetatud küsimustes. Erikaebuses vaidlustatud ringkonnakohtu määrusega anti hinnang esimese astme kohtu kohtuniku määrusele. Seega lahendas ringkonnakohus selle küsimuse lõplikult ning selle vaidlustamist Riigikohtus seadus ette ei näe. Menetlus Riigikohtus
- Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
- novembri
- a määruse peale esitas T. A. erikaebuse Riigikohtusse, milles vaidlustab jätkuvalt enda vahi all pidamise, paludes asendada see tõkendiga kautsjon. Erikaebuse esitaja leiab, et seaduslikud alused tema vahi all pidamiseks puuduvad. Seega on kohtud rikkunud KrMK § 68 ja Põhiseaduse § 20 sätteid.
- Riigikohtu istungil kaitsja taotles erikaebuse rahuldamist. Prokurör leidis, et erikaebus on põhjendamatu ega kuulu rahuldamisele.
- Riigikohtu kriminaalkolleegium, olles tutvunud erikaebuse materjalidega ja ära kuulanud kaitsja ning prokuröri seletused, leidis, et erikaebus ei kuulu rahuldamisele. 8.1 T. A.-i taotluse - asendada tema suhtes tõkendina kohaldatud vahi all pidamine tõkendiga - kautsjon, jättis Pärnu Maakohtu kohtunik
- oktoobri
- a määrusega rahuldamata. Selle kohtulahendi vaidlustas erikaebusega T. A. ja Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
- novembri
- a määrusega jäeti tema erikaebus rahuldamata. 8.2 AKKS § 71 lg 1 kohaselt lahendab ringkonnakohus erikaebused ja -protestid esimese astme kohtu ja kohtuniku määruse peale lõplikult. Seega puudub Riigikohtul AKKS § 71 lg-s 1 sätestatust tulenevalt õiguslik alus käsitletavate kohtumääruste muutmiseks. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 1, § 65 lg-st 3, § 71, § 76 ja § 77, Riigikohtu kriminaalkolleegium määras: Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
- novembri
- a määrus T. A.-i tõkendi kohta jätta muutmata, erikaebus jätta rahuldamata. Määrus jõustub
- detsembril
- a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Lea Kivi Liikmed Ott Järvesaar, Jüri Rätsep
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.