← Eesti

3-3-1-61-01

3-3-1-61-01 OTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

  1. detsembril 2001 Tallinna Säästva Arengu ja Planeerimise Ameti kassatsioonkaebuse läbivaatamine ühekordse toetuse maksmise asjas Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Jüri Põld ja Hele-Kai Remmel vaatas
  2. detsembril 2001 kirjalikus menetluses läbi Tallinna Säästva Arengu ja Planeerimise Ameti kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
  3. oktoobri
  4. a. otsuse peale haldusasjas nr II-3/409/
  5. Arik Murumägi töötas Tallinna Transpordiameti transpordikontrolli osakonna juhataja ametikohal. Tallinna Linnavalitsuse
  6. oktoobri
  7. a korraldusega nr 3952-k otsustati ümberkorraldused Tallinna Transpordiametis ja kinnitati uus koosseisunimestik, mille kohaselt kaotati alates
  8. novembrist 2000 muuhulgas ka transpordikontrolli osakonna juhataja ametikoht.
  9. oktoobrist 2000 kuni
  10. veebruarini 2001 viibis A. Murumägi töövõimetuslehel. Tallinna Linnavolikogu
  11. novembri
  12. a määrusega nr 50 korraldati Linnaplaneerimise Amet, Keskkonnaamet ja Transpordiamet ümber Tallinna Säästva Arengu ja Planeerimise Ametiks ning kinnitati selle struktuur ja teenistujate koosseis alates
  13. jaanuarist
  15. detsembri
  16. a kirjaga teatas Transpordiamet töövõimetuslehel viibivale A. Murumägile, et transpordikontrolli osakonna juhtaja ametikoht koondati alates
  17. novembrist 2000 ning kuna teist ametikohta pole võimalik pakkuda, vabastatakse ta teenistusest ATS § 116 lg 1 alusel koondamise tõttu. Transpordiameti juhataja
  18. novembri
  19. a. käskkirja nr 9-lk/207 alusel maksti ameti töötajatele ühekordset toetust (jõuluraha) ühe kuu ametipalga ulatuses, kusjuures A. Murumägile toetust ei makstud. A. Murumägi vabastati teenistusest koondamise tõttu Tallinna Säästva Arengu ja Planeerimise Ameti
  20. veebruari
  21. a käskkirjaga nr 163-k.
  22. märtsil 2001 esitas A. Murumägi kaebuse Tallinna Halduskohtule, vaidlustades enda teenistusest vabastamise. Samuti leidis kaebaja, et ta on toetusest õigusvastaselt ilma jäetud ning palus välja mõista toetus ühe kuu ametipalga ulatuses. Tallinna Halduskohtu
  23. mai
  24. a otsusega haldusasjas nr 3-867/2001 jäeti rahuldamata A. Murumägi kaebus nii teenistusest vabastamist kui ka toetuse väljamaksmist puudutavas osas. Halduskohus leidis, et toetuse maksmist sätestava Tallinna Linnavolikogu
  25. detsembri
  26. a määruse punkt 7 annab ametiasutuse juhile õiguse määrata teenistujatele lisatasusid, preemiaid ja ühekordseid toetusi (puhkusetoetus ja jõuluraha). Amet on maksnud toetusi kooskõlas sama määruse punktiga
  27. Seega pole rikutud võrdsuse põhimõtet, kuna toetust ei makstud neile töötajatele, kes
  28. novembri
  29. a käskkirja andmise ajal olid töövõimetuslehel ja kelle teenistussuhe oli peatunud. Jõuluraha maksmine, nii nagu ka puhkusetoetuse maksmine, sealhulgas otsustamine, kellele ja kui palju maksta, on ametiasutuse õigus, mitte kohustus ja kaebajal puudub nõudeõigus nimetatud summale. A. Murumägi esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada halduskohtu otsuse. Apellatsioonkaebuses leiti, et nii ATS §-st 46 lg 3, mis sätestab puhkusetoetuse maksmise, kui ka Tallinna Linnavolikogu
  30. detsembri
  31. a määruse nr 43 punktist 10 tuleneb, et ühekordse toetuse maksmise korral toimub maksmine kõigile teenistujatele ühesugusel alusel. Töövõimetuslehel olemine toetuse maksmise ajal ei saa olla takistuseks sellise toetuse maksmisel, kuna seda makstakse kogu aasta eest. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium tühistas
  32. oktoobri
  33. a otsusega halduskohtu otsuse osas, millega jäeti rahuldamata kaebus toetuse väljamõistmise nõudes, ja tegi uue otsuse, millega mõistis A. Murumägi kasuks välja 7500 krooni suuruse toetuse ning kohtukulud 1020 krooni ulatuses. Ülejäänud osas jäi halduskohtu otsus muutmata. Halduskolleegium leidis, et toetuse mittemaksmisega rikuti Tallinna Linnavolikogu
  34. detsembri
  35. a määruse nr 43 punkte 7 ja 10, millega on sätestatud, et ametiasutuse juhil on õigus määrata ühekordseid toetusi (puhketoetus ja jõuluraha) kinnitatud palgafondi piires ametiasutuse kõikidele teenistujatele ühesugustel alustel. Jõuluraha maksmise aluseid ja korda pole seadusega sätestatud, kuid ATS § 46 näeb ette puhkusetoetuse maksmise võimaluse. Ka puhkusetoetust, sarnaselt jõulurahaga võib maksta, kuid ei pea maksma. ATS § 46 näeb ette vaid ühe juhu toetuse mittemaksmiseks, puhkusetoetust ei maksta distsiplinaarkaristuse kehtivuse ajal. Ühekordsest toetusest, mille maksmine ei ole seotud tööalaste näitajatega, ilmajäämiseks peavad olema kaalukad põhjused. Kolleegiumi arvates ei ole sellisteks põhjusteks ametikoha koondamine ja töövõimetuslehel viibimine. Halduskolleegiumi istungil tuvastati, et teistele töövõimetuslehel viibinud isikutele maksti toetust. Toetusi ja preemiaid makstakse mitte ametikohale, vaid isikule, kellega asutusel on teenistussuhe. A. Murumägiga lõpetati teenistussuhe alles
  36. veebruaril
  37. Tallinna Säästva Arengu ja Planeerimise Amet esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles vaidlustab ringkonnakohtu otsuse osas, mis puudutab A. Murumägile toetuse ja kohtukulude väljamõistmist. Kassaator leiab, et analoogia kohaldamine ning ATS §-le 46 tuginemine on ebaõige. Säästva Arengu ja Planeerimise Ameti arvates maksti toetust ühesugustel alustel. Kõik töötajad, kellele toetust maksti, said ühe kuu ametipalga suuruse summa. Samas otsustas asutuse juht, et kõikidele töötajatele, kelle ametikoht on koondatud, kuid kes viibivad haiguslehel, toetust ei maksta. Ühekordne, tööandja äranägemisel makstav toetus ei ole lisatasu ega juurdemakse Palgaseaduse § 2 lg 4 ega § 5 mõttes ning seetõttu puudub A. Murumägil niisuguse toetuse osas nõudeõigus. Kassaator palub tühistada ringkonnakohtu otsuse toetuse ja kohtukulud väljamõistmise osas ning teha uue otsuse, millega jätta toetus ja kohtukulud välja mõistmata. Kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele leiab A. Murumägi, et Tallinna Linnavolikogu
  38. detsembri
  39. a määrus nr 43 ei sätesta ametiasutuse juhi õigust teha valikut toetuse maksmisel. Käesoleval juhul ei ole toetust A. Murumägile makstud võrdsetel alustel teiste teenistujatega. Toetust määratakse isikule, mitte ametikohale. Teenistussuhe lõpetati alles
  40. veebruaril
  41. Riigikohtu halduskolleegiumi seisukoht
  42. Tallinna Linnavalitsuse
  43. oktoobri
  44. a korraldusega nr 3952-k kinnitati Tallinna Transpordiameti uus koosseisunimestik
  45. novembrist
  46. Uues koosseisunimestikus ei olnud transpordikontrolli osakonna juhataja ametikohta, millel senini töötas A. Murumägi.
  47. oktoobrist 2000 kuni
  48. veebruarini 2001 oli A. Murumägi teenistussuhe peatunud tema ajutise töövõimetuse ajaks, mistõttu ei olnud teda tulenevalt ATS §-st 133 lg 1 võimalik teenistusest vabastada, kuigi ametiasutuse struktuuris puudus transpordikontrolli osakonna juhataja ametikoht juba alates
  49. novembrist
  50. A. Murumägile teatati tema koondamise tõttu teenistusest vabastamisest
  51. detsembril 2000, teenistusest vabastamine toimus A. Murumägi ajutise töövõimetuse ning haiguslehel viibimise tõttu alles Tallinna Säästva Arengu ja Planeerimise Ameti
  52. veebruari
  53. a käskkirja nr 163-k alusel. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
  54. oktoobri
  55. a otsuse kohaselt käesolevas haldusasjas oli A. Murumägi teenistusest vabastamine õiguspärane. Ringkonnakohtu otsust selles osas kasseeritud ei ole.
  56. Tallinna Linnavolikogu
  57. detsembri
  58. a määruse nr 43 punkti 7 kohaselt on ametiasutuse juhil õigus kinnitatud palgafondi piires määrata teenistujale lisatasusid, maksta preemiaid ja ühekordseid toetusi (puhkusetoetus ja jõuluraha). Sama määruse punkt 10 sätestab: "Ühekordset toetust ja preemiat, mida makstakse ametiasutuse kõikidele teenistujatele ühesugustel alustel (puhkusetoetus, jõuluraha, preemia riiklike tähtpäevade puhul jne), makstakse samadel alustel ka ametiasutuse juhile, palgalisele linnavolikogu esimehele või aseesimehele, linnapeale ja abilinnapeale ilma täiendava sellekohase ametisse nimetamise õigust omava ametiisiku või linnavolikogu otsuseta kinnitatud palgafondi piires". Erinevalt puhkusetoetusest, mille maksmine on sätestatud ATS §-s 46, puudub seaduses üksikasjalikum regulatsioon teiste ühekordsete toetuste, sealhulgas jõuluraha maksmiseks. Ülalnimetatud sätetest tuleneb ametiasutuse juhi õigus langetada diskretsiooniline otsustus toetuse maksmise kohta, kui see on kinnitatud palgafondi piires võimalik. Kui otsustatakse viidatud määruse punkti 10 alusel maksta toetust, mis on ette nähtud kõikidele teenistujatele, siis tehakse seda ühesugustel alustel kõikidele teenistujatele, sealhulgas ka ametiasutuse juhile, palgalisele linnavolikogu esimehele või aseesimehele, linnapeale ja abilinnapeale. Ametiasutuse juhi otsustada on jäetud ka see, millistel alustel toetusi makstakse.
  59. Tallinna Linnavolikogu
  60. detsembri
  61. a määruse nr 43 punktidest 7 ja 10 ei tulene asutuse juhi kohustust ühekordset toetust igal juhul maksta ega teenistuja õigust sellise toetuse maksmist nõuda. Kui ametiasutuse juht on nendest sätetest lähtuvalt aga toetuse maksmise otsustanud, on teenistujal määruse punktist 10 tulenevalt õigus nõuda talle toetuse maksmist samasugustel alustel nagu teistele teenistujatele, seega ühetaolist kohtlemist.
  62. Tallinna Transpordiameti
  63. novembri
  64. a käskkirja nr 9-1k/204 alusel maksti ameti töötajatele ühekordset toetust (jõuluraha). A. Murumägile nimetatud käskkirja alusel toetust ei makstud. Käesoleva haldusasja kohtumenetluse käigus esitatud põhjenduste kohaselt ei pidanud Tallinna Transpordiamet (hilisem Tallinna Säästva Arengu ja Planeerimise Amet) talle toetuse maksmist võimalikuks, kuna ametikoht, millel A. Murumägi töötas, oli koondatud juba
  65. novembrist 2000 ja teenistussuhe polnud veel lõppenud ainuüksi seetõttu, et ATS §-st 133 lg 1 tulenevalt ei või isikut teenistusest vabastada koondamise tõttu ajal, mil teenistussuhe on peatunud ajutise töövõimetuse tõttu ATS § 108 p 3 alusel.
  66. Tallinna Linnavolikogu
  67. detsembri
  68. a määruse nr 43 punktis 10 sätestatud toetuse maksmine kõikidele teenistujatele ühesugustel alustel ei välista siiski diferentseeritud lähenemist teenistujatele. Käesoleval juhul seisneks see teatud teenistujate kategooriate eristamises ja nendesse kuuluvate teenistujate ühesuguses kohtlemises ning neile ühesugustel alustel toetuse maksmises. Näiteks võiks eristada teenistujaid, kelle teenistussuhe on peatunud pikemaks ajaks mõnel ATS §-s 108 loetletud alusel (näiteks teenistujad, kes on lapsehoolduspuhkusel, seotud kaitseväeteenistuskohustusega või õppimisega). Võrdse kohtlemise põhimõtte kohaselt käsitletakse ühetaoliselt kõiki isikuid ühtedes ja samades oludes ning samadel eeldustel. Ühetaoline kohtlemine peab olema tagatud ühesuguste asjaolude korral. Kuna ühesugustel alustel makstav ühekordne toetus (jõuluraha) pole seotud konkreetsete ametnike töötulemustega, on sellisel toetusel tulevikku suunatud üldisem motiveeriv iseloom. Õigustatud on sellise toetuse maksmine võrdsetel alustel neile teenistujatele, kes jätkavad teenistust oma senistel ametikohtadel. Samaväärselt nendega ei saa käsitleda aga teenistujaid, kelle ametikoht on koondatud ja kelle vabastamise vältimiseks pole asutus pidanud võimalikuks pakkuda vaba ametikohta ega teha asutusesiseseid ametnike ümberpaigutusi, kuid kelle teenistussuhet pole veel lõpetatud ATS §-st 133 lg 1 tuleneval põhjusel.
  69. A. Murumägi teenistusest vabastamise seaduslikkuse üle peetud kohtuvaidluse käigus tuvastati, et Tallinna Transpordiametil puudusid ATS §-st 116 lg 3 ja 4 tulenevad võimalused A. Murumägi teenistusest vabastamise vältimiseks. Seetõttu võib järeldada, et teenistusest vabastamise õigust omava isiku tahe oli suunatud A. Murumägi vabastamisele, kuid vabastamine ei olnud võimalik ajal, mil teenistussuhe oli peatunud ATS §-s 108 p 3 sätestatud alusel. A. Murumägi erinev kohtlemine toetuse maksmisel võrreldes nende teenistujatega, kelle teenistuskohad säilisid ka pärast Tallinna Linnavalitsuse
  70. oktoobri
  71. a korraldusega nr 3952-k tehtud ümberkorraldusi, sealhulgas ka võrreldes nende teenistujatega, kelle teenistussuhe oli küll toetuse maksmise otsustamise ajal peatunud ajutise töövõimetuse tõttu, kuid kes jätkasid hiljem teenistust, oli põhjendatud. A. Murumägile toetuse mittemaksmisega ei ole rikutud võrdse kohtlemise põhimõtet. Võrdsuse põhimõtte rikkumisega on tegemist siis, kui ühesuguseid asjaolusid käsitletakse ilma nähtavate mõistlike põhjusteta erinevalt. Tallinna Transpordiameti vastav diskretsiooniline otsustus rajanes käesolevas haldusasjas tuvastamist leidnud asjaoludest tulenevatel asjakohastel kaalutlustel. Ülaltoodud põhjustel kuulub kassatsioonkaebus rahuldamisele ja ringkonnakohtu otsus tühistamisele toetuse (jõuluraha) väljamõistmist puudutavas osas.
  72. HKMS § 93 lg 1 kohaselt mõistetakse poolele, kelle kasuks kohtulahend tehti, välja tema poolt kantud kohtukulud. Kuna ringkonnakohtu otsus kuulub tühistamisele osas, milles A. Murumägi apellatsioonkaebus rahuldati, puudub alus kohtukulude väljamõistmiseks. Seetõttu kuulub ringkonnakohtu otsus tühistamisele ka kohtukulude väljamõistmise osas. Juhindudes HKMS §-dest 72 lg 1 p 6 ja 90 lg 2, Riigikohtu halduskolleegium otsustab: Rahuldada Tallinna Säästva Arengu ja Planeerimise Ameti kassatsioonkaebus. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
  73. oktoobri
  74. a otsus haldusasjas nr II-3/409/01 toetuse ja kohtukulude väljamõistmist puudutavas osas ja jätta jõusse Tallinna Halduskohtu
  75. mai
  76. a otsus haldusasjas nr 3-867/
  77. Tagastada kautsjon. Otsus jõustub
  78. detsembril 2001 teatavaks tegemisest. Tõnu Anton, Jüri Põld, Hele-Kai Remmel

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.