← Eesti

3-2-1-162-01

3-2-1-162-01 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

  1. detsembril
  2. a Vladimir Adamenkovi hagi Ljubov "i"ova vastu 39 781 krooni saamiseks. Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja H. Jõks, liikmed A. Kull ja J. Luik, vaatas kirjalikus menetluses
  3. detsembril
  4. a V. Adamenkovi kassatsioonkaebuse alusel Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
  5. juuli
  6. a otsuse tsiviilasjas nr II-2-159/
  7. I. Asjaolud ja varasem menetluse käik
  8. mai
  9. a laenulepingu järgi võttis Vladimir "i"ov Eesti Hoiupank AS-lt laenu 50 000, tagastamistähtajaga
  10. mai
  11. a. Üheks käendajaks oli Vladimir Adamenkov. V. "i"ov suri
  12. märtsil
  13. a. Pärijaks sai tema ema Aleksandra "i"ova. Laenujäägi 31 781 krooni 50 senti tasus pangale V. Adamenkov. A. "i"ova andis V. Adamenkovile volikirja pärandvaraks oleva sõiduauto BMW kasutamiseks ja müügiks. Hageja tasus auto remondi eest 8000 krooni.
  14. juuli
  15. a KohtlaJärve Linnakohtu määrusega kinnitatud kokkuleppe kohaselt volitas A. "i"ova V. "i"ovi lahutatud abikaasat Ljubov "i"ovat müüma sõiduautot BMW ja viimane kohustus volitajale üle andma pool müügihinnast.
  16. juuli
  17. a kirjaliku kokkuleppe kohaselt kohustus L. "i"ova peale sõiduauto müümist tasuma V. Adamenkovile V. "i"ovi võla ja A. "i"ova isikliku võla kokku 37 781 krooni. Kostja oma kohustust ei täitnud. Hageja palus kostjalt välja mõista tasutud laenu katteks 31 781 krooni 50 senti ja auto remondi eest 8000 krooni, kokku 39 781 krooni 50 senti. Kohtla-Järve Linnakohtu
  18. veebruari
  19. a otsusega rahuldati hagi osaliselt ja kostjalt mõisteti välja 37 781 krooni. Otsuse põhjenduste kohaselt läksid pärast V. "i"ovi kohustise täitmist pangale TsK § 209 alusel hagejale üle kõik selle kohustise kreeditori õigused. Pärimisseaduse alusel oleks põhjendatud hageja nõue A. "i"ova kui V. "i"ovi pärija vastu. Kostja ei ole küll V. "i"ovi pärija, kuid L. "i"ova võlakohustus hageja ees tuleneb TsK §-st
  20. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused Viru Ringkonnakohtu
  21. juuli
  22. a otsusega linnakohtu otsus tühistati ja uue otsusega jäeti hagi rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt võttis V. "i"ov laenu peale abielu lahutamist. Kuna kostja ei ole V. "i"ovi pärija, ei pea ta tasuma V. "i"ovi võlga. Kostja realiseeris sõiduauto A. "i"ova volitusel ja kui ta ei andnud väidetava kokkuleppe alusel üle poolt müügihinnast või ei kustutanud võlga hageja ees, võib kokkuleppe rikkumisest tekkida kohustis A. "i"ova ja kostja vahel, kuid mitte hageja ja kostja vahel. TsK § 276 lg 1 kohaselt on kostjal õigus laenulepingut vaidlustada rahatuse motiivil, mida kostja ka vastuväidetes tegi. Laenulepinguna vaadeldav võlakiri oli rahatu. Kostjal puudusid ja puuduvad kohustused hageja ees seoses pärija võlaga. Samuti tulenevalt A. "i"ova sõiduauto remondist. II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused Kassatsioonkaebuses palus hageja ringkonnakohtu otsus tühistada ja teha asjas uue otsuse. Ringkonnakohus kohaldas ebaõigesti TsK § 276 lg
  23. III. Vastus kassatsioonkaebusele Vastuses kassatsioonkaebusele pidas kostja ringkonnakohtu otsust seaduslikuks ja põhjendatuks. IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada protsessiõiguse normi olulise rikkumise ja materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu. Käendajana tasus hageja pangale surnud V. "i"ovi laenujäägi 31 781 krooni 50 senti. TsK § 209 lg 1 kohaselt võlgniku asemel kohustise täitnud käendajale lähevad üle selle kohustise järgi kreeditori kõik õigused. V. "i"ovi pärijaks sai tema ema A. "i"ova. PärS § 130 lg 1 kohaselt lähevad pärandi vastuvõtmisega pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna. Seega tekkis hagejal nõudeõigus tasutud summa ulatuses pärija vastu.
  24. juuli
  25. a võlakirjas kohustus kostja tasuma hagejale V. "i"ovi võla. Apellatsioonikohtu otsusest ei selgu, miks ei kohaldata TsK § 220 lg 1, mille kohaselt võib võlgnik oma võla teisele isikule üle kanda, kui kreeditori sellega nõustub. Kuna hageja esitas nõude kostja vastu, aktsepteeris ta võla ülekandmist. Hageja nõudis hagiavalduses V. "i"ovi tasutud võla 31 781 krooni ja auto remondi eest tasutud 8000 krooni väljamõistmist. 31 781 krooni nõudes viitas hageja võlakirjale, milles kostja kohustus hagejale tasuma V. "i"ovi võla. Auto remondikulu 8000 krooni nõudes ei ole hageja võlakirjale tuginenud. Asja materjalides ei nähtu, millest hageja 8000 krooni nõue tuleneb. Seega on õige ringkonnakohtu seisukoht, et seoses sõiduauto remondiga 8000 krooni nõudes kostjal kohustused hageja ees puuduvad. Juhindudes TsMS § 362 p-st 2, kolleegium o t s u s t a s: Tühistada Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
  26. juuli
  27. a otsus ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Tagastada Vladimir Adamenkovile
  28. augustil
  29. a tasutud kautsjon 397 (kolmsada üheksakümmend seitse) krooni 82 senti. H. Jõks, A. Kull, J. Luik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.