Obsah (5)

§ 52§ 14§ 33§ 40§ 45

3-3-1-62-01 OTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 21. detsembril 2001 Ants Ressaare ja Anne Vesteri kassatsioonkaebuste läbivaatamine tagastataval maal ehitise juurde maa erastamise ja kohtuistungile kut

§ 52

lg 1 järgi on kassatsiooni korras edasikaebamise õigus apellatsioonimenetluses osalenud poolel. A. Ressaar ei esitanud apellatsioonkaebust, seega puudub tal kassatsioonkaebuse esitamise õigus. Riigikohtu halduskolleegiumi seisukoht

1. Vaidlustatud haldusakti andmise ajal,
2. märtsil 1997, kehtis MRS § 23 lg 2 järgmises redaktsioonis: "Õigusvastaselt võõrandatud maatüki erastamist, välja arvatud ostueesõigusega erastamine, alustatakse pärast õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise otsustamist." Kuna H. Leesile maa erastamine toimus ostueesõigusega erastamisena ehitise omanikule, siis pidigi vallavalitsus erastamise läbi viima enne maa tagastamist. Maa tagastamise saab otsustada siis, kui kohaliku omavalitsuse korraldusega on erastatava maa suurus ja piirid täpselt kindlaks määratud, sest sellest sõltub, kui palju on võimalik maad tagastada ja kui palju tuleb maad tagastamise võimatuse tõttu kompenseerida. Sellisele seisukohale on asunud Riigikohtu halduskolleegium ka varem oma lahendites nr 3-3-1-36-99 ja 3-3-1-45-99, viimati lahendis nr 3-3-1-55-
3. Seega on Viiratsi Vallavalitsus otsustanud õigesti kõigepealt maa erastamise küsimuse. 2.

§ 52

lg 1 sätestab, et poolel ja kolmandal isikul on õigus ringkonnakohtu otsuse peale kassatsiooni korras edasi kaevata Riigikohtusse, kui ringkonnakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi või oluliselt rikkunud kohtumenetluse normi. Sellest sättest võib aru saada selliselt, et kassatsiooni esitamise õigus on vaid apellatsioonimenetluses protsessiosaliseks olnud isikul. Siiski peab Riigikohus õigeks, et isikul, kes oli protsessiosaliseks esimese astme kohtus, kuid keda ei ole ringkonnakohtu istungile kutsutud, on õigus esitada selle peale kassatsioonkaebus. Vastasel juhul puuduks isikul võimalus sellist protsessiõigusnormi rikkumist vaidlustada. Käesoleva haldusvaidluse esemeks on Viiratsi Vallavalitsuse

1. märtsi
2. a korraldus nr 170 ja katastriüksuse moodustamise toiming. Nimetatud haldusakt ja toiming on suunatud konkreetselt H. Leesile maa erastamisele. Kuigi selle haldusakti ja toimingu otseseks adressaadiks ei ole A. Vester ja A. Ressaar, mõjutavad need siiski nende õigusi, sest erastamise tulemusena väheneb neile tagastatava maa suurus. Seega on neil õigus nimetatud akti ja toimingu vaidlustamiseks. Igasugune kohtu otsus sellise haldusakti või toimingu suhtes omab õiguslikku mõju mõlema kaebaja suhtes. Käesolevas asjas ei ole võimalik kohtul teha sellist otsust, mis mõjutaks vaid ühe kaebaja õigusi ja kohustusi. Seetõttu on oluline, et mõlemad kaebuse esitanud isikud oleksid teadlikud kohtuasja edasisest arengust ja omaksid võimalust seal oma õigusi kaitsta.

§ 14

lg 1 kohaselt on halduskohtumenetluses protsessiosalisteks pooled ja kohtu poolt kaasatud isikud. Sama paragrahvi lg 2 p 1 kohaselt on pooleks kaebuse esitaja. Käesolevas haldusasjas esitasid kaebused esimese astme kohtusse A. Ressaar ja A. Vester ja seega olid nad poolteks. Apellatsioonkaebuse esitas üksnes A. Vester.

§ 33

lg 1 p 2 ja 3 kohaselt peab halduskohus pärast apellatsioonkaebuse saamist saatma viivitamata protsessiosalistele kirjaliku teate apellatsioonkaebuse saabumisest ühes apellatsioonkaebuse ärakirjadega ja nõudma protsessiosalistelt kirjaliku vastuse apellatsioonkaebusele.

§ 40

lg 1 kohaselt kui asi on eelmenetluse korras ette valmistatud, määrab ringkonnakohus kindlaks asja arutamise aja ja koha ning teeb selle teatavaks protsessiosalistele. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kutsutakse apellant ja teised protsessiosalised ringkonnakohtusse tsiviilkohtumenetluses sätestatud korras. Asja arutamisele apellatsioonimenetluses ei kutsunud Tartu Ringkonnakohus halduskohtus kaebuse esitajaks olnud A. Ressaart. Seega jäeti ringkonnakohtu istungile kutsumata isik, kelle õiguste üle kohus otsustas. Kutsumise kohustus ei sõltu sellest, kas apellatsioonikohus tühistab esimese astme kohtu otsuse või jätab selle muutmata. Esimese astme kohtus kaebuse esitajaks olnud isik on haldusprotsessis jätkuvalt pool ka ringkonnakohtus, olenemata sellest, kas ta on apellatsioonkaebuse esitanud või mitte. Tal on jätkuvalt protsessiosalise õigused, mis tulenevad

§-st 15.

§ 45

lg 1 p 2 tulenevalt on ringkonnakohtu poolt esimese astme kohtu lahendi tühistamise aluseks see, kui kohtulahend on tehtud isiku suhtes, keda seaduse nõuete kohaselt kohtusse ei kutsutud. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et analoogia põhjal on see protsessiõigusnorm kohaldatav ka Riigikohtu poolt ringkonnakohtu lahendi tühistamise ühe alusena. Kuna ringkonnakohus ei ole kutsunud istungile esimeses astmes kaebuse esitajaks olnud isikut, tuleb nimetatud olulise protsessinormi rikkumise tõttu tuleb kassatsioonkaebused rahuldada. Juhindudes

§-dest 72 lg 1 p 2 ja 90 lg 2, Riigikohtu halduskolleegium otsustab: Rahuldada A. Ressaare ja A. Vesteri kassatsioonkaebused. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu

1. märtsi
2. a. otsus haldusasjas nr 2-3-3/2001 ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Tagastada kautsjon. Otsus jõustub
3. detsembril 2001 teatavaks tegemisest. Tõnu Anton, Hele-Kai Remmel, Harri Salmann