3-3-1-67-01

3-3-1-67-01 MÄÄRUS Tartus

1. detsembril 2001 Tõnu Kõrda erikaebuse läbivaatamine ehitusloa täitmise peatamise asjas Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Hele-Kai Remmel (eesistuja), Jüri Põld ja Harri Salmann vaatas
2. detsembril 2001 kirjalikus menetluses läbi Tõnu Kõrda erikaebuse Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
3. novembri
4. a määruse peale haldusasjas nr II-3/554/
5. Peeter Metsik esitas
6. oktoobril 2001 kaebuse Tallinna Linnaplaneerimise Ameti poolt
7. juunil 2000 Tallinnas, Lätte tn 9 asuva elamu katusekorruse renoveerimiseks välja antud ehitusloa tühistamiseks.
8. oktoobril 2001 esitasid sama haldusakti peale kaebuse Tõnu Kõrda, Kristiina Vaher ja Illar Toomaru. Kohus liitis kaebused ühte menetlusse. P. Metsik palus oma kaebuses vaidlustatud ehitusluba peatada. Tallinna Halduskohus peatas ehitusloa täitmise
9. oktoobri
10. a määrusega kuni ajutiselt
11. oktoobrini
12. Peatamise taotluse lõplikuks lahendamiseks pidas kohus vajalikuks koguda täiendavaid andmeid. Ehitusloa täitmise peatamist taotlesid ka ülejäänud kaebuse esitajad T. Kõrda, K. Vaher ja I. Toomaru. Taotlust põhjendati asjaoluga, ehitustööd tekitavad vastuvõetamatut müra ja tolmu, mis võib põhjustada tervisekahjustusi. Maja ei pruugi ehitustöödele vastu pidada. Esinevad olulised soojakaod. Tallinna Linnavalitsus leidis oma seletuses, et renoveerimisprojekti on enne kinnitamist koos elamu kõik kaasomanikud, kes olid hooneregistrisse kantud
13. veebruari
14. a seisuga. Ehitustööde alustamiseks on kõik seadusest tulenevad nõuded täidetud ja ehitustööde alustamine ei saa mingil moel rikkuda kaebaja õigusi. Tegemist on vaid paljasõnalise väitega ja kartusega, et järsku midagi tulevikus juhtub. OÜ Astrodon leiab, et ehitusloa peatamiseks puudub põhjus. Hoone renoveerimiseks koostatud tööprojekt on kooskõlastatud Harjumaa ja Tallinna Tervisekaitsetalitusega. Tööprojektis on arvestatud ehitise paiknemisega sõjas pommitamise läbi kannatada saanud piirkonnas. OÜ Astrodon on sõlminud Tallinna Ehituse AS-ga omanikujärelevalve käsunduslepingu. Katusekorruse väljaehitaja OÜ Sanvel Ehitus on sõlminud katusekorruse ehituseks ehituse koguriskikindlustuse lepingu ja seega pole karta tekkida võivate kahjude hüvitamata jätmist. Tallinna Halduskohtu
15. oktoobri
16. a määrusega jäeti kaevatava ehitusloa täitmise peatamise taotlus rahuldamata. Kohtul ei õnnestunud enda hinnangul tuvastada selliseid pöördumatuid tagajärgi, mis võiksid kaasa tuua ehitusloa täitmise peatamise. On olemas kooskõlastused tervisekaitsetalitusega, sõlmitud on riskikindlustus ja leping ehitusjärelevalveks ning soojakaod püütakse hoida minimaalsed. Tõnu Kõrda erikaebuses halduskohtu määruse peale palutakse määrus tühistada ja luba peatada. Erikaebuse põhjenduste kohaselt pole kohus arvesse võtnud kaebuses esitatud väidet, et maja konstruktsioonid ei pea juurdeehitatava korruse raskusele vastu, mis võib tekitada varingu või muu avarii. Ehitusprojektis pole ette nähtud turvameetmeid, et vältida seinte, vundamendi või laetalade purunemist. Projekteerimistingimustes pole arvestatud sellega, et maja on sõja ajal saanud pommitamise läbi kannatada. Omanikujärelevalve leping ei taga piisavat järelevalvet. Ehitusprojektist saab järeldada, et maja vundament on halvas seisukorras. OÜ Astrodon on kaasomanikuna keeldunud arutamast vundamendi kindlustamise küsimust ja keldrikorruse välisseintele on hüdroisolatsioon rajamata ning hoone ümbrus on dreneerimata. Tallinna Linnavalitsus ja OÜ Astrodon paluvad jätta erikaebuse rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu
17. novembri
18. a määrusega jäeti erikaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustus halduskohtu seisukohaga, et asjast ei nähtu kaebuse esitajate jaoks selliseid pöördumatuid tagajärgi, mis tingiksid akti täitmise peatamise. Erikaebuse esitaja poolt esile toodud võimalikud kahjud (kahjud soojakadudest, võimalikest varingutest ja avariidest) on korvatavad rahaliselt. Ehituse käigus tekkida võivad kahjud on kindlustatud. Väited võimalikust varingust pealeehituse tõttu ja maja hävimisest seeläbi ei ole nii veenvad, et tingiksid ehitusloa täitmise peatamise. Nagu nähtub katusekorruse renoveerimise tööprojektist on praod maja seintes, maja konstruktsioonide kandevõime ja vundamendi olukord olnud projekteerijatele ning projekti kooskõlastajatele teada. Tõnu Kõrda erikaebuses palutakse muuta ringkonnakohtu määrus ja peatada ehitusluba. Erikaebuses leitakse, et ringkonnakohtu määruses esitatud järeldused ei ole piisavalt põhjendatud ja vastuolus tegelike asjaoludega. Majast on kindlustatud vaid OÜ Astrodonile kuuluv pööning, mitte aga korterid, kus elab 10 peret. Hoone halb seisund oli projekti koostajatele teada küll
19. a alguses, kuid projektist ei ilmne, et selle ohtliku asjaoluga oleks arvestatud. Mittearvestamine väljendub muuhulgas selles, et vundamendi kindlustamise tööd on projekteerijad hoolimatult lükanud edasi aega, kui katusekorrus on juba valmis ehitatud ja surve vundamendile oluliselt suurenenud. Projekteerimistingimustes ei ole esitatud mingeid nõudmisi, mis oleks sundinud arvestama maja halva seisundiga. Maja seisund on alates projekti koostamise ajast halvenenud, praod seintes on suurenenud. Maja praeguse seisundi kindlaksmääramiseks oleks vaja teha ehituslik ekspertiis. Ringkonnakohtu määruse seisukohast, et kaebuse esitaja väited võimaliku varingu kohta ei ole nii veenvad, et tingiksid ehitusloa täitmise peatamise, tuleneb, et ringkonnakohus siiski möönab kahjulike ja ohtlike tagajärgede võimalikkust, kuid lähtub põhjendamata lootusest, et ehk ei teki korvamatuid tagajärgi. Ehituslikud avariid ja varingud tekivad reeglina ootamatult, nende peatamine on praktiliselt võimatu ning nende tagajärjed seotud suurte materiaalsete kahjudega. Seetõttu on pöördumatute tagajärgede tekkimise oht kvalitatiivselt suurem kui teistsuguse sisuga haldusaktide puhul. Ehitusloa täitmise mittepeatamine oleks põhjendatud üksnes siis, kui on olemas ehitusasjatundjate pädev otsustus, et pealeehitus ei põhjusta varingut ega avariid elanikega asustatud majas. Tallinna Linnavalitsus palub oma vastuses jätta erikaebus rahuldamata leides, et erikaebuse esitaja ei ole suutnud selgitada ega tõendada, missugused konkreetsed kahjulikud ja pöördumatud tagajärjed talle võivad tekkida. Kohtumäärusega mingi toimingu peatamine on erandkorras tehtav otsustus, mis peab olema äärmiselt põhjendatud ja vajalik ning mille eesmärgiks peaks olema pöördumatute tagajärgede vältimine. Tallinna Halduskohus jättis
20. novembri
21. a otsusega haldusasjas nr 3-1610/2001 P. Metsiku, T. Kõrda, K. Vaheri ja I. Toomaru kaebuse Tallinna Linnaplaneerimise Ameti poolt
22. juuni
23. a ehitusloa nr 24460 tühistamiseks rahuldamata. Riigikohtu halduskolleegiumi seisukoht
24. Kolleegium nõustub erikaebuse esitaja väitega, et kohtud ei ole kaevatava haldusakti täitmise peatamata jätmist piisavalt põhjendanud. Kohus peab vaidlustatud haldusakti täitmise peatama, kui peatamata jätmisel oleks kohtuotsuse täitmine raskendatud või osutuks see võimatuks. Kohtuotsuse täitmise raskendatuse või võimatuse all tuleb pidada silmas olukorda, kus haldusakti täitmine asutuse poolt või haldusaktist tulenevate õiguste kasutamine kolmanda isiku poolt juba kohtumenetluse ajal loob kaebaja õigusi rikkuvaid tagajärgi, mille kõrvaldamine ei ole pärast kohtuotsuse jõustumist enam mõistlikul viisil võimalik. Haldusakti peatamise otsustamisel tuleb arvestada ka avalikku huvi ja kolmandate isikute õigusi, mida haldusakti peatamine võib kahjustada. Asjaolu, et vaidlustatud haldusakti peatamine on vastuolus avalike huvidega, ei välista iseenesest veel haldusakti peatamist. Kohus peab haldusaktist kaebajale tulenevaid tagajärgi ja avalikku huvi haldusakti koheseks täitmiseks omavahel kaaluma. Kui haldusakti peatamine piirab kolmanda isiku õigusi, tuleb sarnaselt arvestada ka kolmanda isiku õigusega.
25. Kaebuse esitajate arvates seisnevad käesolevas asjas vaidlustatud ehitusloa täitmisega kaasnevad pöördumatud tagajärjed järgmistes asjaoludes: 1) ehitustöödega põhjustatud müra ja tolm kahjustab elanike tervist; 2) talvisel ajal toimuvate ehitustöödega kaasnevad soojakaod; 3) korruse pealeehitamine loob hoones varingute ja hoone kokkukukkumise ohu. Müra, tolmu ja võimaliku soojakao osas on kohtud asunud õigele seisukohale, et need ei kujuta endast tagajärgi, mida tuleb arvestada käesolevas asjas ehitusloa peatamisel. Selliste tagajärgedega tuleks arvestada, kui ehitusluba vaidlustaksid kaasomanike asemel arendatava kinnisasja naabrid, sest naabril ei ole õigust tsiviilõiguslike kaitsevahenditega keelata ehitamist, kui see toimub kooskõlas ehitusnormide ja -lubadega ega kahjusta oluliselt naabri kinnisasja (Asjaõigusseaduse § 143 lg 1). Kaebuse esitajate väitel on aga nii nemad kui ka hoone ümberehitamist kavandav kolmas isik (OÜ Astrodon) kinnisasja, millel hoone asub, kaasomanikud. Kaasomandis olev kinnisasi, sealhulgas sellel asuva hoone katus, pööningu välisseinad ja ka pööningul asuvad ruumid, on mõtteliste osadena kõigi kaasomanike ühises omandis. Kaasomanikul, kellel kaasomanike kokkuleppe kohaselt võib küll olla ainuõigus pööningut kasutada, ei ole suuremat õigust otsustada pööningu ümberehitamise üle kui teistel kaasomanikel, kellele kuulub kokku suurem osa kinnisasjast ja sellel asuvast hoonest. Vastavalt Asjaõigusseaduse § 72 lg-le 1 valdavad ja kasutavad kaasomanikud ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühisest asjast. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt on kaasomanikul õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kui hoone ümberehitamine on vastuolus kaasomanike enamuse huvidega, näiteks sellega kaasneva müra, tolmu või soojakadude pärast, on neil võimalus mitte anda ümberehitustöödeks oma nõusolekut. Kaasomanikud võivad anda ka tingimusliku nõusoleku, et ehitustööd viidaks läbi soojal aastaajal, võimalikult kiiresti ja võimalikult väheste kahjulike mõjutustega. Välistatud ei ole ka kokkulepe ehitamisega kaasnevate ebamugavuste rahalises hüvitamiseks. Kui üks kaasomanikest asub tegema ümberehitustöid kaasomanike enamuse tahte vastaselt, on teistel kaasomanikel võimalus esitada maa- või linnakohtule hagi tsiviilkohtumenetluse korras (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsused
26. aprillist 2000 asjas nr 3-2-1-55-00, RT III 2000, 12, 134 ja
27. märtsist 1998 asjas nr 3-21-33-98, RT III 1998, 11, 118) ja taotleda kohtult selle hagi kohest tagamist. Linnavalitsuse väitel on hoones erastatud korterite omanikud enne kinnistusregistriosa avamist andnud ehitusprojektile oma nõusoleku. Kas see nõusolek on käsitletav kokkuleppena AÕS § 72 lg 1 tähenduses ja kas ta on siduv praegustele kaasomanikele, on võimalik välja selgitada alles vastava hagi läbivaatamisel. Linnavalituse kui ehitusjärelevalve asutuse poolt antud ehitusluba ise ei saa aga asendada ega kinnitada kaasomanike kokkulepet. Seetõttu ei saa ta ka piirata kaasomanike õigust otsustada ühiselt kaasomandis oleva asja käsutamise ja valdamise üle. Ehitusjärelevalve asutuse ülesanne ei ole lahendada kaasomanike enamuse ja vähemuse vahelisi vaidlusi asja kasutamise üle. Seega on kaasomanikel võimalus keelduda nõusoleku andmisest ümberehitustöödeks sõltumata ehitusloa olemasolust või selle peatamata jätmisest. Vaidlustatud ehitusloa ning müra, tolmu ja soojakadude vahel ei saa olla põhjuslikku seost. Seda, kas kinnistu on mõtteliste osadena kaebajate ja kolmanda isiku kaasomandis, tuleb kontrollida asja sisulisel läbivaatamisel. Ümberehitustöödest tingitud varisemisoht on aga asjaolu, millega pädev asutus peab ehitusluba välja andes arvestama. Ehitusluba ei tohi hoone ümber ehitamiseks välja anda, kui see tekitaks hoones varisemisohu (Planeerimis- ja ehitusseaduse § 43 lg 1 p 2 ja 4, § 54 p 4 ning Vabariigi Valitsuse
28. veebruari
29. a määrusega nr 41 kinnitatud Ehitusloa taotlemisel ehitusprojektidele esitatavad nõuete p 5). Ehitusjärelevalve asutuse seda kohustust ei saaks muuta ka asjaolu, et kõik kaasomanikud on andnud oma nõusoleku ehitusloa andmiseks või on vormiliselt isegi kõik ühiselt ehitusluba taotlenud. Ükski mõistlik inimene ei anna nõusolekut oma vara ja elu ohtuseadmiseks ehitustöödega elamus, kus ta elab. Seetõttu tuleks nõusoleku korral eeldada, et see on antud tingimusega, et töid ei alustata enne ümberehituse ohutuse piisavalt põhjalikku välja selgitamist ehitusloa andmise menetluse käigus. Ka halduskohus peab ehitusloa vaidlustamisel kontrollima, kas pädev asutus on ehitusjärelevalve käigus veendunud, et ehitustehniliselt on välistatud ümberehitustöödest tulenev oht kaasomanike elule, tervisele ja varale.
30. Halduskohtunik on õigesti pärast kaebuse esitamist ajutiselt 10 päevaks peatanud ehitusloa, sest küsimus vajas täiendavat hindamist. Loa peatamist lõplikult otsustades on haldus- ja ringkonnakohus aga kaalunud ebaõigesti ümberehitustööde võimalikke tagajärgi. Ringkonnakohtu määruse põhjendustest nähtub seisukoht, et niikaua, kui pöördumatu kahju tekkimise oht ei ole kohtule veenvalt tõestatud, puudub alus haldusakti peatamiseks. Haldusakti peatamist ei välista see, et pöördumatute tagajärgede saabumine pole peatamise otsustamise hetkel kindel. Riigikohtu halduskolleegium leidis
31. novembri
32. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-57-01, et HKMS § 12 lg-st 5 ja
33. jaanuarist kehtima hakkavatest §-dest 121 ja 122 ei tulene kohtu kohustus selgitada omal algatusel välja asjaolusid, mis on aluseks haldusakti täitmise peatamisel. Haldusakti peatamine tuleb otsustada kiiresti ja enne asja sisulist läbivaatamist. Tõendeid võib kohus esialgse õiguskaitse menetluses koguda vaid juhul, kui see ei too kaasa liigset viivitust haldusakti peatamise otsustamisel ja ei kahjusta kaebuse õigeaegset läbivaatamist. Seetõttu on paratamatu, et kohus otsustab haldusakti peatamise mittetäieliku informatsiooni tingimustes. Esialgse õiguskaitse eesmärk on vältida kaebaja olukorra halvendamist kohtumenetluse ajal ja tagada kohtuotsuse täitmine. Sellega oleks vastuolus asetada kogu paratamatust informatsiooni puudulikkusest tulenev risk kaebajale. Kohus peab haldusakti peatamise otsustamisel arvestama ka kahjulike tagajärgede saabumise ohuga. Vaid siis, kui kohus on veendunud, et tagajärgede saabumine on välistatud või äärmiselt vähetõenäoline, ei pea kohus väidetavate tagajärgedega arvestama.
34. Ringkonnakohtus ei pea erikaebuse esitaja väiteid võimalikust varingust ja maja hävimisest veenvateks. Kuid kohus möönab hoones varingute tekkimise ohtu. Kohtud ei ole väljendanud seisukohta, et see oht on täielikult välistatud või ebatõenäoline ja et kaebuse esitajate kartused on täielikult alusetud. Ringkonnakohtu toimikus sisalduvate materjalide põhjal nähtub, et selline veendumus ei olekski saanud esimese ja teise astme kohtul tekkida. Kohtud on oma järeldustes tuginenud asjaolule, et ehitusloa on andnud pädev asutus ja see on kooskõlastatud tervisekaitsetalitusega ning et sõlmitud on riskikindlustus ja leping ehitusjärelevalveks. Vastustaja ja kolmas isik on peatamise taotlusele vastu vaieldes viidanud veel järgmistele asjaoludele: ehitustööde alustamiseks on kõik seadusest tulenevad nõuded täidetud, projekt on kooskõlastatud ka Tallinna Tuletõrje- ja Päästeametiga ning Tallinna Keskkonnaametiga, tööprojektis on arvestatud ehitise paiknemisega sõjas pommitamise läbi kannatada saanud piirkonnas, projektis on tehtud kontrollarvutused ehitise kandevõime kohta ja on arvestatud pragude olemasoluga. Käesolevas asjas ei ole ohtu sisuliselt analüüsitud. Kohtud tuginesid sellele, et projekti koostamisel tuleb ohuga arvestada. Kas projekti koostaja on ohuga ka tegelikult arvestanud, ei ole kindlaks tehtud. Kaebus aga ongi esitatud selle peale, et projekti koostamisel ei ole piisavalt arvestatud antud hoone eripära. Ehitusloa andmisel on järelevalveasutus alati kohustatud kontrollima ehitusnormide järgimist. Seega ei anna projekti koostamine arhitekti või ehitusinseneri poolt iseenesest veel garantiid, et ümberehitustööd on ohutud. Kaebuse esitate väitel ei ole menetlus ehitusloa andmisel olnud piisavalt põhjalik, iseäranis seetõttu, et Tallinna Linnavalitsus kui ehitusjärelevalve asutus pole tellinud projektile ehitusekspertiisi. Ekspertiisi tellimise tegelik vajadus selgub alles asja sisulisel läbivaatamisel, kuid olukorras, kus ekspertiisi tellimata jätmise motiivil ongi ehitusluba vaidlustatud, ei ole õige esialgse õiguskaitse otsustamisel eeldada, et ekspertiisi teostamine ei olnud vajalik. Tervisekaitse-, tuletõrje- ja keskkonnaasutused ei saa anda kompetentset hinnangut tööde ehitustehnilisele ohutusele. Pealegi ei kujuta kooskõlastused endast iseseisvaid haldusakte, vaid toiminguid ehitusloa andmise menetluses. Ehitusloa vaidlustamisel on vaidlustatud ka kooskõlastusi, seetõttu ei saa pelgalt kooskõlastuse andmise fakt tagada ehitusloa õiguspärasust. Kindlustusleping ei saa välistada kahju tekkimist ega puutu seetõttu asjasse tagajärgede võimalikkuse hindamisel. Ka omanikujärelevalve lepingu sõlmimine iseenesest ei välista ehitise kokkuvarisemist. Kohtute määrustest ei nähtu, milliseid ehitise ohutust kinnitavaid uuringuid ja hinnanguid on omanikujärelevalve käigus tegelikult teostatud ja antud. Seega ei saa kohtute poolt tuvastatud asjaolud ning vastustaja ja kolmanda isiku väited lükata veenvalt ümber kaebuse esitajate kartusi. Ekspertiisi tellimine või tõendite hankimine varasemate uuringute jm ehitise ohutust kinnitavate asjaolude kohta ei ole esialgse õiguskaitse menetluses tingimata kohustuslik. Kuid juhul, kui ekspertiisi ei tellita ja kohus ei suuda ka ise kaebuse esitaja kahtlusi veenvalt ümber lükata, tuleb tagajärgede võimalikkusega arvestada. Kaebajate kartused ei ole ilmselgelt alusetud, vaid tuginevad ka teiste protsessiosaliste poolt omaks võetud asjaoludele (praod seinas, ehitise vanus, pommirünnakus kannatada saamine). Hoonele täiendava korruse pealeehitamine juba ise loob teatava ohu. Arvestada ei tule mitte üksnes tegelikku varisemise ohtu, vaid ka ehitise seisundi halvenemist, mis võib tuua kaasa vajaduse täiendavate ohutusabinõude tarvitusele võtmiseks ja sellega seoses mahukate investeeringute tegemiseks. Olukorras, kus kartus ehitustöödega kaasnevate tagajärgede ees ei ole ilmselgelt põhjendamatu, on isikul, kes kardab oma elu, tervise ja vara pärast, õigus nõuda, et ümberehitustööde ohutus oleks enne tööde alustamist välja selgitatud. Seetõttu tuleb ehitustööde ohtlikkuse motiivil vaidlustatud ehitusluba peatada, välja arvatud juhul, kui kohus on juba esialgse õiguskaitse menetluses veendunud, et ohtu ei eksisteeri või et see on äärmiselt ebatõenäoline. Ehitusloa andmisel tuleb uurida ka hoone ehitustehnilises seisukorras tõenäoliselt tekkida võivaid muutusi loa andmisele järgneval ajal. Kui on ette näha, et hoone seisund võib halveneda, peab asutus arvestama seda loa andmisel. Pärast loa andmist ilmnenud asjaolud ei mõjuta ehitusloa õiguspärasust üksnes siis, kui asjaolude tekkimist ei olnud võimalik ette näha ka ehitusloa andmise eelduste piisavalt põhjalikult kontrollimisel. Sellisel juhul ei ole aga välistatud isiku pöördumine ehitusjärelevalve asutuse poole taotlusega tühistada või muuta ehitusluba muutunud asjaolude tõttu.
35. Ehitise seisundi halvenemine, konstruktsioonide osaline varisemine või kokkukukkumine ja sellega suure tõenäosusega kaasnevad kehavigastused, vara hävimine või kahjustamine on tüüpilised näited pöördumatutest tagajärgedest, mis võivad tingida haldusakti peatamise. Kahju rahalise hüvitamise võimalus ei tähenda, et tegemist ei ole pöördumatu tagajärjega. Vastasel juhul puuduks mõistel "pöördumatu tagajärg" üldse sisu. Rahaline hüvitus ei kõrvalda kehavigastust ega vara hävimise või kahjustamise fakti. Seetõttu pole käesolevas asjas ka oluline, kas ehitise kaasneda võivad kahjud on kindlustatud või mitte.
36. Isegi juhul, kui kavandatava tegevuse ohtlikkuse üle vaidlevate poolte õigused ja huvid on võrdse kaaluga, on väär asetada risk sellele poolele, kelle õigused on suunatud olemasoleva olukorra säilitamisele, ning ettevaatlikkuse arvelt luua soodustusi isikule, kelle õigused on suunatud olukorra muutmisele pöördumatus suunas. Antud asjas ei ole aga kaebajate ja kolmanda isiku õigused ning huvid võrdse kaaluga. Ehitise varisemise ohu loomine haldusaktiga kujutab endast sekkumist omandiõigusse. Kuna tegemist on elamuga, kujutab see risk endast kõrgendatud ohtu inimeste elule ja tervisele, sekkumist privaatsusse ning kodu puutumatusse. Ainuüksi pidev ärevus eluruumi säilimise üle võib olla argument, miks keelata ehitustööd enne seda, kui kohtuvaidlus ehitusloa üle on lõppenud. Loa peatamine piirab kolmanda isiku ettevõtlus- ja omandi kasutamise vabadust. Kuid erinevalt hoone võimalikust kokkuvarisemisest ei kujuta see endast pöördumatut tagajärge, vaid üksnes lükkab vara kasutamise ja investeeringutelt tulu saamise võimaluse edasi. Võimalikud on küll täiendavad kulutused ja viivitusega kaasnev kahju. Kuid äriühingu ettevõtlusvabaduse piiramine, vaid ühel objektil ehitustööde peatumisega, ei saa kaaluda üle hoones elava 10 perekonna õigust elule, tervisele, omandile, privaatsusele. Küll võib ettevõtlusvabadus ja õigus oma omandit vabalt kasutada olla kaalukam kinnisasja naabri esteetilisest kaalutlustest, väheolulistest kahjulikest mõjutustest või pelgast huvist otsuse seaduslikkuse ning planeeringu nõuete täitmise vastu. Ka siis ei ole põhjust ehitusluba peatada, kui ehitamine tekitab vaid ebamugavusi, mitte aga vara hävimise või kahjustamise ohtu. Ettevõtlusvabadus võib olla kaalukas argument, kui haldusaktiga kitsendatakse senist ettevõtlust ja see võib kaasa tuua pankroti, massilise töökohtade kaotamise jne. Käesolevas asjas on aga OÜ Astrodon huvi suunatud olukorra muutmisele ja oma majandustegevuse laiendamisele uute korterite väljaehitamise teel. Juba pööningu ümberehitust kui oma majandustegevust kavandades pidi kolmas isik arvestama, et ümberehituse ohutuse hindamiseks võib tekkida vajadus korraldada kulukas ja aeganõudev ekspertiis ning töödega peab nõustuma kaasomanike enamus. On õiglane, et riski vältimisest tingitud kulud ja selleks vajaliku viivitusega põhjustatud kahju kannab isik, kes saab riski loomisest kasu, mitte aga isik, kelle õigusi riski loomine võib vaid kahjustada. Käesolevas asjas võinuks ehitusloa peatamise otsustamisel omada tähtsust ka ehitusloa vaidlustamise aeg. Kui kaebuse esitajad oleksid saanud ehitusloast teada vahetult pärast loa väljaandmist, so
37. a juunis, siis oleks vaidlus ehitustööde alustamise hetkeks tõenäoliselt lahendatud ja poleks tekkinud viivitust, mis riivab ettevõtlusvabadust. Kuna halduskohus ei ole kaebust tagastanud tähtaja rikkumise tõttu, lähtub Riigikohus sellest, et kaebuse esitajad ei olnud varem ehitusloast teadlikud.
38. Esimese ja teise astme kohtute poolt senises menetluses tuvastatud asjaolude põhjal leiab Riigikohtu halduskolleegium, et ehitusloa täitmine tuleb peatada. Pärast erikaebuse esitamist võivad aga asjaolud olla muutunud. Erikaebuse esitaja väitel kavatseti ehitustöid alustada
39. novembril
40. Seetõttu tuleb ehitusloa täitmine peatada ajutiselt ja saata asi ehitusloa täitmise peatamise otsustamiseks tagasi ringkonnakohtule. Arvestades asjaoluga, et vahepeal võib kolmas isik olla alustanud ehitustöödega, tuleb tal lubada selliste ehitustööde jätkamist, mis on vajalikud, et ära hoida teiste kaasomanike õiguste veelgi suuremat kahjustamist. Linnavalitsus kui pädev ehitusjärelevalve asutus on kohustatud määruse täitmise järelevalve korras tagama kaasomanike elu, tervise ja vara kaitse, tehes vajadusel ettekirjutusi ja otsustades, milliste tööde tegemine halvendab hoone seisundit ja milliste oma mitte. Ettekirjutustest ja ehitusloa täitmise peatamise määrusest kinnipidamist tuleb kontrollida. Alates
41. jaanuarist 2002 on võimalik ettekirjutuse täitmiseks kohaldada haldussunni Asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Halduskolleegium peab vajalikuks rõhutada, et esialgse õiguskaitse menetluse peavad kohtud läbi viima kiiresti. Erikaebus määruse peale, millega haldusakti täitmine jäeti peatamata, tuleb kõrgemalseisvale kohtule edastada ilma viivituseta ja see tuleb läbi vaadata esimesel võimalusel. Määruse läbivaatamine peab toimuma seda kiiremini, mida suurem on kahju tekkimise oht. Seega ei saa kohtud siin lähtuda üldistest apellatsioon- ja kassatsioonkaebuse edastamise ja läbivaatamise tähtaegadest. Juhindudes HKMS § 12 lg-st 5, § 72 lg-st 2 ja 3 ja § 90 lg-st 2, Riigikohtu halduskolleegium määrab: Rahuldada Tõnu Kõrda erikaebus. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
42. novembri
43. a määrus haldusasjas nr II-3/554/2001 ja saata asi haldusakti peatamise uueks otsustamiseks samale ringkonnakohtule. Peatada Tallinna Linnavalitsuse Säästva Arengu ja Planeerimise Ameti
44. juuni
45. a ehitusloa nr 24460 täitmine kuni ringkonnakohtu määruse jõustumiseni. Tagastada kautsjon. Määrus jõustub
46. detsembril 2001 teatavaks tegemisest. Jüri Põld, Hele-Kai Remmel, Harri Salmann