3-1-1-118-01

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. detsembril
2. a 3-1-1-118-01 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Ott Järvesaar ja Peeter Vaher vaatas
3. novembril
4. a toimunud avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja P. K.-i süüdistuses KrK § 188 järgi. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa P. K.-i, tema kaitsja vandeadvokaat Anne Tammer ja riigiprokurör Marge Püss. Asjaolud ja menetluse käik
5. P. K.i anti kohtu alla süüdistuses KrK § 188 järgi.
6. Tartu Linnakohtu
7. oktoobri
8. aasta otsusega kvalifitseeriti P. K.ii poolt toimepandu KrK §-lt 188 ümber KrK §-le
9. P. K.-i tunnistati KrK § 161 järgi süüdi ja talle mõisteti karistuseks rahatrahv 203 päevamäära ulatuses, s.o 4466 krooni. Kohtuotsusega rahuldati AS TET-Lasita YF ja AS Lasita Kaubanduse tsiviilhagid ja mõisteti P. K.-lt välja vastavalt 8168, 95 ja 3393, 30 krooni.
10. Tartu Linnakohtu otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse kohtualuse kaitsja vandeadvokaat Anne Tammer, kes taotles kohtuotsuse tühistamist ja P. K.-i KrK § 161 järgi õigeksmõistmist.
11. Tartu Ringkonnakohtu
12. novembri
13. aasta määrusega tühistati Tartu Linnakohtu
14. oktoobri
15. aasta otsus täies ulatuses kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumise tõttu ja saadeti kriminaalasi uueks arutamiseks esimese astme kohtule teises kohtukoosseisus. Ringkonnakohtu määruse kohaselt ei saa põhimõtteliselt motiveerida kohtualuse süüditunnistamist kuriteos, milles teda pole kohtu alla antud.
16. Tartu Maakohtu
17. mai
18. aasta otsusega tunnistati P. K.-i KrK § 188 järgi süüdi ja talle mõisteti karistuseks rahatrahv 203 päevamäära ulatuses, s.o 4466 krooni. Maakohtu otsusega mõisteti P. K.-lt 8168, 95 krooni AS TET-Lasita YF tsiviilhagi katteks ja 3393, 30 krooni AS Lasita Kaubanduse tsiviilhagi katteks.
19. P. K.-i tunnistati süüdi selles, et ta AS P. juhatuse esimehena ajavahemikus
20. juuli
21. a. kell 21.00 kuni
22. juuli
23. a. kell
24. 00 lasi ilma kohtu loata sulgeda aktsiaselts ESS Lõuna töötajatel
25. veebruarist
26. a. AS-le P. kuuluva Tartus X 116 asuva kahekorruselise juurdeehituse sissepääsu, mille tulemusena samas juurdeehituses ruume rentinud AS TET-Lasita YF, AS Lasita Kaubandus, AS KTM ja AS KTM-Elekter töötajad ei pääsenud nende äriühingute kasutuses olevatesse tööruumidesse. Sellega tekitas P. K.-i tööseisaku, millega põhjustas olulise kahju ettevõtte seadusega kaitstud huvidele, tekitades aktsiaseltsidele TET-Lasita YF olulist kahju seoses tööseisakuga töötajatele makstud töötasudega 8168, 95 krooni ulatuses ja aktsiaseltsile Lasita Kaubandus kahju seoses tööseisakuga töötajatele makstud töötasudega koos sotsiaalmaksu ja ravikindlustusega 3393, 30 krooni ulatuses. Kohus asus seisukohale, et P. K.-i teostas juriidilisele isikule kuuluvaid õigusi füüsilise isikuna ebaseaduslikul teel. Kohus tuvastas, et AS P. ja AS A. vahel eksisteeris rendisuhe, mida AS P. oma esindaja P. K.-i näol ei tunnistanud, teine pool " AS A. " aga pidas kehtivaks. Kohus asus seisukohale, et P. K.-i oleks pidanud pöörduma rendilepingu kehtivuse vaidluses kohtu poole, mitte aga tõlgendama AÕS §-i 41 endale sobivalt. Maakohus leidis, et P. K.-i oli kogu aeg teadlik, et tema poolt ostetud X 116 asuvas juurdeehituses tegutsevad äriühingud ei olnud asunud hoones paiknevaid ruume kasutama ebaseaduslikul teel, vaid olid saanud valduse nimetatud ruumide üle rendilepingu alusel juba enne AS Peliper"i nimetatud hoone omanikuks saamist ning mingit vägivalda või salajast hõivamist selles hoones asuvate ettevõtjate poolt ei olnud toimunud. Kohus leidis, et P. K.-i oli otsustanud vaidluse rendilepingu kehtivuse üle lahendada ebaseaduslikul viisil.
27. Tartu Maakohtu otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse P. K.-i kaitsja Anne Tammer taotledes kohtuotsuse tühistamist.
28. Tartu Ringkonnakohtu
29. septembri
30. a. otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu põhjenduste kohaselt ei muuda tegutsemine AS Peliper nimel P. K.i käitumist õiguspäraseks, kuna vastasel korral oleks võimalik moodustada kuriteo toimepanemiseks juriidiline isik ning selle taha maskeerudes vältida kriminaalvastutust. Kohus märkis, et P. K.-i teadis AS Aken poolt hagi esitamisest Tallinna Linnakohtusse seoses Tähe 116 asuvate hoonetega ning tegutses omapoolseid nõudmisi esitades ja korraldusi andes eesmärgiga saada suuremat renti või sundida AS A. viimase poolt kasutatavaid ruume ära ostma. Kohus leidis, et oma nõudmiste tagamiseks turvameeste abil hoone sissepääsude sulgemises väljendub P. K.-i omavoliline käitumine. Ringkonnakohus rõhutas, et P. K.-i poolt AÕS §-is 41 ette nähtud omaabi sätete tõlgendamine endale kasulikus suunas pole aluseks tema vastutusest vabastamisel. Ringkonnakohus leidis, et kuna P. K.-i oli toimepandud omavoli keskseks figuuriks ning määras ära, kas ja kuidas kuritegu toime panna, siis on tema süüditunnistamine põhjendatud. Ringkonnakohus ei nõustunud ka apellatsioonkaebuses esitatud põhjendusega, et kriminaalasjas puuduvad tõendid kuriteoga tekitatud kahju kohta, märkides, et puudub alus kahtluse alla seada AS TET-Lasita ja AS Lasita Kaubandus akte nendele tekitatud kahjude kohta. Menetlus Riigikohtus Menetlusosaliste põhjendused
31. Tartu Ringkonnakohtu
32. septembri
33. a. otsuse peale esitas P. K.i kaitsja vandeadvokaat Anne Tammer kassatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Ringkonnakohtu
34. septembri
35. a. otsuse ja saata kriminaalasi Tartu Ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. 9.
36. Kassaator leiab, et P. K.-i ei saanud olla omavoli subjektiks, kuna ta ei tegutsenud mitte isiklikes huvides, vaid AS P. nimel ja huvides juriidilise isiku organina. Omavoli subjektiks saab olla aga ainult füüsiline isik. 9.
37. P. K.i käitumises puudub KrK §-s 188 ette nähtud kuriteo subjektiivne külg" otsene tahtlus, kuna tema ja talle nõu andnud õigusspetsialist said valesti aru AÕS §-i 41 sisust. 9.
38. Pole tuvastatud põhjuslikku seost P. K.-le süüks arvatud tegevuse ja väidetavalt TET-Lasita YF ning AS-le Lasita Kaubandus tekitatud olulise kahju vahel, kuna nimetatud kahju tekitajaks võib olla vaid AS ESS Lõuna, mitte P. K.-i. 9.
39. Tõendamata on tsiviilhagejatele tekitatud kahju. 9.
40. AKKS § 32 mõtte vastaselt on raskendatud kohtualuse seisundit, kuna Tartu Linnakohtu
41. oktoobri
42. aasta otsusega, mille Tartu Ringkonnakohus tühistas kohtualuse kaitsja apellatsioonkaebuse alusel oma
43. novembri
44. aasta määrusega, tunnistati P. K.-i süüdi KrK § 161 järgi, mille sanktsioon näeb ette kergema karistuse kui KrK § 188 sanktsioon.
45. Riigikohtu istungil jäi kaitsja kassatsioonkaebuse juurde, P. K.-i toetas kassatsioonkaebust. Prokurör vaidles kaebusele vastu ja palus jätta ringkonnakohtu otsuse muutmata. Riigikohtu seisukoht
46. Omavoli on KrK § 188 järgi oma tõelise või oletatava õiguse teostamine ebaseaduslikus korras, kui see oli seotud vägivalla või vägivallaga ähvardamisega, vara hävitamise või rikkumise või sellega ähvardamisega, isikult vabaduse võtmise, isiku vabaduse piiramise või sellega ähvardamisega või kui sellega põhjustati muu oluline kahju. Seega peab omavoli teostamisel olema tegemist oma tõelise või oletatava õiguse teostamisega ebaseaduslikus korras. Riigikohus leiab, et nimetatud nõudest ei tulene, et juriidilise isiku nimel tegutsemine välistaks füüsilise isiku vastutuse KrK § 188 järgi. Tartu Ringkonnakohus on õigesti märkinud, et vastasel juhul oleks võimalik kuriteo toimepanemiseks moodustada juriidiline isik ja seeläbi vältida kriminaalvastutust. Riigikohtu kriminaalkolleegium on seisukohal, et juriidilise isiku nimel tegutsedes ei puudu füüsilisel isikul oletatavalt talle kuuluv õigus. Kui füüsiline isik tegutseb juriidilise isiku otsuse alusel, on selle füüsilise isiku oletatavaks õiguseks õigus täita saadud ülesanne.
47. KrK §-s 188 sisalduv kuriteokoosseis eeldab subjektiivsest küljest tahtlust. Tahtlus on otsene või kaudne. KrK § 8 lg 2 kohaselt on tahtlus otsene, kui isik saab aru oma tegevuse või tegevusetuse laadist ja tähendusest. Tahtlus on kaudne, kui isik saab aru oma tegevuse või tegevusetuse laadist ja tähendusest, näeb ette, et tema tegu põhjustab tagajärje, mille saabumisega loetakse tegu lõpule viiduks ja kuigi ta ei soovi seda tagajärge, möönab teadlikult selle saabumist. Seega piisab, kui süüdlane möönis oma tegevuse ebaseaduslikkuse võimalust ja leppis sellega.
48. Ekslik on kassatsioonkaebuses toodud seisukoht, et puudub põhjuslik seos P. K.-le süüks arvatud tegevuse ja väidetavalt TET-Lasita YF ning AS-le Lasita Kaubandus tekitatud olulise kahju vahel, kuna nimetatud kahju tekitajaks võib olla vaid AS ESS Lõuna, mitte P. K.-i. Kuna P. K.-i oli isikuks, kes otsustas lasta ESS Lõunal hoone juurdepääsud sulgeda ning sooritas selleks vajalikud toimingud, oli ta keskseks isikuks, kes põhjustas süüdistuses märgitud tagajärje.
49. Riigikohus nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, mille kohaselt on võimalik tekitatud kahju kindlaks tegemine tsiviilhageja poolt või tema ülesandel koostatud aktiga kahju kohta. Kuna tõendiks on vastavalt KrMK § 48 lg 1 igasugused faktilised andmed, mille alusel uurija ja kohus teevad seaduses määratud korras kindlaks kriminaalkorras karistatava teo olemasolu või puudumise, selle teo toimepannud isiku süü ja muud kriminaalasja õigeks otsustamiseks tähtsust omavad asjaolud, ei ole välistatud asjaolu tõendamine tsiviilhageja poolt koostatud aktiga kui dokumendiga, mis kajastab kriminaalasja õigeks otsustamiseks vajalikke asjaolusid.
50. Viidates AKKS §-le 32, leiab P. K.i kaitsja, et Tartu Maakohus ei tohtinud oma
51. mai
52. a otsusega tunnistada P. K.-it süüdi KrK § 188 järgi, kuna KrK § 188 näeb ette raskema sanktsiooni kui KrK § 161, mille alusel P. K.-i algselt süüdi mõisteti. Tartu Ringkonnakohus tühistas Tartu Linnakohtu
53. oktoobri
54. a otsuse kohtualuse kaitsja apellatsioonkaebuse alusel, prokuröri protest puudus. Kuigi AKKS §-st 32 on tuletatav kaitseõiguse põhimõte, mille kohaselt ei või kohtualuse või tema kaitsja kaebuse alusel asja arutades kohtualuse olukorda raskendada, kehtib nimetatud säte vaid ringkonnakohtu otsuste suhtes. Kriminaalasja uut arutamist esimese astme kohtus reguleerib AKKS § 36 lg 2, mille kohaselt ei või kohus mõista kohtualusele sama teo eest raskemat karistust kui karistus, mis oli mõistetud tühistatud kohtuotsusega, kui apellatsioonkaebuse esitas üksnes kohtualune, tema kaitsja või seaduslik esindaja, või kui apellatsioonprotestis taotlesid prokurör, kannatanu või tema esindaja kohtualuse olukorra kergendamist. Seega ei või AKKS § 36 lg-st 2 tulenevalt määrata raskemat karistust, kuid keelatud ei ole tegu kvalifitseerida ümber koosseisu järgi, mis näeb ette raskema sanktsiooni, karistust raskendamata. Juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas:
55. Jätta Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
56. septembri
57. a kohtuotsus P. K.-i süüdistusasjas KrK § 188 järgi muutmata.
58. P. K.-i kaitsja vandeadvokaat Anne Tammeri kassatsioonkaebus jätta rahuldamata. Kohtuotsus jõustub
59. detsembril
60. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Jüri Ilvest Liikmed Ott Järvesaar, Peeter Vaher