3-1-1-117-01

MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. detsembril 2001 3-1-1-117-01 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Ott Järvesaar ja Peeter Vaher vaatas
2. novembril
3. aastal toimunud avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja H. K. süüdistuses § 1642 lg 2 järgi. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa H. K. kaitsja vandeadvokaat Mall Saar ja riigiprokurör Marge Püss. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. H. K. anti kohtu alla KrK § 1642 lg 4 p 1 järgi süüdistatuna selles, et ta töötades X Keskkooli direktorina, so ametiisikuna KrK § 160 lg-e 2 ja Korruptsioonivastase seaduse § 4 mõttes, ostis
5. septembrist 1999 kuni
6. juulini 2000 kaheksal korral X Keskkoolile arvutikomplekte, komponente ja lisaseadmeid OÜ-st D. M., mille osanik ja juhatuse liige on tema poeg K. K. kokku 307 265 krooni ja 85 sendi eest, mis moodustas rohkem kui poole osaühingu selle ajavahemiku käibest.
7. Võru Maakohus tunnistas
8. mai
9. a otsusega H. K. süüdi KrK § 1642 lg 2 järgi, ning mõistis karistuseks rahatrahvi 60 päevamäära ulatuses, so 2610 krooni.
10. Võru Maakohtu otsuse peale esitas kohtualuse kaitsja Mall Saar apellatsioonkaebuse ning prokurör apellatsioonprotesti. Apellatsioonkaebuses paluti tühistada maakohtu otsus ja teha H. K. õigeks mõistev otsus. Apellatsioonprotestis taotleti maakohtu otsuse tühistamist karistuse mõistmise osas ja raskema karistuse määramist.
11. Tartu Ringkonnakohus tühistas
12. oktoobri
13. a otsusega maakohtu otsuse karistuse mõistmise osas. Kohus rahuldas apellatsioonprotesti osaliselt, apellatsioonkaebuse jättis rahuldamata. Ringkonnakohus ei pidanud vajalikuks korrata maakohtu motivatsiooni, mille kohaselt loeti H. K. ka enne Korruptsioonivastasesse seadusesse
14. juulil 2000 tehtud muudatust ametiisikuks. Kooli direktorina oli ta ülesandeks juhtida kooli majandus- ja finantstegevust ning tagada sisekord, millest tulenevalt oli tal õiguspädevus vastu võtta teistele isikutele kohustuslikke otsustusi ning teha varaga seotud toiminguid, ja seega oli ametiseisundit omades ametiisikuks. Ringkonnakohus lisas, et sellele viitab ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahend nr 3-1-1-41-
15. Ringkonnakohtu arvates on H. K. süü korruptiivse teo toimepanemisel tõendatud ja küsimus maakohtu otsuses ammendavalt põhjendatud.
16. Tartu Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse süüdimõistetu kaitsja Mall Saar, kes palub tühistada süüdi tunnistava otsuse ja mõista kohtualune õigeks järgmistel põhjendustel. 5.
17. Kohus pole sisuliselt motiveerinud, miks käsitleti munitsipaalkooli direktorit erisubjektina ka enne Korruptsioonivastase seaduse muutmist. Kaitsja on seisukohal, et viide Riigikohtu lahendile 3-1-1-41-01 ei ole põhjendatud, kuna selles käsitletakse ametiisikuna vallavanemat. Kassaatori arvates ei kuulunud munitsipaalkooli direktorid Korruptsioonivastase seaduse § 4 lg 1 loetelu hulka ning loetakse ametiisikuks alates
18. juulist
19. aastal, kui jõustus samale paragrahvile lisatud lg
20. 5.
21. Tegelikult süüdistatakse H. K. toimingupiirangute rikkumises, mis on olulise kahju või muu raske tagajärje puudumisel halduskorras karistatav, kuid tegevus on ekslikult kvalifitseeritud korruptiivse teona.
22. Riigikohtu istungil jäi kaitsja kassatsioonkaebuse juurde ja taotles selle rahuldamist. Prokurör leidis, et kassatsioonkaebus on põhjendamatu ja taotles selle rahuldamata jätmist. Riigikohtu kriminaalkolleegium l e i d i s:
23. Kohtuotsuste kohaselt on H. K. temale süüks arvatud teod toimepannud ajavahemikul
24. septembrist
25. a kuni
26. juulini
27. a. Põhilisteks vaidlusküsimusteks on asjas: kas H. K. X Keskkooli direktorina oli süüdistuses kirjeldatud tegude toimepanemise ajal kehtinud KVS § 4 mõttes ametiisik või mitte ja kas tema suhtes kuulub kohaldamisele KVS § 4 lg 3 käesoleval ajal kehtivas sõnastuses. Riigikohtu halduskolleegiumi
28. jaanuari
29. a otsuses haldusõigusrikkumise asjas nr 3-3-67-00 (RT III 2001, 3, 24) on asutud seisukohale, et
30. septembril
31. a kehtinud redaktsiooni kohaselt oli KVS § 4 lg-s 2 toodud punktidena ammendav loetelu isikutest, keda loetakse ametiisikuteks selle seaduse tähenduses. Käesolevat asja lahendav Riigikohtu kriminaalkolleegiumi koosseis ei nõustu halduskolleegiumi sellise seisukohaga ametiisiku mõiste tõlgendamisel Korruptsioonivastase seaduse mõttes. Seega on tekkinud vajadus moodustada käesoleva kriminaalasja lahendamiseks kriminaalja halduskolleegiumide vaheline erikogu. Juhindudes AKKS § 60 lg-st 1, Riigikohtu kriminaalkolleegium m ä ä r a s: Anda kriminaalasi H. K. süüdistuses KrK § 1642 lg 2 järgi lahendamiseks kriminaal ja -halduskolleegiumide vahelisele erikogule. Määrus jõustub
32. detsembril
33. a ega ole edasikaevatav. Eesistuja Jüri Ilvest Liikmed Ott Järvesaar, Peeter Vaher