3-1-1-121-01

KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. jaanuaril 2002 3-1-1-121-01 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Lea Kivi ning liikmed Ott Järvesaar ja Eerik Kergandberg vaatas
2. detsembril
3. aastal avalikul kohtuistungil läbi N. S. esindaja vandeadvokaat Siiri Schneideri erikaebuse Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
4. novembri
5. a määruse peale, millega jäeti Tallinna Linnakohtu
6. oktoobri
7. a määruse peale esitatud kaebus läbi vaatamata. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa N. S. kaitsja vandeadvokaat Siiri Schneider ja riigiprokurör Marge Püss. Asjaolud ja menetluse käik
8. Tallinna Linnakohtu
9. oktoobri
10. a määrusega arestiti Rahapesu andmebüroo taotlusel Rahapesu tõkestamise seaduse (edasiselt RPS) § 18 lg 3 alusel N. S. arve Sampo Pangas. Sellele arvele oli
11. oktoobril
12. a firmalt Argold Investments Ltd laekunud 401 005 USD. Kohtumääruses märgiti, et laenulepingu tekst, mille alusel oli N. S. kõnealuse summa laenuna saanud, ei võimalda tuvastada laenuandjat ega teda esindavat isikut ning et Maksuameti andmetel ei ole N. S.
13. ja
14. aastal tulusid deklareerinud ega saanud aastatel 1999 - 2001 maksustatavat tulu. Kohtumääruses märgitu kohaselt võis selle määruse peale 10 päeva jooksul edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule.
15. N. S.-i esindaja vandeadvokaat Siiri Schneider esitas linnakohtu määruse peale Tallinna Ringkonnakohtule kaebuse. Kaebuse kohaselt on määrus antud ilma seadusliku aluseta, kuna vara arestimist rahapesu kahtluse korral reguleerib KrMK § 1461, aga kohtumääruses ei ole vara arestimisel sellele sättele tuginetud. Kaebuses väideti, et rahapesu tõkestamise seaduse § 18 lg 3 sätestab küll rahapesu andmebüroo õiguse pöörduda kohtu poole vara arestimise taotlusega, kuid seadusandja on jätnud reguleerimata, kuidas seda taotlust menetleda ja seetõttu puudubki kohtumäärusel seaduslik alus. Edasiselt märgiti kaebuses, et kohtu poolt vara arestimist väljaspool tsiviil- ja kriminaalasja menetlust ei ole samuti seadusega ette nähtud. N. S.-i esindaja osundas ka sellele, et määruse tegemisel on rikutud N. S.-i põhiseaduslikku õigust viibida oma kohtuasja arutamise juures ja et kohus isegi ei teavitanud N. S.-i tema suhtes määruse tegemisest. Lõpetuseks märkis kaebuse esitaja, et kuigi Rahapesu andmebürool on õigus piirata kontol oleva raha kasutamist kuni kaheks ööpäevaks, on rahasumma arest tegelikult väldanud pikemat aega.
16. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi istungil väitis kaebuse esitaja, et tegemist ei ole erikaebemenetlusega ja et vaidlustatud kohtumäärus ei olnud tehtud kriminaalmenetluse raames. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium jättis
17. novembri
18. a määrusega kaebuse läbi vaatamata põhjendusega, et vaidlustatud kohtumäärus ei sisaldu AKKS §-des 68 ja 69 esitatud kohtumääruste loetelus, mida saab erikaebe korras vaidlustada. Ringkonnakohus märkis, et Riigikohus on oma praktikas küll laiendanud erikaebe võimalusi, kuid seda selliste määruste osas, mis on asjas terviklahendiks. Menetlus Riigikohtus
19. Tallinna Ringkonnakohtu määruse peale esitas N. S.-i esindaja vandeadvokaat S. Schneider erikaebuse, taotledes nii ringkonnakohtu kui ka linnakohtu määruste tühistamist. 4.1 Kõigepealt kordab vandeadvokaat S. Schneider ringkonnakohtule esitatud kaebuses sisalduvaid põhjendusi selle kohta, miks puudus tema arvates Tallinna Linnakohtu
20. oktoobri
21. a määruse tegemiseks seaduslik alus. Ta rõhutab, et vara arestimise korda rahapesu kahtluse kontrollimiseks reguleerib KrMK § 1461 . Käesoleval juhul aga ei arestitud vara kriminaalmenetluse õiguse sätete kohaselt. Linnakohtu määrusest ei nähtu ka seda, et vara arestimine oleks toimunud tsiviilkohtumenetluse sätete kohaselt. RPS § 18 lg-s 3 nähakse küll ette Rahapesu andmebüroo võimalus pöörduda kohtu poole vara arestimise taotlusega, kuid selle taotluse kohtuliku lahendamise korda ja tingimusi, samuti vara arestist vabastamise korda ei ole seadusandja sätestanud ning seetõttu puuduski kõnealuse kohtumääruse tegemiseks seaduslik alus, leiab erikaebuse esitaja. 4.2 Erikaebuses osundatakse jätkuvalt ka asjaolule, et Kohtute seaduse §-s 17 sätestatu kohaselt kuulub maa- ja linnakohtu pädevusse tsiviil- ja kriminaalasjade lahendamine, oma koosseisus oleva kinnistusameti tööpiirkonnas seadusega kinnistusameti pidada antud registri kannete tegemise ja muude ülesannete otsustamine, samuti kohtu tööpiirkonnaga hõlmatava äriregistri ning mittetulundusühenduste ja sihtasutuste registri kannete tegemise ja trahvi määramise otsustamine. Linnakohtu poolt vara arestimist väljaspool tsiviil- või kriminaalasja ei ole seadusega ette nähtud. 4.3 Erikaebuse kohaselt on linnakohtu määruse tegemisel rikutud N. S.-i põhiseaduslikku õigust viibida oma kohtuasja arutamise juures. Samuti ei ole kohus talle teatanud määruse tegemisest. 4.4 Erikaebuses märgitakse, et kuigi Rahapesu andmebürool on õigus piirata kontol oleva raha kasutamist kuni kaheks ööpäevaks, on arest tegelikult väldanud rohkem kui kuu. 4.5 Erikaebuse esitaja rõhutab, et kaebuse esitamisel ringkonnakohtule lähtus ta sellest, et linnakohtu määruses osundati otseselt sellisele kaebeõigusele. Samas ei nõustu vandeadvokaat S. Schneider ringkonnakohtu seisukohaga, et tegemist on kriminaalasjaga. Kuna tegemist ei olnud kriminaalasjaga, siis ei saanudki erikaebuse esitamise võimalus sisalduda AKKS §-des 68 ja
22. Seetõttu, leiab erikaebuse esitaja, ei saa antud juhul kohaldada AKKS-st tulenevaid kaebeõiguse piiranguid. Samal ajal aga ei saa menetlusõigusliku sätte puudumine välistada isiku põhiseaduslikku õigust kaevata tema kohta tehtud kohtu otsuse peale kõrgemalseisvale kohtule.
23. Riigikohtu istungil esitatud seletuses toetas vandeadvokaat S. Schneider erikaebuses sisalduvat taotlust. Prokurör taotles erikaebuse rahuldamata jätmist põhjendusega, et N. S.-i vara arestimine Tallinna Linnakohtu
24. oktoobri
25. a määruse alusel toimus väljaspool kriminaalmenetlust. Prokurör märkis, et
26. detsembril
27. a tunnistati N. S. kahtlustatavaks rahapesuna kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema suhtes alustati kriminaalmenetlust. Samal kuupäeval sanktsioneeris Tallinna Linnakohtu kohtunik KrMK § 1461 alusel tema arveldusarvel Sampo Pangas oleva raha summas 401 005 USD. Tulenevalt sellest leidis prokurör, et isegi siis, kui N. S.-i vara arestimine Tallinna Linnakohtu
28. oktoobri
29. a määruse alusel kriminaalmenetluse raames toimunuks, tuleks erikabus jätta läbi vaatamata seetõttu, et käesolevaks ajaks on vaidlustatud linnakohtu määrus kaotanud oma õigusliku tähenduse.
30. Riigikohtu kriminaalkolleegium, olles tutvunud kohtuasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised peab vajalikuks märkida järgmist. 6.
31. Vastavalt RPS § 18 lg-le 1 on Rahapesu andmebüroo Politseiameti struktuuriüksus ja KrMK § 104 p-s 1 sätestatu kohaselt on Politseiamet oma pädevuse piires kohtueelse uurimise asutus. Järelikult võib põhimõtteliselt institutsionaalselt kohtueelse uurimise asutuseks olla ka Rahapesu andmebüroo. 6.
32. RPS ajaloolis-geneetilisel tõlgendamisel võib ühelt poolt eeldada seadusandja tahet anda Rahapesu andmebüroole kohtueelse uurimise pädevus. Nimelt tühistati
33. oktoobril
34. a RPS-s tehtud muudatuse tulemina § 18 lg 2 teine lause: "Rahapesu andmebüroo ei teosta kohtueelset uurimist". Ka samal päeval RPS teksti lisatud § 161 algus ("Rahapesu andmebüroo kontrollib rahapesukahtlusega seotud informatsiooni kriminaalmenetluse koodeksis (...) sätestatud korras, võtab vajaduse korral tarvitusele abinõud vara säilimiseks.) viitab RA kohtueelse uurimise pädevusele, sest , kooskõlas KrMK § 11 lg-s 1 sätestatuga, saab kriminaalmenetluse koodeksis sätestatud korras toimuv tegevus olla üksnes kriminaalmenetlus. Kuid RPS § 161 teksti lõpp ("... ning saadab materjalid kuriteo tunnuste avastamisel kohe pädevale kohtueelse uurimise asutusele kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks") näib siiski viitavat seadusandja soovile, et Rahapesu andmebüroo tegevus kujutaks endast midagi kriminaalmenetluse eelset. 6.
35. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi arvates tuleb siinjuures arvestada seda, et kriminaalmenetluse algatamise instituudi reformi raames
36. aprillil
37. a KrMK kaheksandas peatükis tehtud muudatuste tulemina algab kriminaalmenetlus uurija või prokuröri esimese uurimis- või muu menetlustoiminguga (KrMK § 93 lg 1). Eelöeldu pinnalt tuleb asuda seisukohale, et ka Rahapesu andmebüroo poolse rahapesukahtlusega seotud informatsiooni kontrollimise raames tuleb lugeda kriminaalmenetlus alanuks arvates hetkest, mil tehakse sisuliselt esimene uurimis- või muu kriminaalmenetluse toiming. Sisuliselt selliseks kriminaalmenetlust alustavaks toiminguks tuleb lugeda ka vara arestimist. Seetõttu tuleb ka kriminaalasi N. S.-i poolses rahapesu kahtluses lugeda alanuks arvates Tallinna Linnakohtu
38. oktoobri
39. a määruse alusel N. S.i vara arestimisest. Seejuures tuleb kõnealusel juhul lugeda vara arestituks KrK §-s 1461 ettenähtud korras vaatamata sellele, et taotluse vara arestimiseks esitas rahapesu andmebüroo töötaja ja mitte uurija või prokurör. Sellest tulenevalt puudus sisuliselt vajadus arestitud summade teistkordseks arestimiseks, nagu seda on tehtud käesoleval juhul. 6.
40. Riigikogu poolt
41. oktoobril
42. a vastuvõetud RPS muutmise seaduse seletuskirjas on märgitud järgmist. "Eelnõu paragrahviga 5 täiendatakse "Kriminaalmenetluse koodeksit" paragrahviga 1461 , millega sätestatakse vara arestimine rahapesukahtluse korral. Vara võib arestida nii uurija kui rahapesu andmebüroo politseiametnik, kuid ainult kohtuniku sanktsiooniga. Tavalise arestimise korral peab olema algatatud kriminaalasi ning peavad olema teada isikud, kes on kahtlustatavad, süüdistatavad või kannavad varalist vastutust. Kuna tegu on vara arestimisega n ö poolikutel alustel, on otstarbekas järelevalve selle erilise uurimistoimingu üle panna kohtunikule, et tagada kuritarvituste ärahoidmine." Seletuskirja teksti pinnalt võib väita, et RPS muutmise seaduse koostamisel ei ole piisava põhjalikkusega analüüsitud neid muudatusi, mida on kaasa toonud kriminaalmenetluse alustamise instituudi reform. Erinevalt seletuskirjas märgitust ei pea KrMK § 93 lg-s 1 sätestatu kohaselt n ö tavalise arestimise korral enam kriminaalasi olema algatatud: kriminaalasi võidakse lugeda alustatuks ka alates vara arestimisest. Seletuskirjast ei nähtu piisava selgusega, kas "poolikutel alustel vara arestimiseks " loetakse nii uurija kui ka Rahapesu andmebüroo poolt toimetatavat arestimist. Kuid põhiõiguste kaitse aspektist on oluline küsimus selles, et poolikule alusele tuginevalt ei saa õigustada põhiõiguste piiramist, et kohtunik ei tohi anda luba vara poolikul alusel arestimiseks ja kohtu poolt poolikule alusele tuginevat loa andmist ei saa lugeda põhiõiguste piiramise kuritarvituste ärahoidmiseks. 6.
43. Tuleb nõustuda Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
44. novembri
45. a määruses märgituga, et kõnealune linnakohtu määrus ei sisaldu AKKS §-des 68 ja 69 loetletud erikaebe korras vaidlustatavate määruste hulgas. Kuid Riigikohtu praktikas on Põhiseaduse § 24 lg-s 5 sätestatud edasikaebeõiguse tegeliku efektiivsuse tagamise huvides laiendatud erikaebeõigust juhtudele, mil kohtumäärus kujutab endast sellist lõplikku lahendit, mida hiljem üldise kohtukaebe korras vaidlustada ei saa, samuti juhtudele, mil kohtumäärusega piiratakse mingit põhiõigust. Põhiõigust piiravaks tuleb lugeda ka vara arestimise määrus ja seetõttu tuleb Riigikohtu kriminaalkolleegiumi arvates võimaldada seda erikaebe korras vaidlustada. 6.
46. Prokurör taotles erikaebuse rahuldamata jätmist põhjendusega, et isegi siis, kui lugeda N. S.i vara arestimine Tallinna Linnakohtu
47. oktoobri
48. a määruse alusel kriminaalmenetluse raames toimunuks, tuleks erikabus jätta läbi vaatamata seetõttu, et käesolevaks ajaks on vaidlustatud linnakohtu määrus kaotanud oma õigusliku tähenduse. Prokuröri väide tugineb kohtupraktikas väljakujunenud arusaamale, et läbivaatamata võidakse jätta kaebus kohtu vahistusmääruse peale siis, kui kaebuse läbivaatamise ajal viibib isik vahi all juba uue kohtumääruse alusel. Kuid selline arusaam ei ole ülekantav rahapesu kahtluse korral läbiviidavatele vara arestimistele, sest kriminaalmenetluse seaduses ei nähta üldse ette vara arestimise pikendamist, sealhulgas ka mitte rahapesu kahtluse korral. 6.
49. Arvestades eeltoodut tuleb Riigikohtu kriminaalkolleegiumi arvates erikaebus rahuldada osaliselt ja N. S.-i esindaja vandeadvokaat S. Schneideri kaebus Tallinna Linnakohtu
50. oktoobri
51. a määruse peale tuleb saata erikaebe korras läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. 6.
52. Riigikohtu kriminaalkolleegium ei nõustu erikaebuse esitajaga selles, et rahapesukahtluse korral vara arestimiseks kohtuloa andmist tuleks käsitada kohtuliku arutamisena PS § 24 lg 2 mõttes, küll aga tuleks isikut tema vara arestimise järgselt sellest viivitamatult teavitada, tagamaks muuhulgas ka talle kaebeõigust. Riigikohtu kriminaalkolleegium on seisukohal, et RPS § 15 lg-s 2 sisalduv Rahapesu andmebüroo pädevus peatada rahapesukahtluse korral kaheks ööpäevaks tehingud või piirata kontol oleva raha kasutamist, on käsitletav kriminaalmenetluse eelse tegevusena. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes Põhiseaduse § 24 lg-st 5 ja AKKS §-st 77, Riigikohtu kriminaalkolleegium m ä ä r a s:
53. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
54. novembri
55. a määrus ja saata erikaebus Tallinna Linnakohtu
56. oktoobri
57. a määruse peale, millega arestiti N. S.-i vara, erikaebe korras läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
58. Erikaebus rahuldada osaliselt. Kohtumäärus jõustub
59. jaanuaril
60. a ega ole edasi kaevatav. Eesistuja Lea Kivi Liikmed Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg