Obsah (6)

§ 15§ 195§ 207§ 40§ 47§ 45

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 21. jaanuar 2002 3-1-1-125-01 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Peeter Vaher ja liikmed Lea Kivi ning Ott Järvesaar vaatas 18. detsembril 2001

§ 15lg 2 ja § 140 lg 2 p 1, § 195 lg 3 ning § 207 lg-te 1 ja 2 järgi.

Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa Aleksandr Kovaljovi kaitsja vandeadvokaat Kaljo Kuusmaa, kannatanud Marina Vakilova ja Radik Vakilov ning riigiprokurör Marge Püss. Tõlgina osales kohtuistungil Riigikohtu tõlk Lüüli Lomp. Asjaolud ja menetluse käik 1. Narva Linnakohtu 11. aprilli 2000. a otsusega tunnistati A. Kovaljov süüdi ja teda karistati

§ 195

lg 3 järgi vabadusekaotusega 1 aastaks,

§ 15

lg 2 ja § 140 lg 2 p 1 järgi vabadusekaotusega 1 aastaks ning

§ 207lg 1 ja § 207 lg 2 järgi vabadusekaotusega 2 aastaks.

Lugedes kergemad karistused kaetuks raskema karistusega mõisteti A. Kovaljovile

§ 40alusel lõplikuks karistuseks 2 aastat vabadusekaotust.

A. Kovaljovi suhtes kohaldati

§ 47sätteid ning ta vabastati karistuse kandmisest tingimisi katseajaga 2 aastaks.

M. Vakilova tsiviilhagi jättis kohus läbivaatamiseks tsiviilkohtupidamise korras. A. Kovaljov tunnistati

§ 15lg 2 ja § 140 lg 2 p 1 järgi süüdi selles, et 15.

juunil 1999. a, olles alkoholijoobes, võõra vara hõivamise eesmärgil Narvas Venesilla 24 tänavas Vapsküla talu territooriumil, vehkides ja ähvardades kepiga, nõudis Tatjana Afanasjevalt viina ja raha. A. Kovaljovi tegevuse katkestas kaukaasia lambakoer, kes tõmbas end ketist lahti ja tuli A. Kovaljovile kallale.

§ 195lg 3 järgi tunnistati A.

Kovaljov süüdi selles, et samal päeval kell 18.00 tuli ta uuesti samasse tallu, kus viibisid Tatjana Afanasjeva, Marina Vakilova ja Radik Vakilov. Kohtualune noris huligaansel ajendil R. Vakiloviga tüli, sõimas teda ning keeldus lahkumast. A. Kovaljov tappis taluõuele ketti pandud koera, tulistades kaasasolnud püstolist TT koera pihta kuus lasku ning sõitis minema.

§ 207lg-te 1 ja 2 järgi mõisteti A.

Kovaljov süüdi selles, et ta ebaseaduslikult omandas, hoidis, vedas, kandis kaasas ja kasutas eeltoodud huligaansuse toimepanemisel püstolit TT ja selle padruneid. Linnakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonkaebused kannatanu M. Vakilova, kes taotles A. Kovaljovile raskema karistuse mõistmist ja 53 920 kr nõudes esitatud tsiviilhagi rahuldamist, ja kannatanute esindaja advokaat Sergei Belov, kes taotles kohtuotsuse tühistamist kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumise tõttu.

1. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
2. septembri
3. a määrusega tühistati Narva Linnakohtu otsus kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumise tõttu A. Kovaljovile mõistetud karistuse ja kannatanu M. Vakilova tsiviilhagi tsiviilkohtumenetluse korras läbivaatamisele jätmise osas. Kriminaalasi saadeti selles osas uueks arutamiseks samale kohtule.
4. Narva Linnakohtu
5. aprilli
6. a otsusega mõisteti A. Kovaljovi karistuseks

§ 15

lg 2 ja § 140 lg 2 p 1 järgi rahatrahv 50 päevamäära ulatuses, so 2050 krooni,

§ 195

lg 3 järgi vabadusekaotus 2 aastaks ning

§ 207

lg 1 ja 2 järgi vabadusekaotus 2 aastaks.

§ 40

lg 1 alusel mõisteti lõplikuks karistuseks, lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega, 2 aastat vabadusekaotust.

§ 47sätete alusel vabastati A.

Kovaljov karistuse kandmisest tingimisi katseajaga 2 aastaks. Kohtualuselt mõisteti M. Vakilova kasuks välja 5000 krooni.

1. Narva Linnakohtu
2. aprilli
3. a otsuse peale esitasid apellatsioonkaebused kannatanute A. Vakilova, R. Vakilovi ja T. Afanasjeva esindaja advokaat S. Belov ning kannatanu M. Vakilova. Apellandid taotlesid linnakohtu otsuse tühistamist täies ulatuses ning kriminaalasja samale kohtule uueks arutamiseks saatmist.
4. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
5. oktoobri
6. a otsusega tühistati Narva Linnakohtu
7. aprilli
8. a otsus A. Kovaljovile

§ 195

lg 3 ja § 207 lg 1 ja lg 2 järgi mõistetud karistuste ning § 40 lg 1 järgi mõistetud lõpliku karistuse osas. Samuti tühistas ringkongkonnakohus A. Kovaljovi suhtes

§ 47lg 3, § 471 lg 1 p-de 1, 2 3 ja 4 sätete kohaldamise ning temalt M.

Vakilova kasuks 5000 kr väljamõistmise osas. A. Kovaljovi karistati

§ 195

lg 3 järgi 1 aasta vabadusekaotusega ning

§ 207

lg 1 ja lg 2 järgi 1 aasta ja 6 kuu vabadusekaotusega.

§ 40

lg 1 alusel mõisteti lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest, lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega, 1 aasta ja 6 kuud vabadusekaotust ja rahatrahv 50 päevamäära ulatuses, so 2050 krooni, mis pööratakse täitmisele iseseisvalt.

§ 45alusel arvestati vabadusekaotusliku karistuse hulka A.

Kovaljovi eelvangistuses viibitud aeg

1. juulist kuni
2. detsembrini
3. a, so 4 kuud ja 29 päeva. Ringkonnakohtu otsusega mõisteti A. Kovaljovilt kannatanu M. Vakilova kasuks välja 35 000 kr tekitatud kahju katteks. Muus osas jäi Narva Linnakohtu
4. aprilli
5. a otsus muutmata. Kriminaalkolleegium leidis, et karistuse mõistmisel ei arvestanud linnakohus küllaldaselt A. Kovaljovi poolt toimepandud kuritegude raskust ja laadi ning kohtualuse õigusvastase käitumise intensiivsust ja ohtlikkust. Kuulanud kohtuistungil ära spetsialisti arvamuse, leidis kriminaalkolleegium, et kannatanu tsiviilhagi 35 000 kr nõudes on põhjendatud. Nimetatud summa kulus kutsika muretsemisele, tema toidule, väljaõppele ja kaitsesüstimistele. Koer täitis kaitsefunktsiooni. Ringkonnakohus lähtus tsiviilhagi rahuldamisel rahast, mis kulus kannatanutel täisväärtusliku valvekoera saamiseks, mitte Asjaõiguseseaduse § 7 lg-st 3, mis sätestab, et loomade suhtes kohaldatakse sätteid, mis kehtivad asjade suhtes, kui seadusega ei ole muul viisil kindlaks määratud. Vastavalt asjaõigusele, on asja omanikul õigus oma asja lõhkuda, hävitada. Looma omanikule kehtib siinkohal tingimusteta piirang, mis tuleneb Loomakaitseseadusest. Looma mõiste on käsitatav laiemalt kui asja mõiste ja seetõttu tuleb kannatanule hüvitada summa, mis kulutati täisväärtusliku koera saamiseks, kes rahuldas perekond Vakilovi vajadusi, mitte koera kui asja maksumusest. Ringkonnakohus arvestas, et kannatanul oli koera suhtes ka eriline huvi, sest koer valvas maja, alaealisi lapsi ja eakat sugulast. Menetlus Riigikohtus Menetlusosaliste põhjendused
6. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
7. oktoobri
8. a otsuse peale esitas piiramatu kassatsiooniõiguse korras kassatsioonkaebuse süüdimõistetu A. Kovaljov, kes taotleb temale mõistetud vabadusekaotuse osas

§ 47sätete kohaldamist ning kahju katteks väljamõistetud summa vähendamist.

Karistusest tingimisi vabastamise taotlust põhjendab süüdimõistetu kahe alaealise lapse ülalpidamise vajadusega ning parema võimalusega hüvitada kannatanule tekitatud kahju. Kassator palub arvestada talle karistuse mõistmisel motiividega, millele tugines Narva Linnakohus oma

1. aprilli
2. a otsuses. Kassaator leiab, et temalt välja mõistetud tsiviilhagi summas 35 000 krooni ei ole põhjendatud, nõustudes hüvitama täiskasvanud koera maksumuse 5000 krooni. Kassator on nõus vastutama koera tapmise eest, kuid keeldub hüvitama looma ülalpidamiskulusid. A. Kovaljov nõustub linnakohtu seisukohaga, et koera pidamisest sai kannatanu kompensatsiooni (kasu) valvefunktsiooni teostamise vormis. Kassaator palub arvesse võtta, et koera rünne oli tema elule ohtlik ning tema mõlemad käed said vigastada. Riigikohtu istungil kaitsja toetas kassatsioonkaebust ja taotles selle rahuldamist.
3. Kannatanud R. Vakilov ja M. Vakilova pidasid kassatsioonkaebust põhjendamatuks ja taotlesid Viru Ringkonnakohtu otsuse muutmata jätmist.
4. Prokurör leidis, et süüdimõistetule mõistetud karistuse muutmiseks puudub seaduslik alus ja selles osas tuleb kassatsioonkaebus jätta rahuldamata. Tsiviilhagi osas leidis prokurör, et Asjaõigusseaduse § 7 lg 3 ja § 29 lg 2 alusel on põhjendatud kannatanu kasuks koera turuhinna hüvitamine. Kannatanud ja süüdimõistetu on nõustunud, et tapetud koera turuhinnaks võib olla 5000 krooni. Riigikohtu seisukoht
5. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et puudub seaduslik alus ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks või muutmiseks A. Kovaljovile mõistetud karistuste osas. Kassatsioonkaebuses ei ole viidatud, et ringkonnakohus oleks karistuste mõistmisel rikkunud seadust. Mõistetud karistused vastavad süüdimõistetu poolt toimepandud kuritegude raskusele ja on mõistetud sanktsioonide alammäära lähedaselt. Ringkonnakohus on oma seisukohta karistuste muutmise osas nõuetekohaselt motiveerinud.
6. Tsiviilhagi osas märgib Riigikohtu kriminaalkolleegium järgmist. Kahju hüvitamine tähendab, et kannatanule ennistatakse endine olukord. Kannatanu peab saama sellise hüvituse, mis võimaldaks tal soetada samasuguse tõukoera kutsika, see üles kasvatada, õpetada ja treenida nii, et ta rahuldaks vajadusi, mida rahuldas tapetud koer. Kannatanu koer oli tõutunnistusega täiskasvanud õpetatud koer. Endise olukorra heastamiseks ei piisa vaid kutsika turuhinna hüvitamisest. Täiskasvanud koera soetamisel aga ei ole tagatud, et ta vastaks perekond Vakilovi sellistele vajadustele, millistele vastas kutsikast peale peres kasvanud koer. Sellest tulenevalt on ringkonnakohus käesolevas asjas koera hinna arvutamisel põhjendatult arvestanud ka kannatanute erilise huviga Asjaõigusseaduse § 29 lg 4 mõttes. Nendel põhjendustel leiab Riigikohtu kriminaalkolleegium, et Viru Ringkonnakohtu otsus tuleb ka tsiviilhagi osas jätta muutmata.
7. Kassatsioonkaebuselt on A. Kovaljov tasunud 800 kr kassatsioonkautsjoni (
8. kd tl 103). Kassatsioonkautsjon kuulub tagastamisele, sest AKKS § 43 lg 5 p 2 alusel on A. Kovaljov vabastatud kassatsioonkautsjoni tasumisest, kuna tema suhtes on tehtud AKKS § 32 lg-s 3 nimetatud ringkonnakohtu otsus. Juhindudes AKKS §-dest 43 lg 5 p-st 2, 63 p-st 1, 65 lg-st 3 ja KrMK §-st 89 lg-st 1, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s:
9. Jätta Viru Ringkonnakohtu
10. oktoobri
11. a kohtuotsus Aleksandr Kovaljovi süüdistusasjas muutmata.
12. Kassatsioonkaebus jätta rahuldamata.
13. Välja mõista Aleksandr Kovaljovilt riigieelarve tuludesse 743 krooni ja 40 senti kohtukulu kaitsjatasu katteks.
14. Kassatsioonkautsjon 800 krooni tagastada. Kohtuotsus jõustub
15. jaanuaril
16. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Peeter Vaher Liikmed Lea Kivi, Ott Järvesaar