kohaselt on omaniku nõue suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest tema valdusesse.
lg 1 sätestab, et valduse äravõtmisel on valdajal õigus nõuda valduse taastamist ja kahju hüvitamist isikult, kes on nõudja suhtes omavoliline valdaja.
sätestab kostja vastutuse asja ja päraldiste eest.
mõtte kohaselt on kahju hüvitamise nõue asja väärtuse vähenemise korral vindikatsioonihagi kõrvalnõue ja neid vaadatakse koos. II. Hageja kassatsioonkaebus ja selle põhjendused Hageja palus ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asja samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Seisukohaga, et hageja ei saa koheselt esitada kahju hüvitamise hagi, kitsendas ringkonnakohus oluliselt ja seadusevastaselt hageja õigust saada oma rikutud õigustele ja vabadustele kohtulikku kaitset. Asja ebaseaduslikul äravõtmisel on kannatanul õigus valida, kas ta esitab kahju hüvitamise või
Seadusega ei ole piiratud kannatanu õigust esitada kahju hüvitamise hagi. Ringkonnakohus rikkus TsMS § 229 lg 2, kuna rajas otsuse asjaolule, millele pooled ei ole viidanud. Kostja ei ole väitnud, et hageja kahju hüvitamise nõue on võimatu enne vindikatsioonihagi esitamist ning asjade hävimise või väärtuse vähenemise tõendamist. Ringkonnakohtu tegevus uute asjaolude leidmisel, mida ei ole hagis, vastuväidetes ega apellatsioonkaebuses esitatud, ei ole kooskõlas seadusega. Apellatsioonikohus võis TsMS §-st 319 lg 1 tulenevalt esimese astme kohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust kontrollida üksnes osas, mille peale edasi kaevati. III. Kostja vastus kassatsioonkaebusele Kostja vaidles kassatsioonkaebusele vastu. Pooltevahelisi suhteid reguleerivad kapitalirendilepingud. Ringkonnakohus jättis õigesti lepinguvälisest kahju tekitamisest tuleneva hagi rahuldamata. IV. Kostja kassatsioonkaebus ja selle põhjendused Kostja tasus apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 32 000 krooni ning taotles apellatsioonkaebuses kohtukulude jätmist hageja kanda. Kuna hagi jäeti rahuldamata täies ulatuses, tuleb hagejalt välja mõista kohtukulud. Kostja palus ringkonnakohtu otsust muuta ja mõista hagejalt kostja kasuks välja 32 000 krooni. V. Hageja vastus kassatsioonkaebusele Hageja leidis, et tulenevalt riigilõivuseaduse §-st 16 lg 1 p 10 on pankrotivõlgnik riigilõivu tasumisest vabastatud nii hagiavalduse esitamisel kui ka hagiavalduse rahuldamata jätmisel. Lisaks ei esitanud kostja enne kohtuvaidlusi kohtule kohtukulude nimekirja, mistõttu puudus kohtul alus selle väljamõistmiseks. VI. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 363 p 1 ja 2 alusel materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Esitatud hagis taotles hageja kapitalirendilepingute alusel tema kasutuses olnud laevadel tema asjade ebaseadusliku äravõtmisega kostja tekitatud kahju hüvitamist. Hageja nõue põhineb sellel, et talle on tekitatud kahju asjade õigusvastase äravõtmisega. TsK § 222 järgi mõistetakse kahjuna ka kreeditori vara kaotsiminekut. Äravõetud vara, mida kostja pole tagastanud, on käsitatav hageja kaotsiläinud varana. Nõude aluseks olevate asjaolude tõendatusel vastutab kostja kohustisõiguse sätete järgi. Kahju hüvitamise iseloom on määratud TsK §-s 461. Kostja on apellatsioonkaebuses taotlenud kohtukulude hageja kanda jätmist. Jättes selle taotluse osas seisukoha võtmata, rikkus ringkonnakohus TsMS § 60 lg 1 ja 3 ja § 231 lg 5. Juhindudes TsMS §-st 362 2, kolleegium o t s u s t a s: Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 8. juuni 2001. a otsus ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. OÜ Uni-Traal (pankrotis) kassatsioonkaebus ja Hoiupanga Liisingu AS kassatsioonkaebus rahuldada. Tagastada Hoiupanga Liisingu AS-le 4. jaanuaril 2001. a tasutud kautsjon 320 (kolmsada kakskümmend) krooni. H. Jõks, J. Luik, A. Kull
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.