← Eesti

3-2-1-2-02

3-2-1-2-02 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

  1. jaanuaril
  2. a Enno Luige ja Vello Luige hagi Tallinna linna, Olga Grigort"uki ja George Tsiprise vastu tehingute tühisuse tunnustamiseks. Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja A. Kull, vaatas avalikul kohtuistungil
  3. jaanuaril
  4. a Enno Luige ja Vello Luige kassatsioonkaebuse alusel läbi Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
  5. juuni
  6. a otsuse tsiviilasjas nr II-2/650/
  7. Istungist võtsid osa kassaatorite esindaja vandeadvokaat J. Oja ja G. Tsiprise esindaja vandeadvokaat A. Glikman. I. Asjaolud ja varasem menetluse käik Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Tallinna linnakomisjoni
  8. mai
  9. a otsusega tunnistati Enno Luik ja Vello Luik omandireformi õigustatud subjektideks Tallinnas Komeedi 10 asunud ehitiste ja krundi suhtes. Tallinna Linnavalitsuse
  10. novembri
  11. a korraldusega otsustati Komeedi 10 elamu neile tagastada. Elamu anti E. Luigele ja V. Luigele üle
  12. veebruaril
  13. a ning registreeriti hooneregistris nende nimele. Tallinna Linnavalitsus tunnistas
  14. veebruari
  15. a korraldusega
  16. novembri
  17. a korralduse kehtetuks ja kohustas hooneregistrit registreerima hoone tagasi munitsipaalomandisse. Õigustatud subjektidele otsustati elamu kompenseerida. Tallinna Halduskohtu
  18. detsembri
  19. a otsusega tunnistati linnavalitsuse
  20. veebruari
  21. a korraldus E. Luige ja V. Luige õigusi puudutavas osas seadusevastaseks.
  22. juuni
  23. a ostu-müügilepinguga erastati Komeedi 10 elamu korter 10 Olga Grigort"ukile.
  24. septembri
  25. a ostu-müügilepinguga müüs O. Grigort"uk selle korteri George Tsiprisele. E. Luik ja V. Luik esitasid hagi nende ostu-müügilepingute ja omandiõiguse üleandmise kokkulepete tühisuse tunnustamiseks. Oma nõudes tuginesid hagejad PS §-le 32, AÕS § 68 lg-le 1 ja §-le 89, TsÜS § 66 lg-tele 1 ja 2, EES § 3 lg-le 1 ja lg 5 p-le 4, §-le 13 ning ORAS § 18 lg-le
  26. Kostjad ei ole heausksed, sest nad olid hagejate omandist korterile teadlikud. Tallinna Linnakohtu
  27. veebruari
  28. a otsusega jäeti hagi rahuldamata. Hagejatelt mõisteti välja kohtukulu õigusabi eest O. Grigort"uki kasuks 3500 krooni ja G. Tsiprise kasuks 7375 krooni. Kohtuotsuse põhjendustel vaidlustati hagejatele vara tagastamise korraldus Komeedi 10 üürniku poolt halduskohtus seaduses ettenähtud korras ning kohtumenetluse käigus taastati üürniku rikutud õigused. Vara tagastamise korralduse tühistamisega langes ära hagejatel omandiõiguse tekkimise õiguslik alus. Tallinna linn andis hagejatele omandireformi objektiks olnud vara üle enne vara tagastamise korraldusele kaebuse esitamise tähtaja möödumist. Hagejatel ei tekkinud omandiõigust vaidlustatud haldusakti alusel üleantud varale. Tallinna linna ja O. Grigort"uki vahel korteri erastamise ostu-müügilepingu tühisuse tunnustamiseks puudub alus. Lepingu sõlmimise ajal kuulus elamu omandiõigus Tallinna linnale. Kuna O. Grigort"uk omandas korteri seaduslikult, võis ta seda edasi võõrandada. Seega puudub alus ka
  29. septembri
  30. a ostu-müügilepingu tühisuse tunnustamiseks. Vaidlusaluste tehingute tegemise ajal oli vara tagastamise küsimus otsustatud. Tallinna Linnavalitsuse
  31. detsembri
  32. a korraldusega otsustati elamu kompenseerimine. Seda korraldust seaduses ettenähtud tähtaja jooksul ei vaidlustatud. Tähtsust ei oma Tallinna Linnavalitsuse
  33. veebruari
  34. a korraldus, millega veelkord otsustati jätta hagejate taotlus elamu tagastamiseks rahuldamata ja tunnistati kehtetuks
  35. detsembri
  36. a korraldus. Seetõttu pole tähtsust ka selle korralduse hilisemal seadusevastaseks tunnistamisel. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused Tallinna Ringkonnakohus muutis linnakohtu otsust põhjenduste osas. Hagejatel pole õigust vaidlustada ostu-müügilepinguid ja asjaõiguslikke kokkuleppeid, mille pooleks nad ei ole. AÕS §-s 95 sätestatud tingimustel on võimalik vallasasja omandamine ka isikult, kes ei ole õigustatud omandit üle andma. Seda, kas O. Grigort"uk ja G. Tsipris on saanud vaidlusaluse korteri omanikuks, saab otsustada asjaõiguslikus vaidluses. Asjaõiguslikku hagi pole esitatud. Vaidlusalune erastamisleping ei ole vastuolus ORAS § 18 lõikega
  37. Sellest sättest tulenevad keelud kehtisid omandireformi objektiks oleva vara suhtes. Hagejad väitsid aga, et nemad olid saanud üleandmisega vara omanikeks. Kui omandiõigus oli hagejatele üle läinud, lakkas tagastatud vara olemast omandireformi objektiks ning sellest tulenevalt ei kehtinud selle vara suhtes enam ka osutatud säte. Hagejad saavad esitada hagi omandi kaitseks asjaõigusseaduse omandi kaitse sätete kohaselt. II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused Kassatsioonkaebuses palusid hagejad ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule. Isikul, kelle subjektiivseid tsiviilõigusi vaidlustatud tehing rikub, on õigus nõuda tehingu tühisuse tunnustamist seadusevastasuse motiivil, olgugi et ta ei ole vaidlustatud tehingu pool. Ringkonnakohus rikkus poolte võistlevuse põhimõtet (TsMS § 299 lg 2), rajades otsuse põhjendustele, mida apellatsioonimenetluses ei esitatud. Omandireformi reguleerivate õigusaktide kohaselt tekib õigustatud subjektidel tagastatud elamule omandiõigus selle registreerimisest hooneregistris. Kuna hagejad ei nõua kohustise täitmist, vaid üksnes tehingute tühisuse tunnustamist, ei ole tegemist kohustisõigusliku, vaid asjaõigusliku nõudega ehk negatoorhagiga. Seega on ekslik ringkonnakohtu seisukoht, et hagejad ei ole esitanud asjaõiguslikke nõudeid. Ringkonnakohus tõlgendas ebaõigesti ORAS § 18 lg 1 sätteid. Selle sätte mõte oli keelata õigusvastaselt võõrandatud varaga tehingud vara tagastamise üle toimuva kohtuvaidluse ajaks. Vaidlustatud tehingute tegemise ajal kestsid halduskohtuvaidlused vara tagastamise korralduse ja selle korralduse tühistamise seaduslikkuse üle. III. Vastused kassatsioonkaebusele Kostja O. Grigort"uk peab kirjalikus vastuses kassatsioonkaebust põhjendamatuks. Kostja arvates tulnuks hagejatel esitada asjaõiguslik hagi. Kostja G. Tsipris vaidleb kassatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohus ei rikkunud TsMS §-s 229 sätestatut. Varasemas menetluses esitas kostja asjaolud, millele ringkonnakohus oma otsuse rajas. Ringkonnakohus kohaldas õigesti materiaalõiguse norme. Põhjendamatu on hagejate seisukoht, et tehingu tühisuse tunnustamise nõue on asjaõiguslik. ORAS § 18 lg 1 ei kuulu kohaldamisele, kui omandireformi objektiks olev vara on õigustatud subjektile juba tagastatud. IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon Kolleegiumi istungil leidis hagejate esindaja, et Riigikohus saab teha ise uue otsuse. Ka leidis esindaja, et ringkonnakohus pole protsessiõiguse norme rikkunud ning hagejad asjaõiguslikku nõuet esitanud. Korteri erastamisel rikuti eluruumide erastamise seadust, mistõttu
  38. juuni
  39. a leping on tühine. Tühine on ka
  40. septembri
  41. a leping. G. Tsipris pidi olema kursis sellega, et talle müüakse võõrast vara. Kostjatelt palus esindaja välja mõista hagejate õigusabikulu Riigikohtus V. Luigele 4000 krooni ja E. Luigele 4000 krooni. Kostja G. Tsiprise esindaja leidis, et G. Tsiprise vastu tuleb esitada asjaõiguslik hagi. Tehingu kehtetuse vaidlusse ei puutu see, kas G. Tsipris teadis, et müüja pole korteri omanik. Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 363 p 1 alusel osaliselt tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu. Tühistatud osas saab kolleegium teha uue otsuse asja alama astme kohtule uueks läbivaatamiseks andmata. Hagi Tallinnas Komeedi 10 korter 10 eluruumile
  42. juunil
  43. a sõlmitud omandiõiguse üleandmise kokkuleppe (asjaõiguslepingu) tühisuse tunnustamiseks on kohus jätnud ebaõigesti rahuldamata. Samaaegselt sõlmitud ostu-müügilepingu tühisuse tunnustamise hagi on rahuldamata jäetud õigesti. Samuti on õigesti rahuldamata jäetud hagi
  44. septembri
  45. a ostu-müügilepingu ja asjaõiguslepingu tühisuse tunnustamiseks. Tulenevalt TsÜS § 111 lg-st 1 ja § 112 lg-st 2 ning TsMS § 4 lg-st 1 saab kohus tunnustada selle isiku õigust, kelle tsiviilõigust on rikutud. Kuna hagejad ei ole
  46. juuni
  47. a ja
  48. septembri
  49. a ostu-müügilepingute pooleks, siis ei tekita, muuda ega lõpeta need tehingud nende tsiviilõigusi ja kohustusi. Seega ei riku need ostu-müügilepingud hagejate õigusi ning nende tühisuse tunnustamise nõude rahuldamiseks pole alust. Hagejad esitasid asjaõiguslepingute tühisuse tunnustamise hagi tuginedes asjaolule, et nad on tehingute objektiks olnud eluruumi omanikud. Omandi kaitse hagi esitamisel kuuluks lahendamisele ka asjaõiguslepingute kehtivuse küsimus. Järelikult esitasid hagejad tuvastushagi asjaolude suhtes, mis vaidluses omandiõiguse üle kuulub hagi alusesse. Seega oli hagejatel kui end vaidlusaluse eluruumi omanikeks pidavatel isikutel õigus küsida kohtu hinnangut asjaõiguslepingute kehtivuse kohta. Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 2 lg 2 kohaselt toimub omandireformi käigus vara tagastamine omandireformi aluste seaduses ning sellest tulenevates õigusaktides sätestatud alustel ja korras. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra p 48 järgi läheb omandiõigus üleantavale varale üldjuhul üle üleandmise akti allakirjutamise päevast, kui vara tagastamise korralduses või vara üleandmise aktis pole ette nähtud teisiti. Omandiõigus registreerimisele kuuluvale varale läheb üle selle vara vastavas korras registreerimise päevast. Riigikohtu tsiviilkolleegium on asunud
  50. oktoobri
  51. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-108-01 seisukohale, et omandiõigus tagastatud varale ei lähe üle siis, kui vara tagastamine toimus vastuolus omandireformi aluste seadusega. Kolleegium ei pea vajalikuks seda seisukohta muuta. Asjas pole tuvastatud, et elamu Komeedi 10 tagastamine hagejatele oleks toimunud vastuolus omandireformi aluste seadusega. Seega olid hagejad vaidlusaluse eluruumi erastamise ajal selle omanikud. Eluruumide erastamise kohustatud subjekt sõlmis
  52. juunil
  53. a Komeedi 10 korteri 10 eluruumi erastamiseks O. Grigort"ukiga ostu-müügilepingu ja asjaõiguslepingu. Lepingud sõlmiti eluruumi suhtes, mis EES § 3 lg 11 kohaselt polnud erastamise objekt, sest see oli tagastatud õigustatud subjektidele, kellel oli tekkinud eluruumile omandiõigus. Erastamise ostu"müügilepingu täitmiseks sõlmitud erastamisele mittekuuluva eluruumi omandiõiguse üleandmise kokkulepe (asjaõigusleping) tuleb lugeda EES § 3 lg 11 sätestatu rikkumise tõttu TsÜS § 66 lg 2 kohaselt tühiseks. Samasugusele seisukohale on Riigikohtu tsiviilkolleegium asunud
  54. novembri
  55. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-195-01 ja
  56. detsembri
  57. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-130-
  58. Asjaõiguslepingu tühisuse tõttu ei tekkinud O. Grigort"ukil omandiõigust Komeedi 10 korter 10 eluruumile.
  59. septembril
  60. a O. Grigort"uki ja G. Tsiprise vahel sõlmitud asjaõiguslepingu tühisuse tunnistamiseks pole alust. Kuigi selle asjaõiguslepingu objektiks oli samuti hagejatele omandireformi käigus tagastatud eluruum, ei sõlminud seda eluruumide erastamise kohustatud subjekt eluruumi erastamise ostu-müügilepingu täitmiseks. Seetõttu käsitleb kolleegium seda kui mitteomaniku käsutustehingut AÕS § 95 lg 1 järgi. Selle sätte kohaselt on isik, kes on asja üleandmisega omandanud heauskselt, asja omanik asja oma valdusse saamise ajast ka siis, kui võõrandaja ei olnud õigustatud omandit üle andma. Tunnustades heauskse omandamise võimalust, tunnustab AÕS § 95 lg 1 ka mitteomaniku käsutustehingut. Asjaõiguslepingu kehtivus ei sõltu sellest, kas omandaja teadis, et võõrandaja ei ole asja omanik. Seda, kas G. Tsipris omandas korteri heauskselt või mitte, saab kindlaks teha omandi kaitse vaidluses. Kuna O. Grigort"uki ja Tallinna linna vastu esitatud hagi kuulub osaliselt rahuldamisele, tuleb TsMS § 60 lg 11 kohaselt muuta ka kohtukulude jaotust. Linnakohtult on hagejad palunud kostjatelt välja mõista riigilõivu 80 krooni ning õigusabi eest tasutu katteks Enno Luige kasuks 3000 krooni ja Vello Luige kasuks 3000 krooni. Apellatsioonkaebuselt on hagejad tasunud riigilõivu 240 krooni. Kassatsiooniastmes oli Vello Luige õigusabikulu 4000 krooni ja Enno Luige õigusabikulu 4000 krooni. Juhindudes TsMS §-st 362 p 5, kolleegium o t s u s t a s: Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
  61. juuni
  62. a otsus tühistada osas, millega jäeti muutmata Tallinna Linnakohtu
  63. veebruari
  64. a otsus osas, millega jäeti rahuldamata hagi
  65. juuni
  66. a Tallinnas Komeedi 10 korter 10 omandiõiguse üleandmise kokkuleppe tühisuse tunnustamiseks ning Olga Grigort"uki kasuks mõisteti õigusabi eest Enno Luigelt ja Vello Luigelt välja 3500 krooni. Muus osas jätta apellatsioonikohtu otsus muutmata. Tunnustada Tallinna Kesklinna Valitsuse ja Olga Grigort"uki vahel
  67. juunil
  68. a sõlmitud Tallinnas Komeedi 10 korteri 10 omandiõiguse üleandmise kokkuleppe tühisust. Välja mõista Tallinna linnalt Enno Luige kasuks kulud tema esindaja osutatud õigusabi eest 3500 (kolm tuhat viissada) krooni ja riigilõiv 80 (kaheksakümmend) krooni ning Vello Luige kasuks kulud tema esindaja osutatud õigusabi eest 3500 (kolm tuhat viissada) krooni ja riigilõiv 80 (kaheksakümmend) krooni. Välja mõista Olga Grigort"ukilt Enno Luige kasuks kulud tema esindaja osutatud õigusabi eest 3500 (kolm tuhat viissada) krooni ja riigilõiv 80 (kaheksakümmend) krooni ning Vello Luige kasuks tema esindaja osutatud õigusabi eest 3500 (kolm tuhat viissada) krooni ja riigilõiv 80 (kaheksakümmend) krooni. Tallinna linna ja Olga Grigort"ukki puudutavas osas kassatsioonkaebus rahuldada osalisest. George Tsiprist puudutavas osas jätta kassatsioonkaebus rahuldamata. Enno Luigele tagastada
  69. juulil
  70. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni ja Vello Luigele
  71. juulil
  72. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni. Eriarvamusele jäi kolleegiumi liige A. Kull. J. Odar, H. Jõks, A. Kull A. Kulli eriarvamus Leian, et apellatsioonikohtu otsuse muutmine polnud vajalik. Olen seisukohal, et ringkonnakohus on ka
  73. juuni
  74. a asjaõiguslepingu tühisuse tunnustamise nõude jätnud põhjendatult rahuldamata. Hagejad ei olnud vaidlustatud lepingute pooleks, kuid leidsid, et lepingud rikuvad nende omandiõigust, sest lepingute objektiks olnud eluruum kuulub neile. Seega tuleneb hagejate nõuete alus vaid asjaõigusest ning vastavalt AÕSRakS § 6 lg-le 1 saab nende nõudeid rahuldada, kui need on kooskõlas asjaõigusseaduse sätetega. Apellatsioonikohus on õigesti leidnud, et hagejate nõuded asjaõigusseaduse sätetele ei vasta ja jätnud need rahuldamata. Omandiõigust kaitstakse asjaõigusseaduse sätete kohaselt. Ma ei pea õigeks isikute, kelle omandiõigust on rikutud, suunamist omandi kaitse hagi aluseks olevate asjaolude tuvastamise menetlemisele lahus omandiõiguse kaitse hagist. A. Kull

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.