← Eesti

3-2-1-8-02

3-2-1-8-02 MÄÄRUS Tartus

  1. veebruaril
  2. a Dea-Mai Küla avaldus korteriühingu osamaksu õigusvastase võõrandamise fakti tuvastamiseks. Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja J. Odar, liikmed A. Kull ja L. Laarmaa, vaatas läbi kirjalikus menetluses
  3. jaanuaril
  4. a D.-M. Küla erikaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
  5. septembri
  6. a määruse tsiviilasjas nr II-2/1360/
  7. I. Asjaolud ja varasem menetluse käik
  8. septembril
  9. a esitas Dea-Mai Küla ÕVVTK Tallinna linnakomisjonile (komisjon) avalduse Tallinnas Raua põik 3 korteri nr 8 tagastamiseks.
  10. aprilli
  11. a otsusega jättis komisjon avalduse rahuldamata, kuna tõendamist ei leidnud, et nimetatud korter oleks kuulunud õigusvastase võõrandmise ajal avaldaja isa August Tauki omandisse või oleks olnud tema kasutuses osamaksu alusel.
  12. juunil
  13. a esitas D.-M. Küla Tallinna Linnakohtule avalduse juriidilise fakti tuvastamiseks. Avalduse põhjendustel moodustati korteriühing Ühiskodu
  14. a ning selle liikmeks oli Peeter Tauk.
  15. juunil
  16. a saadeti P. Tauk asumisele. P. Taukil pärijaid ei ole. Peale P. Tauki vahistamist sai korteriühingu Ühiskodu liikmeks tema vend A. Tauk. Tema liikmelisus on vastavalt arhiiviteatisele fikseeritud
  17. aastast. ENSV Teataja
  18. novembri
  19. a nr 57 kohaselt on vaidlusaluseks olev elamu natsionaliseeritud endiselt korteriühingult Ühiskodu.
  20. juuni
  21. a ENSV Rahvakomissaride Nõukogu määrusega nr 1155 otsustati moodustada endistest korteriühingute liikmetest elamuehituslikud kooperatiivid.
  22. mail
  23. a taastati ENSV Rahvakomissaride nõukogu määrusega enne sõda moodustatud elamuehituslike kooperatiivide tegevus ning omand Raua põik 3 elamule anti üle elamuehituslikule kooperatiivile Ühiskodu.
  24. märtsi
  25. a Tallinna TSN Täitevkomitee otsusega likvideeriti uuesti elamuehituslik kooperatiiv Ühiskodu ning
  26. augusti
  27. a ENSV Ministrite Nõukogu määrusega nr 612 "Elamuehituslikest kooperatiividest" tühistati kõik varasemad ENSV Rahvakomissaride Nõukogu määrused ja Tallinna Linna TSN Täitevkomitee otsused endistele korteriühingutele kuulunud majade üleandmise osas elamuehituslikele kooperatiividele. Sama aktiga kohustati Tallinna Linna TSN Täitevkomiteed üle võtma kohaliku nõukogu elamufondi endistele korteriühingutele kuulunud majad. Avaldaja palus lugeda tõendatuks, et Raua põik 3 korteri nr 8 õigusvastase võõrandamise hetkeks oli ENSV Ministrite Nõukogu
  28. augusti
  29. a määruse nr 612 vastuvõtmine ning korterit kasutas osamaksu alusel tema isa A. Tauk.
  30. juuni
  31. a määrusega keeldus Tallinna Linnakohus TsMS § 149 lg 2 p 1 alusel avaldust menetlusse võtmast ning tagastas selle avaldajale. Määruse põhjenduste kohaselt ei kuulu avaldus kohtu pädevusse läbivaatamiseks tsiviilkohtumenetluse korras. TsMS § 1, § 4 lg 1 ning § 247 lg 1 ja 2 tulenevalt ei lahenda kohus tsiviilkohtumenetluses kõiki asju, vaid üksnes neid, mis seadusest tulenevalt tuleb läbi vaadata tsiviilkohtumenetluse korras. Seadusest ei tulene kohtu pädevus tuvastada hagita menetluses juriidilist fakti korteriühistu osamaksu omandiõiguse kohta. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused Tallinna Ringkonnakohtu
  32. septembri
  33. a määrusega jäeti linnakohtu määrus muutmata. Määruse kohaselt tuvastas ÕVVTK Tallinna linnakomisjon
  34. aprilli
  35. a otsuses, et Raua põik 3 korter nr 8 natsionaliseeriti
  36. novembril
  37. a ning sel ajal oli korteri kasutajaks P. Tauk. A. Tauk sai kooperatiivi liikmeks
  38. a, seega pärast õigusvastast võõrandamist. Kuna avaldaja leiab aga, et õigusvastane võõrandamine leidis aset
  39. augustil
  40. a, mil tema isa oli juba korteriühistu liige, võib ta komisjoni otsusega mittenõustumisel pöörduda selle vaidlustamiseks halduskohtusse. II. Erikaebus ja selle põhjendused Erikaebuses palus D.-M. Küla ringkonnakohtu määruse tühistada protsessiõigusnormide olulise rikkumise tõttu. Kuna TsMS § 247 lg 2 annab kohtule võimaluse otsustada, millised hagita asjad peale TsMS § 247 lg 1 nimetatutele kuuluvad läbivaatamisele tsiviilkohtumenetluses, oleks pidanud kohus TsMS § 231 lg 4 tulenevalt motiveerima, miks korteriühistu osamaksu võõrandmise fakti tuvastamine ei kuulu kohtu pädevusse. Kohtusse pöördumise juriidilise fakti tuvastamiseks tingisid otseselt ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni
  41. aprilli
  42. a otsuses märgitud asjaolud. Järelikult on avaldajal vaja tõendada vaieldav juriidiline fakt, mitte vaidlustada komisjoni otsust halduskohtus, kuna vara õigusvastase võõrandamise hetke määramine ei kuulu halduskohtu pädevusse. III. Riigikohtu määruse põhjendused ja resolutsioon Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu määrus kuulub TsMS § 363 p 2 alusel tühistamisele protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Samal põhjusel tuleb tühistada ka linnakohtu määrus. Kooskõlas Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
  43. novembri
  44. a määrusega tsiviilasjas nr 3-2-1-108-97 võib taotleja vara võõrandamisaegse omaniku kindlakstegemiseks pöörduda TsMS § 1 lg 1 kohaselt maa- või linnakohtusse, kuna tegemist on väidetavalt varem eksisteerinud tsiviilõigussuhtest omandisuhtest - tekkinud vaidlusega. ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni
  45. aprilli
  46. a otsusega D.M. Küla taotluse kohta Raua põik 3 korteri nr 8 tagastamiseks on leitud, et õigusvastaselt võõrandatud korteri tagastamiseks tuleb tõendada, et omandireformi objektiks olev elamu on õigusvastaselt võõrandatud korteriühingult ja elamus asuv korter oli õigusvastase võõrandamise ajal korteriühingu liikme omandis või kasutuses osamaksu alusel. D.-M. Küla esitatud tõendeid korteri kuulumisest avaldaja isa A. Tauki kasutusesse osamaksu alusel vara õigusvastase võõrandamise hetkel ei lugenud komisjon piisavaks. Vabariigi Valitsuse
  47. augusti
  48. a määrusega nr 161 ORAS § 16 lg 2 alusel kinnitatud õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise avalduste esitamise ja läbivaatamise ning tõendite hindamise korra p 15 lg 2 kohaselt tehakse avalduste ja tõendite läbivaatamisel kindlaks ka vara omanik õigusvastase võõrandmise hetkel ning p 16 järgi tuleb avalduse läbivaatamisel kontrollida, kas vara õigusvastase võõrandamise fakt on tuvastatud kooskõlas ORAS §-ga
  49. Tõendid, mille alusel kohalik komisjon teeb kindlaks vara kuuluvuse, on loetletud korra p 21 lg-s
  50. Kui vara võõrandamise õigusvastasust või muid tõendamist vajavaid asjaolusid ei ole võimalik tõendada kirjalike tõenditega, on taotlejal õigus korra p 22 kohaselt pöörduda nimetatud faktide tõendamiseks elukohajärgse kohtu poole. Kuna kohalik komisjon jättis D.-M. Küla avalduse rahuldamata tõendamatuse tõttu, on tal õigus pöörduda kohtusse korteriühingu osamaksu omaniku kindlaksmääramiseks õigusvastase võõrandamise ajal ning õigusvastase võõrandamise aja kindlaksmääramiseks. Juhindudes TsMS § 362 p-dest 4 ja 5, kolleegium m ä ä r a s: Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
  51. septembri
  52. a ja Tallinna Linnakohtu
  53. juuni
  54. a määrus ning saata Dea-Mai Küla avaldus Tallinna Linnakohtule läbivaatamiseks. Erikaebus rahuldada. Tagastada Dea-Mai Külale
  55. oktoobril
  56. a tasutud kautsjon 800 (kaheksasada) krooni. J. Odar, A. Kull, L. Laarmaa

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.