Obsah (9)

§ 99§ 1061§ 27§ 30725§ 325§ 222§ 225§ 312§ 324

KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 8. veebruaril 2002 3-1-1-8-02 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Ott Järvesaar ning liikmed Eerik Kergandberg ja Peeter Vaher vaatas 22. jaanu

§ 99lg 1 ja § 1061 lg 2 järgi Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa D.D.

esindaja vandeadvokaat Ain Alvin. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politseiinspektor Aleksandr Par"in koostas
2. oktoobril
3. a haldusõiguserikkumise protokolli selle kohta, et D.D. juhtis autot ilma kehtiva liikluskindlustuspoliisita ja põhjustas liiklusõnnetusega varaline kahju. Sellega rikkus D.D. LE p-de 72, 100 ja 54 nõudeid ning pani toime

§-des 99 lg 1 ja 1061 lg 2 sätestatud haldusõiguserikkumised.

1. Tallinna Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna avariitalituse komissar Urmas Laidvee
2. veebruari
3. a otsusega karistati D.D.

§ 99

lg 1 järgi rahatrahviga 920 krooni ja

§ 1061

lg 2 järgi rahatrahviga 1380 krooni.

§ 27

lg 2 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ja lõplikuks karistuseks mõisteti rahatrahv 1380 krooni.

1. Tallinna Linnakohtu
2. septembri
3. a otsusega jäeti D.D. kaebus komissar U. Laidvee
4. veebruari
5. a otsuse peale rahuldamata. Kohus luges tunnistaja A.T. ütlustega ja eksperdi arvamusega tõendatuks, et D.D. sõitis parempoolsest sõidureast välja ja põrkas auto tagumise vasakpoolse uksega vastu veoauto esimese põrkeraua parempoolset nurka. Seega rikkus D.D. LE p-s 72 sätestatud nõuet " enne manöövri alustamist tuleb veenduda selle ohutuses ja pani toime

§ 99lg-s 1 nimetatud rikkumise.

Kohus leidis, et kuigi liiklusõnnetuse kohta ei koostatud akti, ei saa seda pidada menetlusnormi oluliseks rikkumiseks. Liiklusõnnetuse kohta koostati haldusõiguserikkumise protokoll, millesse on kantud samad andmed, mis oleks tulnud kanda ka vastavasse akti.

1. Tallinna Linnakohtu
2. septembri
3. a otsuse peale esitas D.D. apellatsioonkaebuse, milles taotles linnakohtu otsuse tühistamist ja haldusõiguserikkumise asja saatmist linnakohtule uueks arutamiseks teises koosseisus. Apellant leidis, et linnakohtu otsus on motiveerimata. Apellatsioonkaebuse kohaselt tuvastas kohus, et karistuse määramisel on rikutud seadusega ettenähtud korda, kuid leidis motiveerimatult, et halduskaristuse määramine oli põhjendatud. Apellant ei nõustunud kohtu seisukohaga, et politseiprefektuur, menetledes haldusõiguserikkumise asja ja jättes koostamata kohustusliku liiklusõnnetuse akti, ei ole oluliselt rikkunud seaduse alusel kehtestatud korda. Tallinna Linnakohtu kohtuniku
4. septembri
5. a määrusega jäeti apellatsioonkaebus käiguta. Sellele määrusele esitas D.D. erikaebuse ja koos sellega ka apellatsioonkaebuse.
6. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
7. oktoobri
8. a määrusega rahuldati erikaebus ja haldusõiguserikkumise asi võeti ringkonnakohtu menetlusse. Haldusõiguserikkumise asi vaadati apellatsiooni korras läbi ja lahendati otsusega samal päeval. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium jättis Tallinna Linnakohtu
9. septembri
10. a otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustus linnakohtu otsuse motivatsiooniga ning ei pidanud vajalikuks seda korrata. Ühtlasi märkis ringkonnakohus, et linnakohtu poolt tuvastatud seaduserikkumine - liiklusõnnetuse kohta akti koostamata jätmine " ei ole menetlusseaduse oluline rikkumine, kuna see ei ole takistanud kõigi haldusõiguserikkumise asjaolude väljaselgitamist ning objektiivse tõe tuvastamist.
11. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
12. oktoobri
13. a otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse D.D. esindaja vandeadvokaat A. Alvin, kes palub tühistada Tallinna Linnakohtu
14. septembri
15. a ja Tallinna Ringkonnakohtu
16. oktoobri
17. a kohtuotsused ja saata asi uueks arutamiseks linnakohtule. MENETLUS RIIGIKOHTUS Menetlusosaliste põhjendused 7.
18. Kassatsioonkaebuse kohaselt on ringkonnakohus oluliselt rikkunud menetlusnormi. Nimelt lahendas ringkonnakohus apellatsioonkaebuse ilma, et oleks apellandile ja teistele menetlusosalistele teatanud kaebuse läbivaatamise aega ja kohta. Kohus jättis kohtuistungi alguses selgitamata, kas protsessiosalistele on asja läbivaatamise aeg ja koht teatavaks tehtud. Sellega rikkus ringkonnakohus

§-de 3078, 30710 ja 30714 nõudeid.

§ 30725

p 2 järgi on asjaolu, et haldusõiguserikkujale ei olnud teatavaks tehtud tema asja arutamise aeg ja koht, kohtuotsuse tühistamise absoluutseks aluseks. 7.

1. Õige ei ole linnakohtu ja ringkonnakohtu seisukoht, et kohustusliku liiklusõnnetuse akti koostamata jätmine ei ole oluline menetlusõiguse rikkumine. Kassaator leiab, et kohtute järeldus, et politseil on õigus eirata Vabariigi Valitsuse
2. juuni
3. a määrusega nr 191 kehtestatud korda, on viinud valele järeldusele, et haldusõiguserikkumise menetlus on läbi viidud seaduslikult ja et politseikomissar on teinud seadusliku otsuse haldusõiguserikkuja süü ja rikkumise tehiolude kohta. Samuti leitakse, et kohtunik oleks pidanud rahuldama kaebuse esitaja taotluse ekspertiisi määramiseks. 7.
4. Menetlusnorme rikuti kassatsioonkaebuse väitel ka haldusõiguserikkumise protokolli koostamisel. Seletuse võtmisel tutvustati D.D-le haldusõiguserikkumise protokolli ilma seda tõlkimata, õigusi tutvustamata ja koos esindajaga tutvumist võimaldamata. Õnnetuse skeemi, mis on protokolli oluline osa, talle ei tutvustatudki. Nimetatud dokumendid anti talle tutvumiseks alles pärast halduskaristuse määramist. Protokoll koostati enne kui oma arvamuse asjas andis ekspert.
5. Vastuses kassatsioonkaebusele on Tallinna Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakond seisukohal, et Tallinna Ringkonnakohtu otsus on sisuliselt õige ja selle tühistamiseks puudub alus. 8.1 Politseiprefektuur möönab, et Tallinna Ringkonnakohus vaatas Tallinna Linnakohtu kohtuniku apellatsioonkaebuse käiguta jätmise määrusele esitatud erikaebuse läbi, ületades erikaebuse läbivaatamise piire, kui ta arutas samal päeval ka haldusõiguserikkumise asja sisuliselt. Samas leiab politseiprefektuur, et kaebuse esitaja oleks pidanud arvestama võimalusega, et asja vaadatakse erikaebuse rahuldamisel läbi ka sisuliselt. 8.2 Õige on Tallinna Ringkonnakohtu seisukoht, et liiklusõnnetuse kohta akti koostamata jätmine ei ole vaadeldav menetlusseaduse olulise rikkumisena. Vastava akti vormistamist ei nõua

, vaid see on vajalik liiklusõnnetuse (mitte haldusõiguserikkumise asja) registreerimiseks.

1. Kohtuistungil toetas D.D. esindaja vandeadvokaat A. Alvin kassatsioonkaebust. Lisaks kassatsioonkaebusele märkis ta, et protokolli koostaja enda Tallinna Linnakohtus antud ütlustest tuleneb, et D.D-le tutvustati haldusõiguserikkumise protokolli, milles oli täitmata rikkumise kirjelduse lahter ning ka sellega rikuti oluliselt menetlusnorme. Riigikohtu põhjendused
2. Riigikohtu kriminaalkolleegium, olles tutvunud haldusõigusrikkumise asja materjalidega ja ära kuulanud D.D. esindaja vandeadvokaat A. Alvini seletuse, leiab, et kassatsioonkaebus tuleb rahuldada ja Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
3. oktoobri
4. a kohtuotsus tuleb tühistada haldusõiguserikkumiste menetlusseaduse olulise rikkumise tõttu. 10.
5. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi kohtuniku Julia Kat"kovskaja
6. oktoobri 2001 määrusest nähtub, et kohtunik on ühe määrusega ja samaks ajaks määranud kohtuistungil arutamisele nii erikaebuse kui ka apellatsioonkaebuse. Samas nähtub
7. oktoobril 2001 väljastatud kohtukutsest, et menetlusosalised, sh D.D. on kutsutud vaid erikaebuse läbivaatamisele. Nõustuda tuleb kassatsioonkaebuses esitatud seisukohaga, et asja ringkonnakohtus läbivaatamisele kaebuse esitaja kui menetlusosalise mittekutsumise puhul on tegemist menetlusnormi olulise rikkumisega

§ 325lg 1 mõttes.

Kaebuse esitaja kutsumiseks kohtuistungile, kus vaadatakse asja läbi apellatsiooni korras, ei saa lugeda seda, et ta oli kutsutud samal päeval toimunud kohtuistungile, kus vaadati läbi tema erikaebus, milles taotleti apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist. Kuna erikaebuses taotleti linnakohtu kohtuniku määruse tühistamist ja asja esimese astme kohtusse uueks arutamiseks saatmist, ei olnud erikaebuse esitajal alust eeldada, et ka apellatsioonkaebus vaadatakse samal päeval sisuliselt läbi. Kaitseõiguse seisukohalt on kohtuistungile kutsumine oluline ka selleks, et oleks võimalik ennast asja arutamiseks ette valmistada. Selleks peab istungile kutsutav isik teadma, milline asi tuleb läbivaatamisele. Eeltoodust aga ei ole õige teha järeldust, et erikaebuse rahuldamise korral ei ole kohtul õigust kohe järgnevalt vaadata asja läbi ka apellatsiooni korras. Menetlusökonoomika ja menetlusosaliste aja ja vahendite kokkuhoiu seisukohalt oleks põhjendatud asja sisuline arutamine kohe pärast erikaebuse rahuldamist. Sellisel juhul tuleks aga kohtukutsel märkida, et juhul kui erikaebus rahuldatakse, tuleb pärast erikaebuse rahuldamist läbivaatamisele ka apellatsioonkaebus. 10.2. Haldusõiguserikkumiste menetlusseaduse oluliseks rikkumiseks ei ole õige lugeda liiklusõnnetuse akti koostamata jätmist. Käesolevas asjas arutusel oleva liiklusõnnetuse toimumise ajal, so 30. oktoobril 2000 kehtis Vabariigi Valitsuse 19. juuni 2000 määrusega nr 191 kehtestatud Liiklusõnnetuse asjaolude väljaselgitamise, vormistamise, registreerimise ja arvestamise kord (RT I 2000, 48, 297), mille § 9 kohaselt selgitavad politseiprefektuurid välja registreeritud liiklusõnnetuse asjaolud, vormistavad liiklusõnnetuse akti ja menetlevad asja vastavalt kas KrMK või

normidele. Haldusõiguserikkumiste seadustik liiklusõnnetuse akti koostamist ei nõua. Kuigi vastavalt

§le 217 võivad haldusõiguserikkumise asja menetlust reguleerida lisaks

-le ka muud seadused ning nendes otseselt ettenähtud juhtudel ka muud õigusaktid, ei tulene Liiklusseadusest ega ka vastavast määrusest, et liiklusõnnetuse akt tuleb koostada seoses haldusõiguserikkumise asja menetlemisega. Tõendid, mille alusel tehakse kindlaks haldusõiguserikkumise asjas tuvastamisele kuuluvad asjaolud, sätestab

§ 222

. Sellest sättest lähtuvalt saab liiklusõnnetuse akt olla haldusõiguserikkumise menetluses vaid üheks dokumentaalseks tõendiks, mida tuleb hinnata koos kõigi teiste olemasolevate ja uuritud tõenditega

§ 225kohaselt.

10.3. Kassaatoril on

§ 312

lg 1 kohaselt õigus esitada Riigikohtu istungil ka põhjendusi, mida ei ole kassatsioonkaebuses märgitud. Seda õigust kasutas ka vandeadvokaat A. Alvin, kes leidis, et käesoleva asja menetlemisel on esinenud veel teisigi menetlusnormide olulisi rikkumisi. Nii väitis ta, et vastutusele võetavale isikule tutvustati haldusõiguserikkumise protokolli, millel oli täitmata rikkumise kirjelduse lahter. Ekspertiisimäärus tehti

1. novembril
2. a, D.D-le tutvustati aga haldusõiguserikkumise protokolli
3. novembril
4. a, seega enne ekspertiisimääruse koostamist. Kas need väited on põhjendatud või mitte ning kas on tegemist haldusõiguserikkumise menetlusnormide olulise rikkumisega tuleb lahendada asja uuel läbivaatamisel apellatsioonikohtus, pidades seejuures silmas

§-s 229 sätestatud nõudeid haldusõiguserikkumise protokolli sisu kohta. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§ 324lg 1 p-st 3 ja § 325 lg-st 1, Riigikohtu kriminaalkolleegium m ä ä r a s: 1.

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi

1. oktoobri
2. a kohtuotsus D.D. haldusõiguserikkumise asjas

§-de 99 lg 1 ja § 1061 lg 2 järgi ja saata asi uueks läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumile teises koosseisus.

1. Kassatsioonkaebus rahuldada ja kassatsioonkautsjon tagastada. Kohtumäärus jõustub
2. veebruaril
3. a ega ole edasi kaevatav. Eesistuja Ott Järvesaar Liikmed Eerik Kergandberg, Peeter Vaher