3-1-1-13-02

KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. veebruaril
2. a 3-1-1-13-02 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Eerik Kergandberg ning liikmed Ott Järvesaar ja Peeter Vaher vaatas
3. jaanuaril
4. a toimunud avalikul kohtuistungil läbi D. L. kaitsja vandeadvokaat Leonid Olovjani"nikovi erikaebuse Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
5. detsembri
6. a määruse peale, millega jäeti läbi vaatamata D. L. kaitsja Leonid Olovjani"nikovi erikaebus Tallinna Linnakohtu kohtuniku
7. detsembri
8. a määruse peale D. L. suhtes tõkendi muutmisest keeldumise kohta. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa D. L. kaitsja vandeadvokaat Leonid Olovjani"nikov ja riigiprokurör Marge Püss. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. Tallinna Linnakohtu kohtuniku
10. detsembri
11. a määrusega jäeti üheaegselt D. L. kohtu alla andmisega rahuldamata tema kaitsja taotlused kriminaalasja tagastamiseks täiendavale kohtueelsele menetlusele ja D. L. suhtes kohaldatud tõkendi vahi all pidamine asendamiseks tõkendiga allkiri elukohast mittelahkumise kohta. Määrusest tuleneb, et nimetatud taotluste lahendamiseks läbi viidud korraldavale istungile kaitsja L. Olovjani"nikov ei ilmunud, kuigi talle edastati kutse istungi toimumise aja kohta telefonitsi. Oma mitteilmumise põhjustest kaitsja kohut eelnevalt ei teavitanud ega esitanud ka taotlust korraldava istungi edasilükkamiseks. Tõkendi muutmise taotlusega ei nõustutud määruses põhjendusel, et D. L.-le inkrimineeritud kuritegudega on põhjustatud suur varaline kahju väga mitmetele inimestele ning esineb oht, et süüdistatav hakkab tõkendi muutmise korral kriminaalmenetlusest kõrvale hoidma.
12. Nimetatud määruse peale esitas D. L. kaitsja L. Olovjani"nikov erikaebuse, milles taotleti kohtumääruse tühistamist ja paluti tõkendiks valida allkiri elukohast mittelahkumise kohta. Erikaebuse motiivides väideti, et kohus ei teavitanud kaitsjat tema taotluse läbivaatamise ajast, millega rikuti kriminaalmenetluse seadust. Kaebuses väideti samuti, et esitatud erikaebus kuulub ringkonnakohtus sisulisele läbivaatamisele, kuna selleks annab õiguse AKKS-i § 68 lg 1 p
13. Erikaebuses viidati seejuures Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
14. detsembri
15. a määrusele, millega vaadati sisuliselt läbi kohtualuse V. K. suhtes kohaldatud tõkendi muutmisest keeldumise määruse peale esitatud prokuröri eriprotest.
16. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
17. detsembri
18. a määrusega jäeti erikaebus läbi vaatamata. Kohtukolleegium märkis esmalt, et käesoleva küsimuse lahendamisel ei rikkunud Tallinna Linnakohtu kohtunik kriminaalmenetluse seadust. Kriminaalkolleegiumi arvates puudus alus seadmaks kahtluse alla kohtuniku väidet selle kohta, et kaitsjat teavitati istungi toimumise ajast telefoni teel, seda enam, et kaudselt möönis seda ka erikaebuse esitaja. Kriminaalkolleegium asus seisukohale, et kaebus ei kuulu sisulisele läbivaatamisele, sest AKKS-i § 68 lg 1 p 1 kohaselt ei ole tõkendi muutmisest keeldumine erikaebe korras vaidlustatav. Seejuures tegi kohus viite Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendile nr 3-1-1-36-98
19. veebruarist
20. a. Kohus leidis samuti, et asjakohane ei ole erikaebuses tehtud viide Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi määrusele V. K. tõkendi küsimuses. Nimetatud määruses väljendati selgelt seisukohta, et Riigikohtu viidatud määruses seostatakse tõkendi muutmisest keeldumise määruse erikaebe korras vaidlustamise võimatust olukorraga, kui tõkendi muutmata jätmisel ei ole tegemist mingi uue situatsiooniga, mis võiks takistada kriminaalmenetluse senist kulgu ja mille lahendamine eeldaks seetõttu erikaebe võimalust. V. K. asjas oligi küsimus selles, et nimetatud kohtualuse mitteilmumine kohtuistungile tõi kaasa juba üle kahe aasta kohtu menetluses olnud suurt ühiskondlikku kõlapinda omava kriminaalasja arutamise järjekordse edasilükkamise. Kokkuvõtvalt leidis kriminaalkolleegium, et D. L. suhtes kohaldatud tõkendi muutmata jätmine ei too kaasa sellist olukorda, mis peaks seadusega kehtestatud reeglitest kõrvalekaldumisena kaasa tooma Tallinna Linnakohtu kohtuniku määruse vaidlustamise võimalikkuse. MENETLUS RIIGIKOHTUS
21. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
22. detsembri
23. a määruse peale esitas vandeadvokaat L. Olovjani"nikov erikaebuse, milles palutakse ringkonnakohtu määrus tühistada ja saata materjalid Tallinna Ringkonnakohtusse sisuliseks arutamiseks. 4.1 Erikaebuses viidatakse vastuoludele ringkonnakohtu määrustes käesolevas ja V. K. asjas. Sisuliselt on ringkonnakohus kümne päeva jooksul ühesuguste menetluslike asjaolude korral teinud kaks teineteisele vastukäivat määrust. Jättes D. L. juhtumil kaebuse läbi vaatamata, leidis kaebaja arvates aset ilmne kaitse protsessuaalne diskrimineerimine. Kaebuses asutakse ka seisukohale, et AKKS-i § 68 lg 1 p 1 nõuded laienevad ikkagi kõigile tõkendiga seotud küsimustele 4.2 Kaebaja väidab samuti, et korraldav istung toimus linnakohtus jämedate protsessuaalsete rikkumistega, kuna KrMK § 187 lg 3 mõttest tuleneb, et ilma avaldaja osavõtuta ei ole võimalik taotlust läbi vaadata. Lisaks sellele pole kohtul ühtegi tõendit selle kohta, et kaitsjat reaalselt taotluse läbivaatamise kuupäevast ka teavitati.
24. Riigikohtu istungil taotles kaitsja erikaebuse rahuldamist. Prokurör leidis, et erikaebus on põhjendamatu ega kuulu rahuldamisele.
25. Riigikohtu kriminaalkolleegium, olles tutvunud erikaebuse materjalidega ja ära kuulanud kaitsja ning prokuröri seletused, leidis, et erikaebus ei kuulu rahuldamisele. 6.1 Riigikohtu kriminaalkolleegium ei pea vajalikuks muuta oma otsuses 3-1-1-36-98 (RT III 1998, 12,128) väljendatud seisukohta, et AKKS § 68 lg 1 p-st 1 lähtuvalt ei ole erikaebe korras vaidlustatav kohtumäärus, millega jäetakse tõkend muutmata. AKKS § 68 lg 1 p 1 tekstis on seadusandja pidanud vajalikuks täpsustada, et erikaebe korras on vaidlustatavad vaid sellised menetlusotsustused, mille sisuks on vahi alla võtmine, vahi alla võtmisest keeldumine, vahi all pidamise tähtaja pikendamine, vahi all pidamise tähtaja pikendamata jätmine ja tõkendina vahi all pidamise lõpetamine. 6.2 Mis puutub erikaebuse esitaja väitesse, et V. K. asjas tehtud kohtumääruses on Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium asunud teistsugusele seisukohale kui D. L. asjas, siis Riigikohtu kriminaalkolleegium peab vajalikuks märkida, et ta ei saa võtta seisukohta tema menetluses mitteolevas asjas. V. K. erikaebuse kohta olevad materjalid ei ole riigikohtu käsutuses ja ei ole ka teada selle asja lõplik lahendus. 6.3 Alusetu on kaebaja väide, et korraldav istung toimus linnakohtus menetlusnorme rikkudes, kuna istungi ajast ei teavitatud taotluse esitajat ja seetõttu ei saanud viimane osa võtta kohtu korraldavast istungist. KrMK § 187, kus sätestatakse kohtu korraldava istungi kord, näeb ette üksnes prokuröri kohustusliku osavõtu kohtu korraldavast istungist. Taotluse esitaja osavõtt ei ole kohustuslik ja ilma temata korraldava istungi läbiviimine ei ole vastuolus menetlusnormiga. Ülaltoodu alusel, juhindudes AKKS § 63 p-st 1, § 65 lg-st 3 ja § 68 lg-st 1, Riigikohtu kriminaalkolleegium määras: Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
26. detsembri
27. a määrus D. L. tõkendi kohta jätta muutmata, erikaebus jätta rahuldamata. Määrus jõustub
28. veebruaril
29. a ega kuulu edasikaebamisele. Eerik Kergandberg, Ott Järvesaar, Peeter Vaher