) §-le 2 on usaldusisik ettevõtte, asutuse või muu organisatsiooni töötaja, kes on valitud töötajate ühingu liikmete või töötajate ühingusse mittekuuluvate töötajate üldkoosoleku poolt töötajate esindajaks töösuhetes tööandjaga.
lgte 3 ja 4 kohaselt määratakse usaldusisiku valimise kord ja volituste kestus kindlaks töötajate ühingu põhikirja alusel või töötajate üldkoosoleku poolt; valitud usaldusisikust informeeritakse kirjalikult tööandjat. Balti Laevaremonditehase AS-s on üle 880 töötaja ja 6 töötaja koosolek ei olnud töötajate üldkoosolek. Ka ei olnud see töötajate ühingu koosolek, sest koosoleku protokoll ei ole ühingu asutamisleping. Koosoleku protokollis on märgitud, et põhikirja alles hakatakse ette valmistama. Seega ei olnud N. Obornevil töötajate usaldusisiku volitusi. Vastuhagis palus N. Obornev tunnistada töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks, ennistada ta tööle ja välja mõista keskmine palk sunnitud töölt puudumise aja eest. Kostja valiti
Tulenevalt TLS §-st 94 pidi tööandjal töölepingu lõpetamiseks olema tööinspektori nõusolek. Nõusolekut N. Oborneviga töölepingu lõpetamiseks taotles tööandja alles pärast töölepingu lõpetamist. Tööinspektor keeldus N. Oborneviga töölepingu lõpetamiseks nõusoleku andmisest. Tallinna Ringkonnakohus jättis
lg 2 kohaselt on töötajate ühing töötajate usaldusisiku seaduse mõistes töösuhtealaste huvide esindamiseks ja kaitseks moodustatud töötajate ühendus ning see ei pea tingimata olema juriidiline isik. Usaldusisikul on seadusest tulenevad õigused ja kaitse olenemata sellest, kas teda valinud ühing on kantud mittetulundusühingute registrisse või mitte. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
lg 2 ei võimalda nõustuda apellatsioonikohtu järeldusega, et töötajate ühing ei pea tingimata olema registrisse kantud juriidiline isik. Töötajate usaldusisiku seadus kehtestab töötajate usaldusisiku tegevuse õiguslikud alused teda volitanud töötajate ja tööandja vahelistes töösuhetes. Töötajate ühingu tegevuspõhimõtteid, asutamist, liikmeskonda, juhtimist jne käsitlevad mittetulundusühingute seadus ja Eesti NSV ametiühingute seadus. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused Tallinna Ringkonnakohtu
lg 2 alusel ei saa teha järeldust, et töötajate ühing ei pea tingimata olema registrisse kantud juriidiline isik. Kostja ei ole isik, kes oli vastavalt
lg-le 1 valitud töötajate ühingu liikmete üldkoosoleku poolt usaldusisikuks ning töölepingu lõpetamiseks temaga ei olnud vaja tööinspektori nõusolekut. II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused Kassatsioonkaebuses palus kostja ringkonnakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega tunnistada kostjaga töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks ja ennistada ta tööle. Ringkonnakohus on ebaõigesti leidnud, et
lg 2 alusel usaldusisikut valinud töötajate ühing peab olema registrisse kantud juriidiline isik.
lg 2 kohaselt on töötajate ühing töösuhetealaste huvide esindamiseks ja kaitseks moodustatud töötajate ühendus. Seadus ei esita nõuet, et ühendus peab olema asutatud ENSV ametiühingute seaduse või mittetulundusühingute seaduse alusel ja registrisse kantud juriidiline isik või peaks vastama ametiühingu määratlusele. Sarnane põhimõte on sätestatud ka ILO konventsiooni nr 87 art-s 10, mille kohaselt konventsiooni mõiste "organisatsioon" tähendab iga töötajate või tööandjate organisatsiooni, mis edendab ja kaitseb töötajate või tööandjate huve. Konventsiooni art 3.1 kohaselt on organisatsioonidel õigus vabalt valida oma esindajaid ning art 7 kohaselt ei tohi juriidilise isiku staatuse omistamine sõltuda asjaoludest, mis piiravad art-te 2, 3 ja 4 rakendamist. Kui ametiühing ei soovi olla juriidiline isik ja kaotab seetõttu õiguse valida oma esindaja, on tegemist ILO konventsiooni nr 87 art 7 rikkumisega. MTÜS § 2 lg 2 käsitleb mittetulundusliku iseloomuga isikute ühendusi, mis ei ole kantud registrisse ning mis ei ole juriidilised isikud, lubades neil tegutseda. ENSV ametiühingute seaduse mõtte kohaselt oleksid ametiühingud juriidilised isikud asutamiskoosoleku hetkest ning hiljem pidi nende põhikiri olema registreeritud. MTÜS § 1 lg 3 kohaselt võib seaduses sätestada erisusi teatud liiki mittetulundusühingute asutamise, tegevuse ja lõpetamise kohta. Kui võtta AÜS § 7 nimetatud erisusena, siis ametiühing Integraal on juriidiline isik. Vastasel korral on AÜS § 7 vastuolus mittetulundusühingute seadusega ega kuulu MTÜS § 99 kohaselt kohaldamisele. Ringkonnakohus tõlgendas ebaõigesti ILO konventsiooni nr 87 art 2 ja 8.1, leides, et töötajate ühingute moodustamisel tuleb lähtuda siseriiklikust seadusandlusest. Lähtudes PS §-st 123, võib ametiühing isegi ilma asutamislepinguta omandada ILO konventsiooni alusel töötajate ühingu õigused, kui töötajad on oma tahte selgelt väljendanud ja selle koosoleku otsuses fikseerinud. Ametiühing jäi registrisse kandmata tööandja tegevuse tõttu. Kostja töölt vabastamisel jäid asutamisdokumendid tööandja kätte. Hageja neid dokumente kohtule ei esitanud. Kostja sai asutamislepingu ühe eksemplari oma valdusse 2001. a juunis. Ringkonnakohus keeldus uut tõendit vastu võtmast ja rikkus sellega TsMS § 3 ja 308 lg 1 sätteid. Ilma asutamislepingut hindamata ei saanud kohus õiget otsust teha. Kostjat tunnustasid usaldusisikuna nii ametiühing kui tööandja. EMTAL põhikirja p-de 9 ja 10 kohaselt on Integraal EMTAL-i liige. Tööandja taotles tööinspektorilt nõusolekut kostjaga töölepingu lõpetamiseks ja avaldas teistele töötajatele survet tema tagasikutsumiseks. Tööinspektor ei andnud nõusolekut töölepingu lõpetamiseks kostjaga. III. Vastus kassatsioonkaebusele Vastuses kassatsioonkaebusele pidas hageja ringkonnakohtu otsust seaduslikuks ja põhjendatuks. Kostjal ei tekkinud 23. aprillil 1998. a toimunud ametiühingu Integraal asutamiskoosolekul
lg 1 alusel usaldusisiku staatust, kuna selleks hetkeks ei olnud ametiühingut veel asutatud. IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon Kolleegiumi istungil
lg 1 järgi töötajate usaldusisiku valimise õigus mitte ainult töötajate ühingusse mittekuuluvate töötajate üldkoosolekul ja töötajate ühendusel, millel on juriidilise isiku staatus, vaid ka muul õiguslikul alusel moodustatud töötajate ühendusel, mis pole juriidiline isik. Kui usaldusisikut võib valida ka töötajate ühingusse mittekuuluvate töötajate üldkoosolek ja ühendus, mis pole juriidiline isik, siis on selline õigus ka ametiühingut asutavatel töötajatel. Selline töötajate usaldusisiku seaduse tõlgendus on kooskõlas ka ILO konventsiooni nr 135 art-ga 3. See sätestab, et konventsioonis tähendab mõiste "töötajate esindajad" isikuid, keda riigi seaduste või praktika põhjal tunnustatakse nendena, ja nad on kas: (a) ametiühinguesindajad, nimelt ametiühingute poolt või selletaoliste ühingute liikmete poolt määratud või valitud esindajad, või (b) valitud esindajad, nimelt esindajad, kes vastavuses riigi seaduste, eeskirjade ja kollektiivlepingu tingimustega on ettevõtte töötajate poolt vabalt valitud ja kelle funktsioonid ei sisalda toiminguid, mida nimetatud riigis tunnustatakse ametiühingute ainueesõigusena.
aprillini 2000. a kehtinud redaktsioon kehtestas, et usaldusisik valitakse töötajate ühingu liikmete poolt või töötajate ühingusse mittekuuluvate töötajate üldkoosolekul. Töötajate ühingu liikmed või töötajad võisid valida kokkuleppel tööandjaga enam kui ühe usaldusisiku. Usaldusisiku valimise kord ja volituste kestus määratakse kindlaks töötajate ühingu põhikirja alusel või töötajate üldkoosoleku poolt. Valitud usaldusisikust informeeritakse kirjalikult tööandjat. Kuigi usaldusisiku valimise korda ja tema volituste kestust reguleerivas osas kasutab seadus mõistet "töötajate ühingu põhikiri", on ekslik grammatilise tõlgenduse teel teha järeldust, et töötajate ühing, kellel pole oma põhikirja, ei saagi usaldusisikut valida.
lg 3 mõte on selles, et usaldusisikut valiv töötajate ühing või üldkoosolek ise otsustab valimise korra ja valitu volituste kestuse üle. Selline tõlgendus on kooskõlas ka ILO konventsiooni nr 87 art-ga 3, mis sätestab muuhulgas töötajate organisatsioonide õiguse välja töötada oma põhikiri ja reeglid, valida vabalt esindajad, korraldada juhtimist ja tegevust ning kohustab riigivõimu hoiduma igasugusest sekkumisest, mis võiks seda õigust piirata või tõkestada selle seaduslikku rakendamist. Seega võib töötajate ühendus oma tegevuse aluseks võtta ka juba olemasoleva ametiühingu põhikirja. Toodud põhjustel muudab tsiviilkolleegiumi kogu koosseis samas vaidluses Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 9. mai 2001. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-28-01 avaldatud seisukohta, mille kohaselt
lg 2 järgseks töötajate ühinguks saab olla vaid mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud juriidiline isik. TsMS § 353 lg 3 keelab Riigikohtul hagi aluseks olevate asjaolude tuvastamise. Linnakohtu otsus, milles olid hagi aluseks olevad asjaolud tuvastatud, on tühistatud kasseeritud apellatsioonikohtu otsusega. Apellatsioonikohtu otsuses puudub märge esimese astme kohtu poolt tuvastatuga nõustumise kohta. Seega ei saa Riigikohus ise teha uut otsust ja asi tuleb saata uueks arutamiseks samale apellatsioonikohtule. Asja uuel arutamisel lahendab ringkonnakohus ka kassaatori taotletud õigusabikulude väljamõistmiseks. Ringkonnakohtu
Olles päri, et juriidilise isiku staatuseta töötajate ühingu liikmetel on juriidilisest isikust töötajate ühinguga võrdne õigus usaldusisikut valida, ei ole võimalik nõustuda kolleegiumi seisukohaga selles, et TLS § 94 kaitse laieneb töötajale, kelle valis hageja 6 töötaja ametiühingu asutamiskoosolek. See koosolek ei ole käsitatav 880 töötajaga ettevõtte töötajate üldkoosolekuna. Seda ei ole kostja ka väitnud. Seepärast käsitlen järgnevalt usaldusisiku valimist töötajate ühingu poolt.
lg 2 mõistes on töötajate ühing töösuhete nõrgema osapoole - töötajate - huvide esindamiseks ja kaitseks moodustatud ühendus. ILO ettevõtte töötajate esindajate kaitse ja soodustuste konventsiooni nr 135 art-st 3 (a) tulenevalt peab riik ja tööandja tunnustama seaduse või praktika alusel töötajate huvide kaitseks ametiühingu või sellesarnaste ühingute liikmete määratud või valitud töötajate esindajaid. Minu arvates peetakse ametiühingu sarnaste ühingute all silmas temaga samu eesmärke taotlevaid muid, sealhulgas juriidilise isiku staatuseta töötajate ühendusi. Tulenevalt
§-st 3 lg 3 määratakse usaldusisiku valimise kord ja volituste kestus kindlaks töötajate ühingu põhikirjas. ILO konventsiooni nr 87 art 3 sätestab tõepoolest töötajate organisatsiooni õiguse töötada välja oma põhikiri riigivõimu sekkumiseta. Sellest aga ei järeldu, et "oma põhikiri" on samatähenduslik mõne teise ametiühingu põhikirjaga. Kostja ei ole väitnud, et riik või tööandja sekkus töötajate ühingu oma põhikirja väljatöötamise protsessi. Kuna olematu organisatsiooni juhtimist ja tegevust ei ole õiguslikus mõttes võimalik kuidagi piirata või takistada, ei kuulu konventsiooni vaadeldav säte minu arusaamisel asjas kohaldamisel. Seetõttu leian, et usaldusisikuna peab tööandja tunnustama töötajat, kelle valis usaldusisikuks töötajate ühing, kellel on oma põhikiri ja liikmeskond. Kostjat valinud ametiühingu asutamiskoosolekul need tunnused puuduvad. Järelikult puudus kostjal töötajate usaldusisiku staatus, mis oleks nõudnud töölepingu lõpetamiseks tööinspektori nõusolekut. Kohtuvaidluse lahendamise üheks eesmärgiks on õigusrahu ja õigusselguse saavutamine. Hageja soovis kostjaga töölepingu lõpetada tema pensioniikka jõudmise ja suure füüsilise koormusega töö tõttu. Kes vastutab pensionieas töötajate usaldusisiku eest, kes ei ole küll töövõimetu, kuid kelle tervis ei pruugi töölepingus kokkulepitud töö tegemisele enam vastu panna? Kas tööinspektor, kes töölepingu lõpetamiseks luba ei anna, töötaja ise või tööandja? J. Luik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.