3-2-1-16-02

3-2-1-16-02 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. veebruaril
2. a Natalja "atenevskaja hagi Ivan "atenevski ja Tallinna linna vastu korteri erastamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks ja rikkumiseelse olukorra taastamiseks. Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja A. Kull, vaatas läbi kirjalikus menetluses
3. veebruaril
4. a N. "atenevskaja kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
5. oktoobri
6. a otsuse tsiviilasjas nr II-2/981/
7. I. Asjaolud ja varasem menetluse käik Hagiavalduse kohaselt elab N. "atenevskaja koos alaealise pojaga Tallinnas Mustamäe tee 114-
8. I. "atenevski oli sama eluruumi üürnik ja erastas selle
9. juunil
10. a. Hageja oli kuni
11. märtsini
12. a abielus kostja pojaga. Hageja leidis, et eluruumi erastamine oli ebaseaduslik, kuna eluruumide erastamise seaduse järgi on eluruumi erastamise subjektiks üürilepingu alusel kasutatava eluruumi üürnik või üks alaliselt temaga koos elav täisealine perekonnaliige, vastavalt üürniku ja tema perekonnaliikmete ning endiste perekonnaliikmete omavahelisele kohustatud subjekti poolt kinnitatud kirjalikule kokkuleppele. Hageja kui üürniku endise perekonnaliikme nõusolekut eluruumi erastamiseks ei olnud. Tallinna Linnakohtu
13. aprilli
14. a otsusega jäeti hagi rahuldamata. Kohus leidis, et korteri erastamiseks ei olnud hageja nõusolek vajalik, kuna ta ei olnud üürniku perekonnaliige. Eluruumi erastamisel ei rikutud seadust. Kostja esitas
15. oktoobril
16. ja
17. märtsil
18. a Mustamäe Linnaosa Valitsusele avalduse vaadata läbi tema
19. a avaldus korteri erastamiseks ning erastada see ilma hageja nõusolekuta. Kuna hageja ei olnud vastavalt ES §-le 10 lg 1 üürniku perekonnaliige ning teda ei olnud ES § 10 lg 2 kohaselt perekonnaliikmeks tunnistatud, ei olnud Tallinna linnal korteri erastamiseks vaja üürniku ja hageja vahelist kokkulepet. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused Tallinna Ringkonnakohtu
20. oktoobri
21. a otsusega jäeti linnakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt määratakse vastavalt ES §-le 35 lg 1 üürniku perekonnaliikmete ring kindlaks ES §-s
22. Kuna hageja ei ole taotlenud enda perekonnaliikmeks tunnistamist, siis ei olnud korteri erastamiseks hageja ja kostja kokkulepet vaja. Asjaolu, et hageja poeg on kostja pojapoeg ei kinnita iseenesest perekonnaliikmelisust kostja suhtes. Seda ei kinnita ka asjaolu, et hageja oli korterisse sisse kirjutatud. II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused Kassatsioonkaebuses palus hageja ringkonnakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada. Ringkonnakohus märkis otsuses, et hageja ei ole taotlenud enda kostja perekonnaliikmeks tunnistamist.
23. a korteri erastamise avalduses nimetas kostja hagejat oma perekonnaliikmeks. Hageja ei pidanud tõendama, et ta on kostja perekonnaliige.
24. a avalduses väitis kostja, et hageja ei ole tema perekonnaliige. Seda väidet Mustamäe Linnaosa Valitsus ei kontrollinud ning sealt alguse saanud viga ei võtnud arvesse ka kohtud. Ringkonnakohus ei hinnanud kõiki tõendeid vastavalt TsMS §-le 95 lg 1 igakülgselt täielikult ja objektiivselt. III. Vastused kassatsioonkaebusele Vastuses kassatsioonkaebusele pidas I. "atenevski kaebust põhjendamatuks. Hageja ei ole kostja perekonnaliige. Vastupidise tõendamise kohustus lasub vastavalt TsMS §-le 91 lg 1 hagejal. Tallinna linn leidis, et ringkonnakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Hageja ei ole I. "atenevski perekonnaliige ega ole taotlenud enda perekonnaliikmeks tunnistamist. Eluruumi erastamiseks ei olnud vaja üürniku ja hageja kokkulepet. IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 363 p 2 alusel protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Hageja palus hagiavalduses tunnistada korteri erastamise ebaseaduslikuks, kuna korteri erastamiseks puudus hageja nõusolek. Seega palus hageja tuvastada, et korteri erastamisel rikuti seadust. Hagi alusena tõi hageja esile asjaolu, et ta oli üürniku endine perekonnaliige. Kostjad vaidlesid sellele vastu, väites, et hageja ei ole kunagi üürniku perekonnaliige olnud ega ole ka taotlenud enda perekonnaliikmeks tunnistamist ES § 10 lg 2 alusel. TsMS § 228 kohaselt hindab kohus tõendeid ja otsustab, mis asjaolud on tuvastatud. Tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud, peab kohus andma neile õigusliku hinnangu. Kuigi hageja ei esitanud hagi enda perekonnaliikmeks tunnistamiseks, oleks kohus pidanud seisukoha võtma ka hageja perekonnaliikmeks oleku suhtes, sest see on üks hagi alusesse kuuluv asjaolu, millele hageja viitas hagiavalduses. Juhindudes TsMS §-st 362 p 2, kolleegium o t s u s t a s: Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
25. oktoobri
26. a otsus ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Tagastada Natalja "atenevskajale
27. oktoobril
28. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni. J. Odar, H. Jõks, A. Kull