3-2-1-15-02

3-2-1-15-02 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. veebruaril
2. a Eesti Vabariigi (Keskkonnaministeeriumi kaudu) vastualuse kohtunikuabi
3. mai
4. a määrusele. Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja J. Luik, liikmed H. Jõks ja A. Kull, vaatas kirjalikus menetluses
5. veebruaril
6. a Eesti Vabariigi kassatsioonkaebuse alusel läbi Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
7. oktoobri
8. a otsuse tsiviilasjas nr II-2/1448/
9. I. Asjaolud ja varasem menetluse käik Keskkonnaministeerium esitas Tallinna Linnakohtu kinnistusametile avalduse Tallinnas Kolde pst 75 asuva riigi omandisse jäetud maaüksuse kinnistusraamatusse kandmiseks.
10. mai
11. a määrusega andis Tallinna Linnakohtu kohtunikuabi Keskkonna-ministeeriumile tähtaja tasuda 100 krooni riigilõivu teate avaldamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Määrusega kohustati Keskkonnaministeeriumi esitama lõivu tasumist tõendav dokument
12. juuniks
13. a. Keskkonnaministeerium esitas kohtunikuabi määruse peale vastulause.
14. juuli
15. a kinnistamisotsusega jättis Tallinna Linnakohus vastulause rahuldamata. Otsuse põhjendustel avaldab kinnistusamet KRS § 81 lg 1 kohaselt enne registriosa avamist kinnistusraamatusse kandmata kinnisasja kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Vastavalt RLvS §-le 1942 (
16. jaanuari
17. a redaktsioonis) tuleb teadaande esitajal tasuda riigilõivu 100 krooni. Kinnistamisteadaande avaldamine toimub avaldaja huvides. Seadusest ei tulene, et need kulud jäävad kinnistusameti kanda. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused Tallinna Ringkonnakohus jättis Tallinna Linnakohtu kinnistamisotsuse muutmata. Riigilõivuseaduse kui terviku mõttega ei ole kooskõlas kohustada riigilõivu maksma asutust, kes teeb toimingu või korraldab selle tegemist. RLvS § 3 ei käsitle teate avaldamist kinnistusraamatu toiminguna, millelt apellant on vabastatud riigilõivu tasumisest, vaid riigilõivuseaduses sätestatud muu toiminguna, mida maksustatakse riigilõivuga. Muude toimingute all on sama seaduse §-s 1942 reguleeritud ka riigilõivu võtmine teate avaldamise eest. Apellant pole vabastatud riigilõivu tasumisest teate avaldamise eest. II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused Eesti Vabariik palus kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse asja alama astme kohtule uueks läbivaatamiseks andmata. Kaebuse põhjendustel tõlgendas ringkonnakohus vääralt RLvS § 1942 ja KRS § 81 lg 1 nende koosmõjus. KMS § 81 lg 1 kohaselt avaldab kinnistusamet enne registriosa avamist kinnistusraamtusse kandmata kinnisasja kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Vastavalt RLvS §-le 1942 tasub teadaande esitaja teadaande avaldamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded riigilõivu 100 krooni. Riigilõivu maksja on isik, kes on kohustatud toimingult tasuma riigilõivu. Riigilõivuseaduse grammatilisel tõlgendamisel järeldub, et riigilõivu on kohustatud tasuma teadaande esitaja. Tulenevalt KMS § 81 lg-st 1 on teadaande esitajaks kinnistusamet. Riigi Teataja seaduse § 241 lg 1 sätestab teadaande esitaja kohustuse esitada koos teiste dokumentidega riigilõivu tasumist tõendav kviitung. Teadaande esitaja on kinnistusamet, kellel lasub kohustus tasuda riigilõiv kinnistamisteate avaldamise eest. III. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsus tuleb TsMS § 363 p 1 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära tõlgendamise tõttu. Asja materjalidest nähtuvalt on Keskkonnaministeerium kinnistamisavalduse Tallinna Linnakohtule esitanud
18. jaanuaril
19. a. Vastavalt KRS § 81 lg-le 1 peab enne registriosa avamist kinnistusraamatusse kandmata kinnisasja kohta kinnistusamet avaldama selle kohta teate ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning vajadusel muul puudutatud isikutele kättesaadaval viisil. Kinnistamisavalduse esitamise ajal kehtinud RLvS § 1922 redaktsiooni kohaselt pidi teadaande avaldamise eest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded teadaande esitaja tasuma riigilõivu 100 krooni. Kolleegium soostub kassatsioonkaebuse seisukohaga, et kinnistamisavalduse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse redaktsiooni kohaselt ei pidanud kinnistamisavalduse esitaja KRS § 81 lg 1 kohaselt teate avaldamise eest väljaandes Ametlikud Teadanded riigilõivu tasuma. Apellatsioonikohus põhjendas kinnistamisavalduse esitaja kohustust tasuda teadaande avaldamise eest riigilõivu sellega, et riigilõivuseaduse kui terviku mõttega pole kooskõlas kohustada maksma riigilõivu asutust, kes toimingu teeb või selle tegemist korraldab. Selline põhjendus ei vasta riigilõivuseadusele, sest seadusandja on pidanud vajalikuks riigilõivuseaduses eraldi ära nimetada juhud, millal kohus on riigilõivu tasumisest vabastatud. Kui kinnistamisavalduse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse redaktsioon ei näinud ette üldse riigilõivu tasumisest vabastamist ametlike teadaannete avaldamisel, siis
20. detsembril
21. a jõustunud RLvS § 281 p 2 sätestab, et teadaannete avaldamisel ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded on riigilõivu tasumisest vabastatud kohtute, sealhulgas kohtute registriosakondade ja kinnistusametite poolt ametiülesande korras teadannete avaldamine. Kolleegium on seisukohal, et alates
22. detsembrist
23. a on KRS § 81 lg 1 järgi nõutava teate avaldamise eest riigilõivu tasumise kohustus kinnistamisavalduse esitajal, kui seadusega pole teda sellest vabastatud. Sel kuupäeval jõustus RLvS § 1942 uus redaktsioon, mille kohaselt teadaande avaldamise eest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded tasutakse riigilõivu 100 krooni, ja RLvS § 281, milles on loetletud, kes ja kuna ei pea ametliku teadaande avaldamise eest riigilõivu tasuma. RLvS § 281 p 1 järgi on ametlike teadaannete avaldamisel riigilõivu tasumisest vabastatud maareformi käigus tagastatud maa kohta kinnistusregistriosa avamisel kinnistusraamatuseaduse § 81 kohaselt nõutava teadaande avaldamine. Seega pole enne kinnistusregistriosa avamist ametliku teadaande avaldamist seadusandja käsitlenud kohtu poolt ametiülesande korras teadaande avaldamisena, mida vastavalt RLvS § 281 p-le 2 ei lõivustata. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohta peab kolleegium vajalikuks veel märkida, et pole õige ühe isiku või asutuse riigilõivu maksmise kohustust põhjendada sellega, et riigilõivu maksmise kohustus teisel isikul või asutusel puudub. Kuna tulenevalt KRS §-st 321 ja § 47 lg-st 1 ei saa kinnistamisotsuse peale esitatud kaebuse läbivaatamisel ringkonnakohus teha ise uut kinnistamisotsust, tuleb asi saata kinnistamisavalduse menetlemiseks Tallinna Linnakohtule. Juhindudes TsMS § 362 p-st 5, kolleegium o t s u s t a s: Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
24. oktoobri
25. a otsus ja Tallinna Linnakohtu
26. juuli
27. a kinnistamisotsus ning saata asi Tallinna Linnakohtule kinnistamisavalduse menetlemiseks. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt. J. Luik, H. Jõks, A. Kull