3-2-1-18-02

3-2-1-18-02 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. veebruaril
2. a Eesti Vabariigi (Keskkonnaministeeriumi kaudu) vastulause kohtunikuabi
3. juuni
4. a kinnistamisotsusele. Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja J. Luik, liikmed H. Jõks ja A. Kull, vaatas kirjalikus menetluses
5. veebruaril
6. a Eesti Vabariigi kassatsioonkaebuse alusel läbi Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
7. oktoobri
8. a otsuse tsiviilasjas nr II-2/1636/
9. I. Asjaolud ja varasem menetluse käik Keskkonnaministeerium esitas Tallinna Linnakohtu kinnistusametile avalduse Tallinnas Küti 15A asuva riigi omandisse jäetud maaüksuse kinnistusraamatusse kandmiseks.
10. aprilli
11. a määrusega andis Tallinna Linnakohtu kohtunikuabi Keskkonna-ministeeriumile tähtaja tasuda 100 krooni riigilõivu teate avaldamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Määrusega kohustati Keskkonnaministeeriumi esitama
12. maiks
13. a kinnistusametile tõendi riigilõivu tasumise kohta
14. juuni
15. a kinnistamisotsusega jättis kohtunikuabi kinnistamisavalduse rahuldamata, sest kande tegemise takistust tähtajaks ei kõrvaldatud. Keskkonnaministeerium esitas kohtunikuabi otsuse peale vastulause.
16. juuli
17. a kinnistamisotsusega jättis Tallinna Linnakohus vastulause rahuldamata. Riigilõivuseaduse (RLvS) § 3 lg 2 p 28 järgi on riigilõivuga maksustatavaks toiminguks ka muu riigilõivuseadusega ettenähtud toiming. RLvS § 1942 järgi on riigilõivuga maksustatavaks muuks toiminguks teadaande avaldamine väljaandes Ametlikud Teadaanded. Riigilõivuga maksustatava toimingu teostaja on seejuures väljaande Ametlikud Teadaanded väljaandja, mitte kinnistusamet. Õige ei ole vastulause esitaja seisukoht, et riigilõivu peab tasuma kinnistusamet. Kohus peab enne toimingu tegemist kontrollima, kas avaldajal on riigilõiv tasutud. Menetlustoimingute tegemisel lähtutakse toimingu tegemise ajal kehtivast seadusest. Riigilõivuga maksustatav toiming on tehtud peale
18. jaanuari
19. a ja seega kuulub selle eest tasumisele ka riigilõiv. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused Tallinna Ringkonnakohus jättis linnakohtu kinnistamisotsuse muutmata. Riigilõivuseaduse kui terviku mõttega ei ole kooskõlas kohustada riigilõivu maksma asutust, kes toimingu teeb või selle tegemist korraldab. Teate avaldamine pole riigilõivuseaduse kohaselt vaadeldav kinnistusraamatu toiminguna, millelt apellant poleks pidanud riigilõivu maksma, vaid riigilõivuseaduses sätestatud muu toiminguna, mida maksustatakse riigilõivuga. Riigilõivu võtmist teate avaldamise eest reguleerib RLvS §
20. Avaldaja ei ole vabastatud riigilõivu tasumisest teate avaldamise eest. II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused Eesti Vabariik palus kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse asja alama astme kohtule uueks läbivaatamiseks andmata. Kaebuse põhjendustel tõlgendas ringkonnakohus vääralt RLvS § 1942 ja KRS § 81 lg 1 nende koosmõjus. KRS § 81 lg 1 kohaselt avaldab kinnistusamet enne registriosa avamist kinnistusraamtusse kandmata kinnisasja kohta teate ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Vastavalt RlvS §-le 1942 tasub teadaande esitaja teadaande avaldamise eest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded riigilõivu 100 krooni. Riigilõivu maksja on isik, kes on kohustatud toimingult tasuma riigilõivu. Riigilõivuseaduse grammatilisel tõlgendamisel järeldub, et riigilõivu on kohustatud tasuma teadaande esitaja. Tulenevalt KRS § 81 lg-st 1 on teadaande esitajaks kinnistusamet. Riigi Teataja seaduse § 241 lg 1 sätestab teadaande esitaja kohustuse esitada koos teiste dokumentidega riigilõivu tasumist tõendav kviitung. Seega lasub kinnistamisteate avaldamise eest riigilõivu tasumise kohustus kinnistusametil. III. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsus tuleb TsMS § 363 p 1 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära tõlgendamise tõttu. Asja materjalidest nähtuvalt on Keskkonnaministeerium kinnistamisavalduse Tallinna Linnakohtule esitanud
21. jaanuaril
22. a. Vastavalt KRS § 81 lg-le 1 peab enne registriosa avamist kinnistusraamatusse kandmata kinnisasja kohta kinnistusamet avaldama selle kohta teate ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning vajadusel muul puudutatud isikutele kättesaadaval viisil. Kinnistamisavalduse esitamise ajal kehtinud RLvS § 1922 redaktsiooni kohaselt pidi teadaande avaldamise eest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded teadaande esitaja tasuma riigilõivu 100 krooni. Kolleegium nõustub kassatsioonkaebuse seisukohaga, et kinnistamisavalduse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse redaktsiooni kohaselt ei pidanud kinnistamisavalduse esitaja KRS § 81 lg 1 kohaselt nõutava teate avaldamise eest väljaandes Ametlikud Teadanded riigilõivu tasuma. Apellatsioonikohus põhjendas kinnistamisavalduse esitaja kohustust tasuda teadaande avaldamise eest riigilõivu sellega, et riigilõivuseaduse kui terviku mõttega pole kooskõlas kohustada maksma riigilõivu asutust, kes toimingu teeb või selle tegemist korraldab. Selline põhjendus ei vasta riigilõivuseadusele, sest seadusandja on pidanud vajalikuks riigilõivuseaduses eraldi ära nimetada juhud, millal kohus on riigilõivu tasumisest vabastatud. Kui kinnistamisavalduse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse redaktsioon ei näinud ette üldse riigilõivu tasumisest vabastamist ametlike teadaannete avaldamisel, siis
23. detsembril
24. a jõustunud RLvS § 281 p 2 sätestab, et teadaannete avaldamisel ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded on riigilõivu tasumisest vabastatud kohtute, sealhulgas kohtute registriosakondade ja kinnistusametite poolt ametiülesande korras teadannete avaldamine. Kolleegium on seisukohal, et alates
25. detsembrist
26. a on KRS § 81 lg 1 järgi nõutava teate avaldamise eest riigilõivu tasumise kohustus kinnistamisavalduse esitajal, kui seadusega pole teda sellest vabastatud. Sel kuupäeval jõustus RLvS § 1942 uus redaktsioon, mille kohaselt teadaande avaldamise eest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded tasutakse riigilõivu 100 krooni, ja RLvS § 281, milles on loetletud, kes ja kuna ei pea ametliku teadaande avaldamise eest riigilõivu tasuma. RLvS § 281 p 1 järgi on ametlike teadaannete avaldamisel riigilõivu tasumisest vabastatud maareformi käigus tagastatud maa kohta kinnistusregistriosa avamisel kinnistusraamatuseaduse § 81 kohaselt nõutava teadaande avaldamine. Seega pole enne kinnistusregistriosa avamist ametliku teadaande avaldamist seadusandja käsitlenud kohtu poolt ametiülesande korras teadaande avaldamisena, mida vastavalt RLvS § 281 p-le 2 ei lõivustata. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohta peab kolleegium vajalikuks veel märkida, et pole õige ühe isiku või asutuse riigilõivu maksmise kohustust põhjendada sellega, et riigilõivu maksmise kohustus teisel isikul või asutusel puudub. Kuna tulenevalt KRS §-st 321 ja § 47 lg-st 1 ei saa kinnistamisotsuse peale esitatud kaebuse läbivaatamisel ringkonnakohus teha ise uut kinnistamisotsust, tuleb asi saata kinnistamisavalduse menetlemiseks Tallinna Linnakohtule. Juhindudes TsMS § 362 p-st 5, kolleegium o t s u s t a s: Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
27. oktoobri
28. a otsus ja Tallinna Linnakohtu
29. juuli
30. a kinnistamisotsus ning saata asi Tallinna Linnakohtule kinnistamisavalduse menetlemiseks. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt. J. Luik, H. Jõks, A. Kull