Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend 3-3-1-6-02 21. veebruar 2002 Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann Karina Kukemelgi kaebus Ida-Viruma

§ 19

lg 7 kohaselt vaatab halduskohus asja läbi kaebuses või protestis esitatud taotluse ulatuses, kuid halduskohus ei ole seotud kaebuse või protesti sõnastusega. See säte tähendab, et kohus ei või väljuda kaebuse piiridest asudes omal algatusel lahendama nõudeid, mida kaebaja pole esitanud.

§ 19

lg 7 teine lauseosa aga osundab kohtu õigusele ja kohustusele tõlgendada kaebuses esitatud taotlust. Selle normi eesmärk on tagada põhiseaduslik kaebeõigus, kaitstes ebapiisavate juriidiliste teadmiste ja kogemustega kaebajaid taotluse vääralt sõnastamise võimalike tagajärgede eest. 11. Käesolevas asjas sisaldub esimese astme halduskohtule esitatud kaebuses lisaks pensioniameti tegevuse õigusvastaseks tunnistamise ja kahju hüvitamise taotlusele ka kohustamistaotlus (

§ 6lg 2 p 2) toitjakaotuspensioni määramiseks ja maksmiseks.

Kassaator on nii kaebuse esitamisele eelnenud haldusmenetluses, kaebuses kui ka kogu kohtumenetluse vältel olnud seisukohal, et tal on õigus nõuda kohtuniku perekonnaliikme toitjakaotuspensioni maksmist ka avalduse esitamisele eelnenud perioodi eest. Seda õigust ei saa aga realiseerida kahju hüvitamise nõude abil. Otsesõnu vaid kahju hüvitamiseks esitatud kaebust tõlgendas Riigikohtu halduskolleegium kohustamiskaebusena ka

1. mai
2. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-24-
3. Kui pensioni maksmisest on käesolevas asjas keeldutud haldusaktiga, hõlmab kaebus ka keeldumisakti tühistamise taotluse. Pensioniameti tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemise taotlus tuleb lugeda hõlmatuks kohustamis- ja kahju hüvitamise taotlusega. III.
4. Nii pensioni tagantjärele määramiseks ja maksmiseks kohustamine kui ka kahju tekitamise eest hüvitise väljamõistmine on võimalikud ainult siis, kui K. Kukemelgil oli vaidlusalusel ajavahemikul õigus saada kohtuniku perekonnaliikme toitjakaotuspensioni, mille sätestab KSS § 33 lg
5. See säte kehtestati
6. oktoobril 1996 jõustunud Kohtuniku staatuse seaduse muutmise seaduse §-ga
7. Sama seaduse §-ga 3 täiendati KSS-st §-ga 44, mis sätestab: "Käesoleva seaduse paragrahvis 33 sätestatud kohtuniku pension laieneb isikutele, kes
8. aasta
9. jaanuaril töötasid kohtunikena.". Sellest rakendussättest tulenevalt laieneb kohtuniku perekonnaliikme toitjakaotuspension ka enne KSS § 33 lg 5 jõustumist surnud isiku perekonnaliikmetele tingimusel, et isik
10. jaanuaril 1992 või pärast seda töötas kohtunikuna. KSS § 33 lg 5 kohaldamine eeldab, et pensionitaotleja toitjal olnuks surma hetkel õigus kohtuniku vanadus- või invaliidsuspensionile. Selline pension määratakse ka siis, kui toitja oli surma hetkel kohtunik või kohtuniku vanadus- või invaliidsuspensioni saaja. Kui KSS § 33 laieneks vaid pärast
11. oktoobrit 1996 surnud isikute ülalpeetavatele, siis puuduks KSS §-s 44 sisalduval rakendusnormil mõte, sest hiljem surnud isikute ülalpeetavatele laieneb KSS § 33 lg 5 ka ilma rakendussätteta.
12. Kohtud ei ole tuvastanud, millal kassaatori isa J. Kukemelk kohtunikuna töötas või millal ta sai kohtuniku vanadus- või invaliidsuspensioni. Asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus tegema kindlaks, kas KSS § 33 lg 5 kohaldamise eeldused on kaebuse esitaja puhul täidetud. IV.
13. Kohtuniku perekonnaliikme toitjakaotuspensioni taotlemise ja määramise korda KSS ei reguleeri. Vastavalt KSS § 33 lg-le 8 tuleb selle seadusega reguleerimata juhtudel kohaldada teisi pensioniseadusi. Kohtuniku perekonnaliikme toitjakaotuspensioni määramise hetkel, so
14. jaanuaril 2000 reguleeris pensioni määramise, ümberarvutamise ja maksmise korda RES, mis kaotas kehtivuse
15. aprillil 2000 seoses Riikliku pensionikindlustuse seaduse jõustumisega. Esimese astme halduskohus juhindus vaidluse lahendamisel RES §-st 38, mille kohaselt pensioniliik muudeti taotluse ja kõigi vajalike dokumentide esitamise päevast arvates. Ringkonnakohus asus seisukohale, et käesolevas asjas pole tegemist pensioniliigi muutmisega, vaid pensioni määra suurendamisega, sest kaebuse esitaja sai juba toitjakaotuspensioni ja ta taotles üksnes pensioni määra suurendamist seoses toitjakaotuspensioni suurema määra kehtestamisega KSS-s. Seetõttu lähtus ringkonnakohus RES §-st 43, mis nägi ette, et pensioni suurendamist tingivate asjaolude tekkimisel arvutatakse pension ümber vastava avalduse ja vajalike dokumentide esitamise kuule järgneva kuu esimesest päevast. Nii RES § 38 kui ka § 43 kohaldamine välistaks pensioni määramise tagasiulatuvalt.
16. Riigikohus ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, sest käesolevas asjas ei olnud tegemist pensioni suurendamist tingivate uute asjaolude ilmnemisega. Õigus saada kohtuniku perekonnaliikme toitjakaotuspensioni tekkis hiljem mitte uute asjaolude ilmnemise, vaid KSS § 33 muutmise tõttu.
17. KSS § 33 lg-s 5 sätestatud kohtuniku perekonnaliikme toitjakaotuspensioni näol ei ole tegemist ka teist liiki pensioniga RES tähenduses, mis tooks kaasa RES § 38 kohaldamise. Riiklik elatusrahade liigid RES tähenduses sätestab sama seaduse §
18. Nendeks on RES-ga sätestatud vanadus-, invaliidsus-, toitjakaotus- ja rahvapension. Pensioniliigi muutmisena on RES tähenduses käsitatav vaid isikule ühe RES §-s 3 nimetatud pensioni määramine teise samas loetletud pensioni asemel. Kohtuniku perekonnaliikme toitjakaotuspensioni kui eriseadusega ettenähtud pensioni tuli taotleda täiendavalt vastavalt RES § 20 p-le
19. Toitjakaotuspensioni tagasiulatuvalt määramise küsimust reguleeris RES § 36 p 2, mille kohaselt toitjakaotuspension määratakse toitja surma või teadmata äraolijaks tunnistamise päevast, kuid mitte üle 12 kuu enne pensioni taotlemist. See säte kaitseb ühest küljest isikut, kes ei saanud õigeaegselt teada või ei saanud aru toitjakaotuspensioni saamise võimalusest, kuid arvestab teiselt poolt ka avalike huvidega. Avalikuks huviks on vältida ülemäära kaugele minevikku ulatuvaid rahalisi nõudeid, mis võivad raskendada sotsiaalkindlustuse eelarvete planeerimist. V.
20. Vastavalt esimese ja teise astme kohtu otsustes tuvastatule esitati taotlus kassaatorile kohtuniku perekonnaliikme toitjakaotuspensioni määramiseks
21. jaanuaril
22. Riigikohus ei nõustu kassaatori väitega, et õiguskindluse põhimõttest tulenevalt tuleb KSS § 33 lg-s 5 sätestatud pensioni taotluseks lugeda juba
23. veebruaril 1996, s.o enne KSS § 33 lg 5 jõustumist esitatud taotlus toitjakaotuspensioni määramiseks. See pension ja RES §-des 12-20 ettenähtud pension on erinevad.
24. KSS § 33 muutmisel ei pandud rakendussätetega riigile kohustust maksta kohtuniku perekonnaliikme toitjakaotuspensioni omal algatusel. Kassaatoril ei saanud
25. aastal pensioni määramisel tekkida õigustatud ootust, et iga kord, kui riik näeb eriseadusega ette täiendavaid õigusi toitjakaotuspensionile, suurendatakse automaatselt ka kassaatori toitjakaotuspensioni. Õiguskindluse põhimõte kaitseb isiku õiguspärast ootust ja usaldust, et isikult ei võeta ära riigi poolt antud õigusi, mida isik on asunud realiseerima. Õiguskindluse põhimõttest ei tulene riigi kohustus korraldada kõigi tulevikus seadusega antavate õiguste realiseerimine asutuste enda initsiatiivil, st ilma isiku taotluseta. Väär on kassaatori seisukoht, et uue taotluse esitamise nõudega on talle pandud kohustusi juba realiseeritava õiguse kasutamiseks. RES §-st 19 ja KSS § 33 lg-st 5 tulenevad õigused on erinevad õigused. Viimast õigust ei olnud kassaator realiseerima asunud.
26. Väär on kassaatori seisukoht, et pensioniamet pidi olema teadlik asjaolust, et kassaatoril on õigus saada KSS § 33 lg-s 5 sätestatud pensioni. Selleks ei piisa pelgalt asutuse (erinevate struktuuriüksuste ja ametnike) käsutusse erineval ajal ja erinevaid kanaleid pidi jõudnud ning erinevates andmekogudes talletatavatest andmetest selle kohta, et isiku toitja oli kohtunik, et isikul on õigus saada toitjakaotuspensioni ja et taotlust ei ole veel esitatud. Penisoniametil ei olnud kohustust töödelda ja seostada pidevalt andmeid, leidmaks teadmatuse tõttu taotluse esitamata jätnud isikud. Kuna IdaVirumaa pensioniamet ei ole kassaatori ees nimetatud perioodil oma kohustusi rikkunud, puudub kahju hüvitamiseks õiguslik alus. 20.

§ 72

lg 1 p 2 alusel tühistab Riigikohus ringkonnakohtu otsuse ja saadab asja ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kui kassaator vastab KSS § 33 lg 5 tunnustele, peab ringkonnakohus tegema pensioniametile ettekirjutuse määrata kassaatorile kohtuniku perekonnaliikme toitjakaotuspension tagant järele vastavalt RES § 36 p-le 2, samuti ettekirjutuse selle pensioni väljamaksmiseks, tehes tasaarvestuse RES § 19 ulatuses saadud pensioniga. Kui pensioni maksmisest on keeldutud, peab ringkonnakohus tühistama ka vastava haldusakti. Tõnu Anton Jüri Põld Harri Salmann