KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine Eesti Vabariigi nimel 3-3-1-7-02 26. veebruar 2002 Eesistuja Tõ

§-de 19 lg 2 p 4 ja 20 lg 1 alusel.

2. oktoobril 2000 esitas E. Liivik Harju Maakohtu halduskohtunikule kaebuse, milles palus tühistada Saue Linnavolikogu
3. aprilli otsus nr 54 ja mõista välja kohtukulud. Kaebuse esitaja leidis, et volikogu on kohaldanud seadust ebaõigesti, kuna

§ 19

lg 2 p 4 eesmärgiks on selliste olukordade välistamine, kus üks ja sama isik saab kohalikku omavalitsusüksust puudutavaid otsuseid vastu võtta korraga nii volikogu kui ka valitsuse liikmena. Kuna kaebuse esitaja on ametnikuks nimetatud mitte Saue linnas, vaid teises omavalitsusüksuses - Tallinna linnas, puudub tal Tallinna linna ametnikuna igasugune võimalus mõjutada Saue Linnavolikogu otsuste tegemist. Linnavolikogu vaidlustatud otsus ei ole kooskõlas Põhiseaduse §-ga 11 ning eirab põhiseaduslikku proportsionaalsuse põhimõtet.

1. Tallinna Halduskohtu
2. märtsi
3. a otsusega haldusasjas nr 3-48/2001 rahuldati kaebus põhjusel, et E. Liivikul oli volikogu liikmena põhiseaduslik õigus võtta osa kohaliku elu juhtimisest ja korraldamisest, järelikult õigus olla volikogu liige. Põhiseaduse § 11 kohaselt võib põhiseaduslikke õigusi piirata ainult kooskõlas Põhiseadusega, kusjuures piirang peab olema proportsionaalne. Kuna tegemist on erinevate omavalitsusüksustega ning huvide konflikti seejuures tekkida ei saa, pole piirangu seadmine põhjendatud. Sõna "antud" väljajätmine

§ 19

hilisemas redaktsioonis ei muuda

§ 19lg 2 p 4 sisu.

Nimetatud sättest tulenevalt peatuvad volikogu liikme volitused tema nimetamisega sama valla või linna ametnikuks.

1. Saue Linnavolikogu esitas halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks halduskohtule.
2. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium tühistas halduskohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega jättis E. Liiviku kaebuse rahuldamata ning mõistis välja kohtukulud apellandi kasuks. Ringkonnakohus leidis, et

§-st 19 lg 2 p 4 võib üheselt järeldada, et volikogu liikme volitused peatuvad tema nimetamisel ükskõik millise kohaliku omavalitsusüksuse ametnikuks. Nimetatud sätte eesmärk on vältida huvide konflikti, mis võib tekkida ka siis, kui isik on ühe kohaliku omavalitsuse volikogu liige ja samaaegselt teise kohaliku omavalitsuse ametnik. Volikogu liige peab olema teadlik volituste peatamise alustest ning tal on võimalus valida, kas jätkata tegutsemist volikogu liikmena või asuda teenistusse kohaliku omavalitsusüksuse ametnikuna. Nimetatud säte ei riiva isiku põhiseadusest tulenevaid õigusi ega takista nende realiseerimist. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS 6. Kassatsioonkaebuses palub E. Liivik tühistada ringkonnakohtu otsus ja jätta jõusse halduskohtu otsus. Ringkonnakohtu seisukoht, et

§ 19lg 2 p 4 (alates 15.

oktoobrist 1999 kehtiva redaktsiooni) eesmärk on huvide konflikti vältimine, ei ole põhjendatud. Huvide konfliktiga saab olla tegemist vaid ühe kohaliku omavalitsus üksuse piires. 27. septembril 2001 muudeti

§ 19

lg 2 ja sätestati, et volikogu liikme volitused peatuvad, kui volikogu liige on samas vallas või linnas valitud vallavanemaks või linnapeaks, kinnitatud valla- või linnavalitsuse liikmeks või nimetatud ametisse palgaliseks valitsuse liikmeks. Seega piiratakse ainult ühe isiku kuulumist ühe ja sama kohaliku omavalitsuse volikokku ja valitsusse, et tagada võimude lahusus kui demokraatliku riigi printsiip. Kohaliku omavalitsusüksuse volikogu liikme töötamise välistamine ametnikuna mõnes teises omavalitsusüksuses ei ole õiguste vajalik ega proportsionaalne piiramine Põhiseaduse § 11 mõttes. 7. Saue Linnavolikogu kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele leitakse, et sõna "antud" väljajätmine

§ 19

tekstist viitas üldisele tendentsile karmistada regulatsiooni huvide konflikti vältimiseks. Huvide konflikt võib olla ka mitme kohaliku omavalitsuse vahel. Tegemist ei ole põhiseadusliku õiguse rikkumisega. RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT 8. E. Liiviku linnavolikogu liikme volituste peatamise ajal 20. aprillil 2000 kehtinud redaktsiooni kohaselt sätestas

§ 19

lg 2 p 4, et volikogu liikme volitused peatuvad nimetamisega valla- või linnaametnikuks. See Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse säte jõustus 15. oktoobril 1999 ja kehtib muudatusteta käesoleva ajani. Nimetatud sättest ei tulene otsesõnu, kas peetakse silmas sama valla või linna ametnikuks nimetamist, mille volikogu liige isik juba on, või linna- või vallavalitsuse ametnikuks nimetamist üldse. 9.

§ 19

reguleerib volikogu liikme volituste peatumist.

§ 19

lg 2 p 4 eesmärgiks on välistada huvide konflikt.

§ 19

lg 2 p 4 tuleb tõlgendada koostoimes

§-ga 3 p 1, mille kohaselt kohalik omavalitsus rajaneb kohaliku elu küsimuste iseseisval ja lõplikul otsustamisel ja korraldamisel. Sätetes, millega reguleeritakse omavalitsusüksuse sisemist korraldust, peetakse mõistete "linn" ja "vald" all silmas just üht konkreetset omavalitsusüksust, mitte kõiki omavalitsusüksusi koos. Riigikohtu halduskolleegium ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et

§ 19

lg 2 p 4 tekstist võib üheselt järeldada, et volikogu liikme volitused peatuvad tema nimetamisega ükskõik millise kohaliku omavalitsuse ametnikuks. Samuti ei nõustu Riigikohtu halduskolleegium ringkonnakohtu seisukohaga, et nimetatud sätte eesmärk on vältida huvide konflikti, mis võib tekkida ka siis, kui isik on samaaegselt ühe kohaliku omavalitsuse volikogu liige ja teise kohaliku omavalitsuse ametnik. 10.

§ 19kehtis kuni 15.

oktoobrini 1999 ühelõikelisena.

§ 19p 1 kuni 25.

aprillini 1997 kehtinud redaktsioon sätestas, et volikogu liikme volitused peatuvad seoses nimetamisega Vabariigi Valitsuse liikmeks, riigikontrolöriks, õiguskantsleriks või maavanemaks või valimisega vallavanemaks või linnapeaks või kinnitamisega antud valla- või linnavalitsuse liikmeks. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seadusega, mis jõustus 25. aprillil 1997, muudeti

§ 19p 1 ja jäeti sellest välja sõna "antud".

Selle seaduse eelnõu algataja rõhutas Riigikogu

1. märtsi
2. a istungil muudatuste eesmärki selgitades järgmist seisukohta: "See tähendab seda, et need, kes on mingi valla- või linnavalitsuse liikmed, (mitte ametnikud), ei saa olla mõne teise omavalitsuse volikogu liikmed."
4. septembril 2001 võeti vastu Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seadus, mille § 2 kohaselt muudetakse alates
5. oktoobrist 2002

§ 19

ja sõnastatakse selle teise lõike esimene punkt järgmiselt: "Volikogu liikme volitused peatuvad: 1) kui volikogu liige on samas vallas või linnas valitud vallavanemaks või linnapeaks, kinnitatud valla- või linnavalitsuse liikmeks või nimetatud ametisse palgaliseks valitsuse liikmeks". Nii

§ 19varasemas (kuni 15.

oktoobrini 1999 kehtinud) kui ka alles kehtima hakkavas redaktsioonis ei ole peetud vajalikuks üldse sätestada volikogu liikme volituste peatumise alusena isiku nimetamist valla- või linnaametnikuks. Samuti on neis redaktsioonides rõhutatud, et volikogu liige ei saa ajutiselt jätkata volikogu liikme ülesannete täitmist siis, kui ta asub täitma sama omavalitsusüksuse vallavanema, linnapea, valla- või linnavalitsuse liikme või valitsuse palgalise liikme ülesandeid. Seega on seadusandja järjekindlalt pidanud silmas juhtumeid, kus peetakse ühitamatuks ühe isiku samaaegset tegevust ühe ja sama omavalitsusüksuse volikogu liikmena ning vallavanema, linnapea või valitsuse liikmena. Seega on seadusandjal puudunud tahe kitsendada volikogu liikme võimalust töötada teise kohaliku omavalitsusüksuse ametnikuna või kohaliku omavalitsuse ametniku õigust osaleda teise omavalitsusüksuse volikogu töös. Kassaator väidab õigesti, et sellise piirangu puhul ei oleks tegemist isiku õiguste vajaliku ning proportsionaalse piiramisega. 12. Ülaltoodu tõttu oli põhjendamatu E. Liiviku kui Saue Linnavolikogu liikme volituste peatamine seoses tema ametissenimetamisega teise omavalitsusüksuse - Tallinna linna - ametnikuks. Vastavalt HKMS §-le 72 lg 1 p 6 tuleb ringkonnakohtu halduskolleegiumi otsus tühistada ja jätta jõusse halduskohtu otsus. Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann