MÄÄRUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine 3-3-1-16-02 4. märts 2002 Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld j

§ 81lg 1 p 2 alusel.

Tallinna Linnavalitsusel puudub õigus nõuda kolmandate isikute nimel kohtulahendi tühistamist sel alusel. Erikaebuse lisana esitatud vara üleandmise akti oleks Tallinna Linnavalitsusel olnud võimalik esitada nii esimese kui ka teise astme kohtus, linnavalitsus ei ole ka põhjendanud selle tõendi esitamata jätmise põhjust. RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT 8.

§ 12

lg 2 p 4 kohaselt peab halduskohus eelmenetluses otsustama

§ 14

lg 3 nimetatud isikute kaasamise.

§ 14lg 3 sätestab, kes on halduskohtumenetluses kaasatud isikuteks.

Sealhulgas on

§ 14

lg 3 p 1 tulenevalt kaasatud isikuks kolmas isik, kui asja arutamisel võidakse otsustada tema seadusega kaitstud õiguste ja vabaduste üle.

§ 12

lg 3 esimese lause kohaselt kontrollib halduskohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt ja lahendab pärast teiste protsessiosaliste arvamuse saamist kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse. Eelnevalt peab halduskohus

§ 12

lg 2 punktist 6 tulenevalt nõudma teistelt protsessiosalistelt kirjaliku seisukoha kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse kohta. Protsessiosalisteks on

§ 14lg 1 kohaselt pooled ja kohtu poolt kaasatud isikud, s.t ka kolmandad isikud.

Eelnevast tulenevalt peab halduskohus eelmenetluses protsessi kaasama ka kolmandad isikud ning juhul, kui on esitatud tähtaja ennistamise taotlus, selgitama välja ka kolmandate isikute seisukoha tähtaja ennistamise kohta. Sellisele seisukohale on Riigikohtu halduskolleegium asunud ka oma 20. veebruari 2001. a määruses nr 3-3-1-68-00. 9.

§ 14

lg 3 p 1 kohaselt on kaasatud isikuks selline kolmas isik, kelle seadusega kaitstud õiguste ja vabaduste üle võidakse asja arutamisel otsustada. Kui kaebaja ei ole halduskohtusse pöördunud tähtaegselt, võimaldab kohtusse pöördumise tähtaja ennistamine alustada kohtul asja sisulist läbivaatamist. Sisulise läbivaatamise tulemuseks võib olla kaebuse rahuldamine, mis näiteks tühistamiskaebuse puhul võib viia vaidlustatud haldusakti tühistamiseni. Kui tegemist on soodustava haldusaktiga, omab sellise haldusakti tühistamine akti adressaadi jaoks negatiivseid tagajärgi, kuna haldusakti tühistamine võib ta ilma jätta aktiga antud hüvest. Seetõttu on soodustava haldusakti adressaat sellisel juhul halduskohtumenetluses kolmandaks isikuks, kelle õiguste ja vabaduste üle võidakse asja arutamisel otsustada. Käesolevas kohtuasjas on kaebaja palunud Tallinna Linnavalitsuse

1. detsembri
2. a korralduse nr 3022-k tühistamist. Nimetatud haldusaktiga tagastas Tallinna Linnavalitsus Kullassepa tn 2/Dunkri tn 1 hoone F. G. Langebergile, kes on seega soodustava haldusakti adressaadiks. Järelikult on kolmandaks isikuks antud haldusasjas F. G. Langeberg, kelle suhtes võidakse juhul, kui asjakohane haldusakt tühistatakse, esitada nõudeid. Välistatud ei ole ka nõuete esitamine teiste Kullassepa tn 2/Dunkri tn 1 hoone omanikeks olnud või olevate isikute suhtes, mistõttu ka nemad on antud haldusasjas kolmandad isikud, keda tuleb protsessi kaasata.
3. Riigikohtu halduskolleegium nõustub S. Rikko kirjalikus vastuses erikaebusele esitatud seisukohaga, et halduskohtumenetluses vastustajaks olev haldusorgan ei saa kõrgemalt kohtult nõuda kohtulahendi tühistamist ainuüksi sel alusel, et kohus ei ole protsessi kaasanud kolmandaid isikuid. Kui kolmas isik leiab, et kohus otsustas tema õiguste ja kohustuste üle ilma teda asja kaasamata, saab ta ise esitada kohtuvea parandamise avalduse

§ 81lg 1 p 2 alusel.

Vastupidine seisukoht annaks poolele näiliselt kolmanda isiku kaitsmise eesmärgil võimaluse kohtuprotsessi venitamiseks. Antud haldusasja puhul on aga tegemist erandiga, sest tegemist ei ole veel asja lõpliku otsustamisega, vaid alles kohtusse pöördumise tähtaja ennistamise küsimuse lahendamisega. Käesoleval juhul on ringkonnakohus kaebajale kohtusse pöördumise tähtaja ennistanud. Kui peale seda asja sisulise arutamise käigus kohtud otsustaksid kaebuse rahuldada ja vaidlustatud haldusakti tühistada, saaksid kolmandad isikud nõuda kohtuvea parandamist kohtusse pöördumise tähtaja ennistamise asjas nende kaasamata jätmise tõttu

§ 81lg 1 p 2 alusel.

Tekiks olukord, kus asja sisulist otsustamist võimaldanud kohtusse pöördumise tähtaja ennistamise määrus võidakse tühistada ja isikule kaebetähtaeg ennistamata jätta, kuid samal ajal oleks asjas olemas juba ka sisuline lahend. Seetõttu leiab Riigikohtu halduskolleegium, et kuna käesoleva kohtuasja materjalidest nähtuvalt ei ole kohtud protsessi kolmandaid isikuid kaasanud ja neile ei ole antud võimalust seisukoha võtmiseks kaebuse esitamise tähtaja ennistamise osas, tuleb erikaebus rahuldata. 11. Tulenevalt ülaltoodust ja juhindudes

§-st 72 lg 1 p 5 tuleb Tallinna Ringkonnakohtu ja Tallinna Halduskohtu käesolevas haldusasjas tehtud määrused tühistada ja saata tähtaja ennistamise taotlus uueks läbivaatamiseks Tallinna Halduskohtule. Tähtaja ennistamise taotluse läbivaatamisel peab kohus kaasama kohased kolmandad isikud. Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann