3-2-1-33-02

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamise kuupäev Resolutsioon 3-2-1-33-02 Tartu,

1. märts
2. a Eesistuja J. Luik, liikmed H. Jõks ja A. Kull TÜ Jewe hagi Iisaku valla vastu ostu-müügilepingust tuleneva kohustuse täitmise nõudes. Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
3. novembri
4. a otsus tsiviilasjas nr II-2-199/01 TÜ Jewe kassatsioonkaebus
5. märts
6. a
7. Tühistada Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
8. novembri
9. a otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule.
10. Kassatsioonkaebus rahuldada.
11. Tagastada Kadri-Ann Mänd"ile
12. detsembril
13. a TÜ Jewe kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
14. TÜ Jewe esitas
15. augustil
16. a Ida-Viru Maakohtule hagiavalduse Iisaku valla vastu, milles palus kohustada kostjat elektrifitseerima baarihoonet, mis asub Ida-Virumaal Iisaku vallas Kauksi külas.
17. Avalduse kohaselt sõlmisid pooled
18. juulil
19. a baarihoone ostu-müügilepingu. Hoonega tutvudes nägi hageja esindaja, et hoone elektrikilbis puudus arvesti ja lülitid. Iisaku Vallavalitsuse esindaja lubas, et pärast arvesti paigaldamist lülitatakse hoonesse vool sisse. Seetõttu võeti ostja nõudel lepingusse punkt 7.1.3, milles müüja kohustus tagama, et lepingu sõlmimise päevaks on hoone elektrisüsteem korras. Pärast arvesti ja lülitite paigaldamist selgus, et elektrisüsteemi ei saa kasutada, kuna puudub vool. Hoone elektrisüsteemi töökorda seadmiseks tuleks ostjal teha lisakulutusi 80 000 krooni ulatuses.
20. Iisaku vald vaidles hagile vastu motiivil, et hagejale oli lepingu sõlmimise ajal elektrisüsteemi seisund teada, kuna ta oli sellega kohapeal tutvunud. Ostu"müügilepingu p"s 8.1.2 kinnitas hageja, et on hoolikalt tutvunud müüdava ehitisega, on teadlik selle seisukorrast ja toetub oma uuringutele. Müüja esindaja informeeris ostjat võimalikest elektrienergiaga varustamise probleemidest.
21. Ida-Viru Maakohtu
22. aprilli
23. a otsusega jäeti hagi rahuldamata. Kohtuotsuse kohaselt on tõendamata, et müüdud ehitises asuvad elektriseadmed pole korras. Ostja oli teadlik elektrisüsteemi olukorrast. Voolu puudumine elektriseadmetes ei tähenda, et hoonesisene elektrisüsteem pole korras. Müügilepingus pole müüja võtnud endale hoone elektriga varustamise kohustust. Hageja vaidlus kolmanda isikuga võrguühenduse saamiseks, ei anna alust hagi rahuldamiseks. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
24. Viru Ringkonnakohus jättis
25. novembri
26. a otsusega maakohtu otsuse muutmata. Otsuse põhjenduste järgi on hoone elektrisüsteem korras ja probleem on vaid hoone varustamises elektrienergiaga. Müügilepingu p 7.1.3 järgi võttis müüja Iisaku vald endale kohustuse tagada lepinguobjektiks oleva ehitise elektrisüsteemi korrasolek lepingu sõlmimise päevaks. Lepingust ei tulene müüja kohustust hoonet elektrienergiaga varustada. Hageja väited talle valle info edastamise osas lepingu sõlmimisel on paljasõnalised. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED
27. Hageja palub kassatsioonkaebuses tühistada ringkonnakohtu otsuse ja uue otsusega hagi rahuldada. Ringkonnakohus hindas ebaõigesti ostu-müügilepingus sätestatut ning asus ebaõigele seisukohale, et kostja ei rikkunud ostu-müügilepingu punkti 7.1.
28. Ehitise elektrikilbis puudusid arvesti ja lülitid. Müüja esindaja kinnitas, et peale arvesti paigaldamist lülitatakse vool sisse. Selle kohustuse täitmiseks müüja poolt lisati müügilepingusse p 7.1.
29. Kokkuleppe alusel kohustus kostja tagama elektrisüsteemi korrasoleku sellisel tasemel, et baarihoones oleks võimalik tarbida elektrienergiat.
30. Kostja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu. Ostu-müügileping ei sätesta tingimusi baarihoone elektrienergiaga varustamiseks ega kohusta seda tegema. Lepingu sõlmimise ajal oli ostja esindaja teadlik elektrisüsteemi seisukorrast. Elektrienergia saamine nimetatud hoonesse on hageja ja kolmandate isikute vaheline probleem. TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
31. Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsus kuulub tühistamisele TsMS § 363 p 2 alusel protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu. TsMS §-d 231 lg 4 ja 330 lg 4 nõuavad muuhulgas kohtuotsuses kohtu seisukohta asjas tähtsust omavate asjaolude tuvastatuse, nendest tehtud järelduste ning kohaldatud seaduste kohta.
32. Pooltel on vaidlus selle üle, kuidas tõlgendada ostu"müügilepingu p 7.1.3, mille kohaselt müüja tagab müüdavas ehitises lepingu sõlmimise päeval korras elektrisüsteemi. Apellatsioonikohtu otsusest ei selgu, milliseid tehingu tõlgendamisviise kasutades jõudis kohus järeldusele, et lepingu p. 7.1.3 kohustas müüjat tagama vaid hoonesiseste elektriseadmete korrasoleku. Tehingu tõlgendamisel tuleb kohtul juhinduda TsÜS §-st 64 ning arvestada, et TsÜS § 108 lg 1 kohaselt tuleb tsiviilõiguste teostamisel ja tsiviilkohustuste täitmisel toimida heas usus. Viimatinimetatud sättest tuleneb ka keeld tõlgendada tehingut viisil, mis oleks vastuolus hea usu põhimõttega. Tehingu teinud isikute tahte väljaselgitamine saab toimuda tehinguga seotud asjaolude abil. Kohtud pole tuvastanud sedagi, millistel asjaoludel sellise lepingu sõlmimiseni jõuti.
33. Kui tehingu tõlgendamisel selgub, et müügilepingu punktis 7.1.3 kokkulepitu ei tähenda üksnes kohustust tagada hoonesiseste elektriseadmete korrasolek, siis tuleb silmas pidada, et ainuüksi müügilepingu p"st 8.1.2 ei järeldu, et müügilepingut sõlmides ostja teadis või pidi teadma asja mittenõuetekohasest kvaliteedist ega saa müüja suhtes TsK § 251 lg 1 sätestatud õiguskaitsevahendeid kasutada.
34. Iseenesest õige, kuid samas kohatu on apellatsioonikohtu märkus, et müüjal ei lasu kohustust varustada hoonet elektrienergiaga. Seda pole hageja nõudnudki. Hageja nõuet võib käsitleda TsK §-s 251 lg 1 p 3 sätestatud õiguskaitsevahendi - asja puuduse tasuta kõrvaldamine - kohaldamise nõudena. Vajadusel on apellatsioonikohtul TsMS § 310 lg 3 alusel eelmenetluses võimalik lasta apellandil oma nõuet selgitada. J. Luik, H. Jõks, A. Kull