3-2-1-47-02

MÄÄRUS Kohtuasja number 3-2-1-47-02 Otsuse kuupäev Tartu,

1. märts
2. a Kohtukoosseis Eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks, J. Luik Kohtuasi Lidia Ka"nova hagi Eesti Vabariigi vastu moraalse kahju hüvitamiseks. Vaidlustatud Tallinna Ringkonnakohtu
3. detsembri
4. a määrus tsiviilasjas nr IIkohtulahend 2/1219/01 Kaebuse esitaja ja Lidia Ka"nova erikaebus kaebuse liik Asja läbivaatamise
5. märts
6. a, kirjalik menetlus kuupäev Resolutsioon
7. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
8. detsembri
9. a määrus ja saata asi samale ringkonnakohtule menetluse jätkamiseks.
10. Erikaebus rahuldada.
11. Tagastada L. Ka"novale
12. jaanuaril
13. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
14. Tallinna Linnakohtu
15. mai
16. a otsusega jäeti rahuldamata L. Ka"nova hagi Eesti Vabariigi vastu moraalse kahju 100 000 krooni hüvitamiseks.
17. Hageja esitas linnakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus kohtuotsuse tühistada ning hagi rahuldada.
18. Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi istungile
19. oktoobril
20. a hageja ei ilmunud ning esitas samal päeval kirjaliku avalduse asja arutamise edasilükkamiseks. Hageja väitel ei olnud tal piisavalt aega kohtuistungiks valmistuda, kuna sai kutse kohtuistungile korduva teate põhjal alles
21. septembril
22. a.
23. oktoobril
24. a keelduti tema esindajale Eesti viisa andmisest.
25. Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
26. oktoobri
27. a määrusega jäeti L. Ka"nova apellatsioonkaebus läbi vaatamata. Kohus leidis, et hageja poolt kohtuistungi edasilükkamise taotluses toodud asjaolud ei anna alust tema taotluse rahuldamiseks. Hageja sai kutse istungile kätte
28. septembril
29. a. Seega oli tal piisavalt aega kohtuistungiks ettevalmistamiseks.
30. Hageja esitas
31. novembril
32. a taotluse apellatsioonimenetluse uuendamiseks. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
33. Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
34. detsembri
35. a määrusega jäeti L. Ka"nova taotlus apellatsioonimenetluse uuendamiseks rahuldamata. Määruse põhjenduste kohaselt jättis ringkonnakohus
36. oktoobri
37. a määrusega õigesti apellatsioonkaebuse läbi vaatamata, kuna hagejale oli ringkonnakohtu istungist teatatud õigeaegselt ning asjaolu, et hagejat esimese astme kohtus esindanud isikule keelduti Eesti viisat andmast, ei takistanud hagejat isiklikult kohtusse ilmumast. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED
38. Ringkonnakohtu määrusele esitatud erikaebuses leidis hageja, et ringkonnakohus jättis tema avalduse apellatsioonimenetluse uuendamiseks sisuliselt läbi vaatamata, kuna ei andnud hinnangut hageja väitele, et tema esindajale R. Massarskile keelduti viisat andmast
39. oktoobril
40. a, s.o üks päev enne apellatsioonikohtu istungit. Hageja ei olnud oma tervisliku seisundi ja puuduvate teadmiste tõttu võimeline ennast kohtus ise esindama, mistõttu esitas ka taotluse asja arutamise edasilükkamiseks.
41. Vastuses hageja erikaebusele leidis kostja, et erikaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu määruse tühistamiseks. Hageja ei ole esitanud tõendeid mõjuvate põhjuste kohta, mis takistasid tema osavõttu ringkonnakohtu istungist. TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
42. Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu määrus kuulub tühistamisele TsMS § 363 p 2 alusel protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu. TsMS § 322 lg 1 lubab apellatsioonikohtul jätta kaebuse läbi vaatamata, kui apellant ega tema esindaja kohtuistungile ei ilmu. Eelnevast ei järeldu, et kohus võiks apellatsioonkaebuse jätta läbi vaatamata ka siis, kui apellant on enne istungit teatanud kohtule kohtuistungilt puudumise põhjuse või taotlenud kohtuistungi edasilükkamist, kuid istungile ei ilmu. Sellisel juhul on apellant ilmutanud vajalikku huvi oma kaebuse läbivaatamise vastu ja kui tema kohtuistungilt puudumise põhjus pole seaduslik, võib kohus apellatsioonkaebuse läbi vaadata tema osavõtuta.
43. Kui apellant või tema esindaja ei ilmu kohtuistungile ning nad pole kohtule õigeaegselt (enne kohtuistungi algust) teatanud kohtuistungile mitteilmumise põhjust või taotlenud kohtuistungi edasilükkamist, siis võib kohtus jätta apellatsioonkaebuse läbi vaatamata. Kui apellandil või tema esindajal oli kohtuistungilt puudumiseks seaduslik takistus, millest ei saadud kohtule õigeaegselt teatada, uuendab kohus TsMS § 323 lg 1 kohaselt apellandi avalduse alusel menetluse.
44. Kuna tsiviilmenetluse seadustik ei näe ette apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmise määrusele edasikaebamist ja see määrus ei takista ka asja edasist menetlust, siis tuleb tühistada apellatsioonikohtu määrus, millega apellatsioonimenetlus jäeti uuendamata. Selles osas saab Riigikohus teha uue lahendi ja uuendada apellatsioonimenetluse. J. Odar, H. Jõks, J. Luik