Obsah (6)

§ 8§ 3§ 4§ 9§ 13§ 11

KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine RESOLUTSIOON 3-3-4-3-02 15. märts 2002 Eesistuja Uno Lõhmus, liikmed Henn Jõks, Ants K

§ 8

lg 5 järgi andma asja linnakohtule määrusega, mida kaebaja oleks saanud vaidlustada. Linnakohus aga rikkus Põhiseaduse §-st 24 tulenevat kaebaja õigust olla oma kohtuasja arutamise juures. Ka on asi lahendatud kohtumäärusega sisuliselt, mis on vastuolus TsMS § 211 lg-s 1 kohtumäärusele sätestatud nõuetega.

1. Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
2. detsembri
3. a määrusega tsiviilasjas nr II2/1872/2001 tühistati linnakohtu määrus ja tehti uus määrus, millega asja menetlus lõpetati, sest tegemist pole tsiviilasjaga. Vaidlustatud on kohtutäituri otsus ja tegevus halduskaristuse otsuse täitmisel. Otsuste täitmine haldusasjades on reguleeritud TMS III osas. Sellest ei tulene, et kaebust täituri otsuse ja tegevuse peale halduskaristuse otsuse täitmisel saab menetleda tsiviilasjana TMS § 77 järgi, nagu seda tegi linnakohus. TMS II osa, kus paikneb § 77, reguleerib tsiviilnõuete täitmist ja tulenevalt TMS kui terviku mõttest lahendatakse maa- või linnakohtus üksnes tsiviilnõuete täitmise kohta käivad kaebused. Balti Autoliisingu AS võib kaebuse kohtutäituri kui ametiisiku tegevuse peale esitada halduskohtule.
4. Balti Autoliisingu AS esitas kaebuse koos materjalidega Tallinna Halduskohtule.
5. Tallinna Halduskohtu
6. veebruari
7. a määrusega saadeti

§ 3

lg 2 ja 11 lg 5 alusel asi Riigikohtu tsiviil- ja halduskolleegiumi vahelisele erikogule pädeva kohtu määramiseks. Kohus leidis: Kohtutäituri seaduse § 2 lg 1 järgi on kohtutäitur avalik-õiguslikku ametit pidav sõltumatu isik. Seega on ka kohtutäituri otsus

§ 4lg 1 mõttes haldusakt, mille peale võib kaevata halduskohtusse.

Samas ei kuulu

§ 3

lg 2 kohaselt halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. TMS § 77 lg 2 kohaselt alluvad üldkohtule kaebused kohtutäituri otsuse peale, millega täitur on lahendanud kaebuse enda tegevuse peale. Seega on seadus sätestanud seda liiki vaidluste lahendamiseks teistsuguse menetluskorra. See, et seaduses on teistsugune menetluskord paigutatud TMS II ossa üldpealkirjaga "Tsiviilnõuete täitmine", ei anna alust tõlgenduseks, et kohaldamata tuleb jätta

§ 3

lg 2 ja lähtuda tuleks vaid

§ 4lg-st 1.

Seadusandja, sätestades TMS § 77 lg-s 2 edasikaebamise korra "kohtutäituri otsuse" peale, pidi olema teadlik asjaolust, et kohtutäitur on Kohtutäituri seaduse § 2 lg 1 järgi avalikõiguslikku ametit pidav sõltumatu isik, kelle otsus on

§ 4lg 1 kohaselt haldusakt, mille peale võib kaevata halduskohtusse.

Ka ei saa trahvinõude täitmist kohtutäituri poolt vaadelda otsuse täitmisena haldusasjas, sest

rakendamise seaduse § 4 kohaselt arutavad arvates 1. jaanuarist 2001 haldusõiguserikkumise asju seadusega või seaduse alusel selleks volitatud ametiisikud, maavõi linnakohtud ning ringkonnakohtus ja Riigikohtus kriminaalkolleegium, välja arvatud sama seaduse § 6 lg-s 3 sätestatud juhul. RIIGIKOHTU ERIKOGU SEISUKOHT 8.

§ 3lg 1 p 1 järgi on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslike vaidluste lahendamine.

Sama seadustiku § 3 lg 2 teeb sellest reeglist aga erandi, sätestades, et halduskohtu pädevusse ei kuulu selliste avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. Täitemenetluse seadustik reguleerib tsiviilnõuete täitmist (II osa), otsuste täitmist haldusasjades (III osa) ja otsuste täitmist kriminaalasjades (IV osa). Ainsaks sätteks, mis reguleerib täituri tegevuse vaidlustamist, on seadustiku II osas paiknev §

1. Seadustiku III ja IV osas pole täituri tegevuse vaidlustamist reguleerivat sätet.
2. Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium ja halduskohus on erineval seisukohal selles, milline kohus peab läbi vaatama kaebuse, mis on esitatud kohtutäituri tegevuse peale trahvinõude täitmisel. Ringkonnakohtu arvates peab vaidluse lahendama halduskohus, sest täituri tegevuse vaidlustamist reguleeriv säte paikneb Täitemenetluse seadustiku osas, mis reguleerib tsiviilnõuete täitmist. Halduskohus arvab, et vaidluse peab lahendama üldkohus, sest tegemist on avalik-õigusliku vaidlusega, mille lahendamiseks TMS § 77 on sätestanud teistsuguse menetluskorra. Halduskohus peab TMS § 77 üldnormiks, mis reguleerib kõiki kohtutäituri tegevuse vaidlustamise juhtumeid.
3. Erikogu on seisukohal, et käesoleval ajal on kaebused kohtutäituri tegevuse peale tulenevalt TMS § 77 lg-test 3 ja 4 allutatud maa- või linnakohtule. Tegemist on avalik-õigusliku vaidlusega, mis

§ 3lg 2 järgi tuleb lahendada üldkohtus.

Hoolimata sellest, et TMS § 77 paikneb seadustiku tsiviilnõuete täitmist reguleerivas osas, on ta käsitletav üldnormina, mis reguleerib täituri tegevuse vaidlustamist täitemenetluse kõigi täitetoimingute teostamisel. Seetõttu pole kohtutäituri tegevus rahatrahvi sissenõudmisel vaidlustatav halduskohtus. Vaidlus tuleb lahendada TMS § 77 järgi Tallinna Linnakohtus. Seda seisukohta põhjendab erikogu alljärgnevalt.

1. Kohtutäitur on Kohtutäituri seaduse § 2 lg 1 järgi avalik-õiguslikku ametit pidav sõltumatu isik. Tema tegevus on reguleeritud avaliku õiguse normidega ning ta tegutseb avalik-õiguslikes suhetes, kasutades talle riigi poolt antud võimuvolitusi. Kaebus kohtutäituri tegevuse peale on olemuselt avalik-õiguslik vaidlus, sõltumata sellest, kas tegemist on täitemenetlusega tsiviil-, haldus-, haldusõiguserikkumise või kriminaalasjas.
2. Täitemenetluse seadustik kehtestab täituri tegevuse vaidlustamiseks spetsiifilise menetluse, mis erineb Halduskohtumenetluse seadustikuga kehtestatud teiste avalik-õiguslike vaidluste lahendamise korrast. TMS § 77 lg 1 annab isikule õiguse kaevata kohtutäituri tegevuse peale täiturile enesele 10 päeva jooksul kaevatava toimingu tegemisest või sellest keeldumisest või päevast, mil kaebaja sai sellest teada. Täitur peab kaebuse läbi vaatama 10 päeva jooksul ja täituri otsuse peale võib 10 päeva jooksul kaevata üldkohtule (TMS § 77 lg 2). Kohus vaatab kaebuse läbi kahe nädala jooksul (lg 3). Lõikest 4 tuleneb, et maa- või linnakohus lahendab asja määrusega. Kohtumääruse peale saab erikaebuse esitada ringkonnakohtusse Tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras (lg 4). Erikogu on seisukohal, et kohus menetleb täituri tegevuse peale esitatud kaebust Tsiviilkohtumenetluse seadustiku
3. peatükiga sätestatud korras TMS §-s 77 sätestatud erisustega. Kui täituri tegevuse vaidlustamine otsuste täitmisel haldus-, haldusõiguserikkumise ja kriminaalasjades toimuks Halduskohtumenetluse seadustiku järgi, siis oleks menetlus teistsugune.

§ 9

lg 1 järgi saab kaebuse haldusakti või toimingu peale halduskohtule üldjuhul esitada kolmekümne päeva jooksul arvates päevast, millal isik kaevatavast haldusaktist või toimingust teada sai või pidi teada saama.

§ 13

järgi vaatab halduskohus asja läbi mitte hiljem kui kahe kuu jooksul nõuetekohase kaebuse vastuvõtmisest halduskohtus. Erinevate menetluskordade kohaldamise võimalus täituri tegevuse vaidlustamisel ei ole põhjendatud ega otstarbekas.

1. Kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuste läbivaatamise kuulumist üldkohtu pädevusse võib põhjendada ka täituri ning üldkohtu vahekorraga. Kohtutäituri seaduse § 3 lg 2 järgi on kohtutäituri tööpiirkond maa- või linnakohtu tööpiirkond ja justiitsminister võib mitme maa- või linnakohtu tööpiirkonna ühendada üheks kohtutäituri tööpiirkonnaks. Sama seaduse § 35 lg 1 annab maa- või linnakohtu esimehele õiguse nõuda, et justiitsminister algataks täituri suhtes distsiplinaarmenetluse. Kohtutäituri seaduse § 32 p 1 järgi on täituri distsiplinaarsüüteoks ka ametikohustuste süüline täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine. Täitemenetluses toimepandud süütegu võib ilmsiks tulla just täituri tegevuse peale esitatud kaebuse lahendamisel. Kohtutäituri seadus ei seosta nendes küsimustes kohtutäiturit halduskohtuga.
2. Täitemenetluse seadustikus käsitletakse rahatrahvi sissenõudmist haldusasjas tehtud otsuse täitmisena. Paragrahv 80 sätestab, et rahatrahvi määratud tähtajaks mittetasumisel või trahvi osalisel tasumisel pöörab kohtutäitur sissenõude võlgniku varale sama seadustiku §-des 49-64 sätestatud korras, s.o tsiviilnõuete täitmise korras. Täitemenetluse seadustiku § 79 lg 6 järgi on võlgnikul rahatrahvi sissenõudmise asjades sama seadustiku §-s 26 sätestatud õigused. Paragrahv 26 lg 1, mis paikneb tsiviilnõuete täitmise osas, nimetab võlgniku õiguste hulgas ka õigust kaevata kohtutäituri tegevuse peale kohtutäiturile või kohtusse. Erikogu on seisukohal, et Täitemenetluse seadustiku kehtiv redaktsioon peab siin silmas §-s 77 sätestatud spetsiifilist kaebemenetlust, sest § 26 lg-s 1 nimetatakse võimalust kaevata nii kohtutäiturile enesele kui ka kohtule. Täitemenetluse seadustiku kehtestamisel ei sätestanud ükski seadus peale TMS § 77 seda, kuidas kaevata täiturile enesele ja täituri poolt sellise kaebuse menetlemise korda.
3. jaanuaril 2002 jõustus Haldusmenetluse seadus, mille
4. peatükk reguleerib vaidemenetlust. Kui olla seisukohal, et täituri tegevust haldusasjades tehtud otsuste täitmisel tuleb vaidlustada halduskohtus, siis saab TMS §-s 26 lg 1 nimetatud võimalust vaidlustada täituri tegevust talle enesele esitatud kaebuse abil alates
5. jaanuarist 2002 realiseerida üksnes Haldusmenetluse seaduse vaidemenetlust reguleerivate sätete kaudu. Üheski teises seaduses pole sätteid, mis oleksid kohaldatavad sellise kaebuse esitamisele ja läbivaatamisele. Haldusmenetluse seadusega sätestatud vaidemenetlus erineb aga väga oluliselt TMS §-ga 77 sätestatud täiturile enesele esitatud kaebuse läbivaatamise menetlusest. Selline vaidlustatava täitemenetluse liigist sõltuv menetluslik erinevus on põhjendamatu.
6. Erikogu peab siinkohal vajalikuks märkida, et olukorra, kus üldkohus ja halduskohus on oma pädevust piiritlenud erinevalt, üheks põhjuseks on käesolevas otsuses eespool osutatud õigusliku regulatsiooni ebaselgus.
7. Kohtutoimikus on Tallinna Halduskohtu esinaise
8. oktoobri
9. a kiri, millega saadeti Tallinna Halduskohtule esitatud Balti Autoliisingu AS kaebus Tallinna Liikluskorralduskeskuse trahvinõude tühistamises vastavalt kohtualluvusele kirjaga Tallinna Linnakohtule. Erikogu peab siin vajalikuks märkida, et

§ 8

lg 5 järgi peab kohus, kui ta on pärast kaebuse või protesti vastuvõtmist kindlaks teinud, et asi ei allu sellele kohtule, tegema määruse asja üleandmiseks kohtualluvuse järgi. Siin peetakse silmas asja üleandmist ühelt halduskohtult teisele.

§ 11

lg 4 järgi pidi halduskohus tagastama määrusega kaebuse, mille lahendamine pole halduskohtu pädevuses, näidates võimaluse korral määruses, kuhu tuleb pöörduda. Uno Lõhmus, Henn Jõks, Ants Kull, Jüri Põld, Harri Salmann