← Eesti

3-3-1-13-02

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-3-1-13-02 Otsuse kuupäev

  1. märtsil 2002 Kohtukoosseis Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Hele-Kai Remmel ja Harri Salmann Jüri Käosaare ja Sirje Ruubeli kaebus Tallinna Linnavalitsuse korralduste tühistamiseks Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
  2. novembri
  3. a otsus haldusasjas nr II-3/325/01 ja Tallinna Halduskohtu
  4. aprilli
  5. a otsus haldusasjas nr 3-417/2001 Kaebuse esitajate Jüri Käosaare ja Sirje Ruubeli kassatsioonkaebus
  6. veebruar 2002 Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine Kohtuistungil osalenud isikud Kassaator Jüri Käosaar, tema ja Sirje Ruubeli esindaja vandeadvokaat Aleksander Glikman, kolmas isik Rene Madal ja Vello Vetevool ning kolmandate isikute Karl Mitti, Matti Niinlaubi ja Vello Vetevoolu esindaja vandeadvokaat Eerik Entsik RESOLUTSIOON Rahuldada Jüri Käosaare ja Sirje Ruubeli kassatsioonkaebus. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
  7. novembri
  8. a kohtuotsus haldusasjas nr II-3/325/2001 ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Tagastada kautsjon. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  9. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Tallinna linnakomisjoni
  10. mai
  11. a otsusega nr 7498 loeti Tallinnas Villardi tn 5 asuvad hooned ja krunt suurusega 817,08 m2 omandireformi objektiks ning tunnistati selle vara suhtes õigustatud subjektideks Jaak Ruubel 1/2 ja Jüri Käosaar 1/2 mõttelises osas. Tallinna Linnavalitsuse
  12. märtsi
  13. a korraldusega nr 852-k tagastati J. Ruubelile ja J. Käosaarele Villardi tn 5 asuvad hooned. Hooned anti J. Ruubelile ja J. Käosaarele üle
  14. juulil 1997 vara üleandmise aktiga nr
  16. Nimetatud hoonete rentnik TTK Loodna tellis ehitise endisel individualiseeritaval kujul säilimise eksperthinnangu. AS Ehitusekspert poolt
  17. märtsil
  18. a koostatud eksperthinnangu nr B60/97 kohaselt moodustas õigustatud subjektide osak hoonete jääkmaksumusest 53 %, s.h elamu nr 1 osas 48 %, elamu nr 2 osas 41 % ja elamu nr 3 osas 65 %. Tuginedes sellele eksperthinnangule tegi Tallinna Kesklinna Valitsus
  19. detsembril 1997 Tallinna Linnavalitsusele kirjaliku ettepaneku tunnistada linnavalitsuse
  20. märtsi
  21. a korraldus nr 852-k kehtetuks puuduste tõttu korralduse aluseks olnud ekspertarvamuses.
  22. Võttes aluseks OÜ Esten poolt koostatud
  23. juuni
  24. a eksperthinnangu nr ES 10/98, andis Tallinna Linnavalitsus
  25. detsembril 1998 korralduse nr 7656-k, mille punktiga 1 jäeti rahuldamata J. Ruubeli ja J. Käosaare taotlus Villardi tn 5 asuvate hoonete tagastamise kohta põhjusel, et need pole säilinud endisel individualiseeritaval kujul. Sama korralduse punktiga 2 otsustati alustada nimetatud hoonete osas kompenseerimise menetlust ja punktiga 3 tunnistati kehtetuks linnavalitsuse
  26. märtsi
  27. a korraldus nr 852-k.
  28. Tallinna Halduskohtu
  29. mai
  30. a otsusega haldusasjas nr 3-1244/99 tunnistati Tallinna Linnavalitsuse
  31. detsembri
  32. a korraldus nr 7656-k seadusevastaseks. Kohus leidis, et Tallinna Linnavalitsuse korralduse aluseks oleva OÜ Esten ekspertarvamuse koostamisel pole järgitud Vabariigi Valitsuse
  33. novembri
  34. a määrusega nr 220 kinnitatud Ehitise endisel individualiseeritaval kujul säilimise hindamise korra ja metoodika punkte 3, 15, 22 ja
  36. Tuginedes Tallinna Halduskohtu
  37. mai
  38. a otsusele haldusasjas nr 3-1244/99 ja Villardi tn 5 asuva õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise toimiku materjalidele tunnistas Tallinna Linnavalitsus
  39. juulil 2000 korraldusega nr 2889-k kehtetuks oma
  40. detsembri
  41. a korralduse nr 7656-k punktid 1 ja
  42. Tallinna Linnavalitsuse
  43. juuli
  44. a korralduse nr 2890-k punktiga 1 jäeti rahuldamata J. Ruubeli ja J. Käosaare taotlus Villardi tn 5 elamu nr 1 tagastamise kohta põhjusel, et ehitis ei ole säilinud endisel individualiseeritaval kujul. Selle korralduse punktiga 2 kohustati J. Ruubelit ja J. Käosaart tagastama Villardi tn 5 elamu nr 1 vara üleandmise aktiga Tallinna Kesklinna Valitsusele ning korralduse punktiga 3 kohustati Tallinna Hooneregistrit registreerima nimetatud elamu omandiõiguse üleminek vastavalt sama korralduse punktile
  45. Tallinna Linnavalitsuse
  46. juuli
  47. a korralduse nr 2891-k punktiga 1 jäeti rahuldamata J. Ruubeli ja J. Käosaare taotlus Villardi tn 5 elamu nr 2 tagastamise kohta, kuna ehitis ei ole säilinud endisel individualiseeritaval kujul. Nimetatud korralduse punktiga 2 kohustati J. Ruubelit ja J. Käosaart tagastama elamu nr 2 vara üleandmise aktiga Tallinna Kesklinna Valitsusele ning korralduse punktiga 3 kohustati Tallinna Hooneregistrit registreerima selle elamu omandiõiguse üleminek vastavalt korralduse punktile
  48. Õigusliku alusena märgiti korraldustes nr 2890-k ja 2891-k ORAS § 12 lg 3 p 2 ja lg 8 p 2 ning § 13 lg 1, samuti ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni
  49. mai
  50. a otsus nr 7498, OÜ Ehitusekspert eksperthinnang nr B086/99 ja õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise toimiku nr 6462 materjalid. Tallinna Linnavalitsuse
  51. juuli
  52. a korralduse nr 2892-k punktiga 1 tagastati Villardi tn 5 asuvast elamust nr 3 J. Ruubelile ja J. Käosaarele kummalegi 32/100 mõttelist osa. Selle korralduse punktiga 2 kohustati J. Ruubelit ja J. Käosaart tagastama samast elamust 36/100 mõttelist osa vara üleandmise aktiga Tallinna Kesklinna Valitsusele ning korralduse punktiga 3 kohustati Tallinna Hooneregistrit registreerima elamu omandiõiguse üleminek vastavalt sama korralduse punktidele 1 ja
  53. Nimetatud korralduse punktiga 4 jäeti rahuldamata J. Ruubeli ja J. Käosaare taotlus elamu nr 3 36/100 mõttelises osas tagastamise kohta, sest vara ei ole säilinud endisel individualiseeritaval kujul, ja otsustati alustada kompenseerimise menetlust.
  55. mail 2000 sõlmisid Jaak Ruubel ja Sirje Ruubel notariaalselt tõestatud ühisvara jagamise kokkuleppe, mille kohaselt andis J. Ruubel (surnud
  56. septembril 2000) temale kuuluva omandiõiguse Villardi tn 5 asuvate ehitiste 1/2 mõttelises osas üle S. Ruubelile.
  57. S. Ruubel ja J. Käosaar esitasid
  58. septembril 2000 Tallinna Halduskohtule kaebused, milles palusid tühistada Tallinna Linnavalitsuse
  59. juuli
  60. a korraldused nr 2890-k, nr 2891-k ja nr 2892k ning teha Tallinna Linnavalitsusele ettekirjutus korralduse väljaandmiseks, millega täiendada linnavalitsuse
  61. juuli
  62. a korralduse nr 2889-k punkti 2 ja kehtestada see sõnastuses: "Tunnistada kehtetuks Tallinna Linnavalitsuse 18.-detsembri
  63. a korralduse nr 7656-k "Villardi tänav 5 asuvate hoonete mittetagastamine" punktid 1, 2 ja 3, jõustades sellega Tallinna Linnavalitsuse
  64. märtsi
  65. a korraldus nr 852-k". Kaebuste kohaselt on vaidlustatud korraldused seadusevastased ja rikuvad kaebuste esitajate õigust saada tagasi õigusvastaselt võõrandatud vara. J. Käosaare ja J. Ruubeli taotluste kohta oli juba
  66. märtsil 1997 antud haldusakt, millega otsustati vara neile tagastada. Linnavalitsusel polnud õiguslikku alust pärast ORAS § 12 uue redaktsiooni vastuvõtmist teha Villardi tn 5 asuvate ehitiste suhtes uut ehitusekspertiisi uutel alustel ning uue hindamise metoodika järgi. Kaebajate väitel oli neil kui õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise nõudeõigust omavatel isikutel kooskõlas õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõttega alust eeldada, et neile õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamine otsustatakse avalduse menetlusse võtmise ajal kehtinud seaduse alusel. Nad väitsid, et ka ORAS § 12 lg 8
  67. märtsil
  68. a jõustunud redaktsiooni järgi on vaidlustatud korraldused ebaõiged. Kaebuste kohaselt haldusakti, millega õigusvastaselt võõrandatud vara tagastati õigustatud subjektile tühistamine ei lõpeta õigustatud subjekti omandiõigust sellele varale. Omandiõigust saab vaidlustada üksnes asjaõigusliku hagiga Asjaõigusseaduse
  69. jaos sätestatud korras.
  70. Tallinna Halduskohtu
  71. aprilli
  72. a otsusega rahuldati kaebused osaliselt ning tühistati Tallinna Linnavalitsuse
  73. juuli
  74. a korralduste nr 2890-k, 2891-k ja 2892-k punktid 2 ning
  75. Halduskohus nõustus kaebajate seisukohtadega, et linnavalitsuse korralduste nr 2890-k, 2891-k ja 2892-k punktid 2 ja 3 on õigusvastased. Halduskohus leidis, et tulenevalt Vabariigi Valitsuse
  76. novembri
  77. a määrusega nr 220 kinnitatud Ehitiste endisel individualiseeritaval kujul säilimise hindamise korra ja metoodika punktist 4 kohaldatakse seda korda niisuguste ehitiste hindamisel, mille kohta ei ole kohaliku omavalitsuse täitevorgan enne
  78. märtsi 1997 teinud otsust selle ehitise tagastamise või mittetagastamise kohta. Antud juhtumil võttis linnavalitsus vara tagastamise korralduse vastu alles
  79. märtsil 1997, seega pärast ORAS § 12 lg 8 uue redaktsiooni jõustumist. Seega oli Tallinna Linnavalitsus õigustatud tellima uut ekspertiisi vaidlusaluste ehitiste endisel individualiseeritaval kujul säilimise kindlakstegemiseks ja kohaldama kaevatud korralduste andmisel alates
  80. märtsist 1997 jõustunud ORAS § 12 lg 8 redaktsiooni. Halduskohus asus seisukohale, et kaebajate väited eksperthinnangu vastuolust seadusega on paljasõnalised ja tõendamata.
  81. J. Käosaar ja S. Ruubel esitasid halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palusid muuta kohtuotsust ja teha uus otsus, millega tühistada Tallinna Linnavalitsuse
  82. juuli korraldused nr 2890-k, 2891-k ja 2892-k ning teha linnavalitsusele ettekirjutus anda korraldus, millega tühistada lisaks
  83. juuli
  84. a korralduse nr 2889-k punktis 1 nimetatule ka linnavalitsuse
  85. detsembri
  86. a korralduse nr 7656-k p
  88. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium jättis halduskohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Halduskolleegium nõustus esimese astme kohtu seisukohaga, et vaidlustatud haldusaktide andmise ajal kehtinud õigusnormi kohaldamisega ei ole rikutud õiguskindluse, õiguspärase ootuse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid. Tallinna Linnavalitsus ei ole antud juhtumil kohaldanud ORAS § 12 uut redaktsiooni tagasiulatuvalt. Kuna Tallinna Linnavalitsus ei olnud enne
  89. märtsi 1997 Villardi tn 5 asuvate hoonete tagastamise või mittetagastamise kohta otsust teinud, siis ei kuulu antud haldusasjas kohaldamisele enne
  90. märtsi 1997 kehtinud ORAS § 12 redaktsioon. Ringkonnakohus märgib, et kuna AS Ristart Kinnisvarabüroo
  91. novembri
  92. a ekspertarvamus oli antud keskkonnaministri
  93. märtsi
  94. a määrusega nr 16 kinnitatud metoodiliste soovituste ja ORAS § 12 lg 8 kuni
  95. märtsini 1997 kehtinud redaktsiooni alusel, siis ei saanud Tallinna Linnavalitsus enam tugineda
  96. märtsi
  97. a korralduses nr 852-k sellele ekspertarvamusele. Halduskohus leidis J. Käosaare ja J Ruubeli kaebuste läbivaatamisel
  98. mai
  99. a otsuses haldusasjas nr 3-1244/99, et Tallinna Linnavalitsus oli
  100. detsembri
  101. a korralduse nr 7656-k andmisel õigesti lähtunud ORAS § 12 lg 8 redaktsioonist, mis jõustus
  102. märtsist 1997, kuid tuvastas OÜ Esten ekspertarvamuse mittevastavuse kehtestatud nõuetele ning seetõttu tunnistas vaidlustatud korralduse seadusevastaseks. Halduskohtu otsuse täimiseks pidi Tallinna Linnavalitsus tellima uue kehtivatele nõuetele vastava ekspertarvamuse Villardi tn 5 asuvate ehitiste endisel individualiseeritaval kujul säilimise määramiseks. OÜ Ehitusekspert
  103. detsembri
  104. a eksperthinnang on kinnitatud Tallinna Omandireformiameti ekspertkomisjoni
  105. jaanuari
  106. a protokollilise otsusega. Apellandid ei ole halduskohtule esitatud kaebustes ega ka apellatsioonkaebuses esitanud väiteid kaevatavate korralduste aluseks oleva ekspertarvamuse vastuolu kohta Vabariigi Valitsuse
  107. novembri
  108. a määrusega nr 220 kinnitatud Ehitiste endisel individualiseeritaval kujul säilimise hindamise korra ja metoodika ning Omandireformi aluste seadusega. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
  109. Kassatsioonkaebuses paluvad J. Käosaar ja S. Ruubel tühistada Tallinna Halduskohtu
  110. aprilli
  111. a otsus ja Tallinna Ringkonnakohtu
  112. novembri
  113. a otsus ning teha asjas uus otsus, millega rahuldada nende kaebused. Kassaatorid väidavad, et ringkonnakohus kohaldas vääralt materiaalõiguse normi. Antud haldusasjas tulnuks kohaldada kuni
  114. märtsini
  115. a kehtinud ORAS § 12 lg 8 redaktsiooni. Kassaatorid leiavad, et kohtud on tõlgendanud õiguskindluse, õiguspärase ootuse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid formaalselt ja vastuolus Riigikohtu halduskolleegiumi
  116. juuni
  117. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-30-00 antud tõlgendusega. Pealegi Tallinna Linnavalitsuse
  118. detsembri
  119. a korraldus nr 7656-k, millega jäeti rahuldamata J. Ruubeli ja J. Käosaare taotlused ehitiste tagastamiseks, tunnistati Tallinna Halduskohtu
  120. mai
  121. a otsusega seadusevastaseks. Kassaatorid on seisukohal, et Tallinna Linnavalitsuse vaidlustatud korraldused ei ole nõuetekohaselt motiveeritud ja vaidlustatud korralduste aluseks olev ekspertarvamus ei vasta haldusakti nõuetele. Vaidlustatud haldusaktide kohaselt on J. Ruubeli ja J. Käosaare taotlused Villardi tn 5 asuvate elamute nr 1 ja 2 tagastamiseks jäetud rahuldamata, "kuna vara ei ole säilinud endisel individualiseeritaval kujul" ning taotlus elamu nr 3 tagastamiseks on jäetud samal põhjusel osaliselt rahuldamata. Peale viite õigusnormile on linnavalitsuse korraldused põhistatud üksnes viitega OÜ Ehitusekspert poolt antud ekspertarvamusele ja õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise toimiku materjalidele. Vaidlustatud korralduste aluseks olev OÜ Ehitusekspert
  122. detsembri
  123. a ekspertarvamus nr B086/99 ei ole piisavalt selge, arusaadav ja üheselt mõistetav. Ekspertarvamuses on antud ehitise säilimise määr ja paranduste/uuenduste osa üksnes protsentides, s.o suhtarvuna (elamu nr 1 osas 295 %, elamu nr 2 osas 374 % ja elamu nr 3 osas 56 %). Milliste arvutuste tulemusel on suhtarvud tuletatud, seda ekspertarvamusest ei nähtu. Ekspertarvamuses on küll märgitud lisad, kuid neid lisasid vara tagastamise toimikus nr 6462 ja kohtutoimikus ei ole. Vabariigi Valitsuse
  124. novembri
  125. a määrusega nr 220 kinnitatud Ehitise endisel individualiseeritaval kujul säilimise hindamise korra ja metoodika p 15 kohaselt on ekspertarvamuse üheks osaks ehitise hindamine koos vastavate arvutustega. Hindamise korras ette nähtud metoodika kohaselt tuleb ehitise paranduste/uuenduste ja jääkväärtuste hindamist toimetada absoluutarvudes, lähtudes hindamise aja hindades arvutatud väärtusest. Nende andmete puudumine ekspertarvamuses välistab võimaluse kontrollida ekspertarvamuse ja ühes sellega ka nimetatud ekspertarvamusele tuginevate haldusaktide sisulist põhjendatust ja seaduslikkust. Kassaatorid leiavad, et vaidlustatud haldusaktide aluseks olev ekspertarvamus ei vasta ka ORAS § 12 lg 8
  126. märtsist 1997 jõustunud redaktsioonile.
  127. Tallinna Linnavalitsuse kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele leitakse, et õigustatud subjektid ei ole ekspertiisi läbiviimise käigus ega ka kassatsioonkaebuses esitanud tõendeid, mis tõendaksid nende väiteid ekspertarvamuse vastuolu kohta ORAS §-ga 12 lg 8 p
  128. Kuna vaidlustatud korraldused on motiveeritud ja vastu võetud Omandireformi aluste seaduse ja sellega seonduvate õigusaktide alusel, siis on ringkonnakohtu otsus igati seaduslik.
  129. Kolmandad isikud Matti Niinlaub, Vello Vetevool ja Karl Mitt leiavad kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele, et kassaatorite järeldused Riigikohtu halduskolleegiumi
  130. juuni
  131. a otsusest haldusasjas nr 3-3-1-30-00 on ebaõiged ja põhjendamatud. Vaidlustatud aktid on nõuetekohaselt motiveeritud. Korralduste aluseks olevast ekspertarvamusest tuleneb üheselt, et arvutused hoonete säilimise hindamiseks on toodud ekspertarvamuse lisades. Halduskohtul puudus vajadus välja nõuda ekspertarvamuse lisasid, mis suure mahu tõttu moodustasid omaette toimiku. RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  132. Vaidlustatud haldusaktid on kassaatorite suhtes koormavad haldusaktid. Koormava haldusakti põhjendus peab sisaldama nii faktilist kui ka õiguslikku motivatsiooni. Faktilises motiveeringus peavad olema ära näidatud asjaolud, mis toovad kaasa akti aluseks oleva õigusnormi kohaldamise. Oluline on ka faktilise ja õigusliku motivatsiooni omavaheline loogiline sidumine, mis peab haldusakti adressaati ja aktiga tutvujat veenma, et juhtumi asjaolud koostoimes kohaldatavate õigusaktidega toovad tõepoolest kaasa just sellesisulise haldusotsustuse tegemise.
  133. Tallinna Linnavalitsuse
  134. juuli
  135. a korralduste nr 2890-k ja nr 2891-k, mille preambulas on õigusliku alusena märgitud muuhulgas ORAS § 12 lg 3 p 2 ja lg 8 p 2 ning OÜ Ehitusekspert poolt teostatud eksperthinnang nr BO86/99, punktidega 1 jäeti Villardi tn 5 asuv elamu nr 1 ja elamu nr 2 tagastamata, "kuna vara ei ole säilinud endisel individualiseeritaval kujul". Halduskohus asus seisukohale, et vaidlustatud korraldused on piisavalt motiveeritud. Halduskohtu otsuses märgiti, et arusaamatu ja mitte millelegi tuginev on kaebajate soov, et Tallinna Linnavalitsus "peaks oma korraldustes argumenteerima, miks ta kohaldab kehtivat, mitte aga kehtetut seadust". Halduskohus leidis, et antud juhtumil kuulus kohaldamisele ORAS § 12 lg 8 punktid 1 ja 2 redaktsioonis, mille kohaselt "vara loetakse endisel individualiseeritaval kujul säilinuks, kui vara kuju, väärtus ja suurus ei ole oluliselt muutunud, arvestades, et ehitised loetakse endisel individualiseeritaval kujul säilinuks, kui ehitise väärtus ei ole kapitaalremondi või ümber-, peale-, alla- või juurdeehituse tõttu kasvanud rohkem kui 1/4 võrra. Ehitist ei loeta endisel individualiseeritaval kujul säilinuks, kui ehitise väärtus on kapitaalremondi või ümber-, peale-, allavõi juurdeehituse tõttu kasvanud vähemalt 3/4 võrra", seega redaktsioonis, mis kehtis
  136. märtsist 1997 kuni
  137. juunini
  138. Ringkonnakohus nõustus halduskohtu seisukohaga, et "haldusakti andmise ajal kehtinud õigusnormi kohaldamisega ei ole antud juhul õiguskindluse, õiguspärase ootuse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid rikutud" ja leidis, et halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Samas ei ole ringkonnakohus pööranud tähelepanu sellele, et halduskohus pole kontrollinud sisuliselt vaidlustatud haldusaktide seaduslikkust ega kindlaks teinud, millise osa moodustab Villardi tn 5 asuvate ehitiste puhul kapitaalremondi või ümber-, peale-, alla- või juurdeehituse tõttu lisandunud väärtus ehitise koguväärtusest.
  139. Riigikohtu halduskolleegium ei analüüsi sisuliselt kassaatori väidet, et antud juhtumil oleks Tallinna Linnavalitsus pidanud vaidlustatud haldusaktide andmisel juhinduma enne
  140. märtsi
  141. a. kehtinud ORAS § 12 lg 8 redaktsioonist. Tallinna Halduskohtu
  142. mai
  143. a otsuses haldusasjas nr 3-1244/99, kus vaidlusesemeks oli Tallinna Linnavalitsuse
  144. detsembri
  145. a korralduse nr 7656-k, millega jäeti rahuldamata J. Käosaare ja J. Ruubeli taotlused Villardi tn 5 asuvate hoonete tagastamiseks, seaduslikkus, leidis kohus, et selles asjas ei kuulu kohaldamisele enne
  146. märtsi 1997 kehtinud ORAS § 12 lg 8 redaktsioon. Nimetatud kohtuotsuse peale apellatsiooni korras edasi ei kaevatud. Kohtuotsus jõustus
  147. mail 1999 ja sellest pidid juhinduma nii Tallinna Linnavalitsus kui ka teised protsessiosalised.
  148. ORAS § 12 lg 3 p 2 kohaselt ei kuulu omandireformi objektiks olev õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamisele, kui see ei ole vastavalt sama paragrahvi
  149. lõikele säilinud endisel individualiseeritaval kujul.
  150. juunil 2000 jõustunud redaktsioonis sätestavad ORAS § 12 lõike 8 punktid 1 ja 2 järgmist: "1) ehitis loetakse endisel individualiseeritaval kujul säilinuks, kui kapitaalremondi või ümber-, peale-, alla- või juurdeehituse tõttu lisandunud väärtus ei ületa 1/4 ehitise koguväärtusest; 2) ehitist ei loeta endisel individualiseeritaval kujul säilinuks, kui kapitaalremondi või ümber-, peale-, alla- või juurdeehituse tõttu lisandunud väärtus moodustab vähemalt 3/4 ehitise koguväärtusest." Riigikohtu halduskolleegium märkis
  151. mai
  152. a otsuses nr 3-3-1-30-01 (RT III 2001, 19, 197), et ka "kuni
  153. juunini 2000 kehtinud ORAS § 12 lg 8 punktide 1 ja 2 redaktsioonist järeldub, et õigusvastaselt võõrandatud ehitise endisel individualiseeritaval kujul säilimise kindlakstegemiseks tuli ehitise juures tehtud parenduste/uuenduste tõttu lisandunud väärtust võrrelda ehitise kui terviku jääkväärtusega hindamise ajal".
  154. Õige ja põhjendatud on kassaatorite väide, et tulenevalt halduskohtumenetluse uurimispõhimõttest lasus kohtutel kohustus kontrollida, kas vaidlustatud korralduste aluseks võetud eksperthinnang on koostatud seaduse ja kehtiva metoodika nõuetele vastavalt. Vabariigi Valitsuse
  155. novembri
  156. a määrusega nr 220 kinnitatud "Ehitise endisel individualiseeritaval kujul säilimise hindamise korra ja metoodika" punkti 15 alapunkti 4 järgi peavad ekspertarvamuses olema ühe osana järeldused arvutustulemuste kohta, milles näidatakse, millisel määral on ehitise jääkväärtus paranduste/uuenduste tõttu kasvanud, ning olenevalt paranduste/uuenduste ulatusest ka ehitise säilinud jääkväärtuse ja paranduste/uuenduste jääkväärtuse mõtteliste osade suurused. Vaidlustatud haldusaktide preambulas märgitud OÜ Ehitusekspert poolt
  157. detsembril 1999 koostatud eksperthinnangus nr B086/99 on punktis 3 toodud ekspertide arvamus. Selle punkti alapunktis 1 on märgitud, et "Tallinnas, aadressil Villardi tn. 5 paiknev õigusvastaselt võõrandatud vara - 3 elamut on säilinud endisel individualiseeritaval kujul järgmisel määral (vt. Lisas nr. 5 esitatud koondandmeid)". Ekspertide arvamuse kohaselt on Villardi tn 5 asuvate ehitiste puhul uuenduste/asenduste tööde määr õigusvastaselt võõrandatud varaga võrreldes järgmine: elamu nr 1 puhul 295 %, elamu nr 2 puhul 374 % ja elamu nr 3 puhul 56 %. Eksperthinnangu juurde kuuluvaid lisasid, s.h lisa nr 5 ei ole kohtud haldusasja materjalide juurde välja nõudnud ega kontrollinud sisuliselt ekspertarvamuse õigsust.
  158. TsMS § 330 lg 4 kohaselt peab kohus otsuse põhjendavas osas märkima kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Vaidlustatud haldusaktidest ega ka halduskohtu otsusest ei nähtu, kui suure osa iga Tallinnas Villardi tn 5 asuva õigusvastaselt võõrandatud ehitise puhul moodustab kapitaalremondi või ümber-, peale-, alla- või juurdeehituse tõttu lisandunud väärtus ehitise koguväärtusest. Ka ringkonnakohus pole sellele tähelepanu pööranud. Ringkonnakohtu otsusest ei selgu, millele rajaneb kohtu järeldus, et nimetatud hoonetest elamu nr 1 ja elamu nr 2 ei ole säilinud endisel individualiseeritaval kujul ORAS § 12 lg 3 p 2 ja lg 8 p 2 mõttes. Sellega rikkus ringkonnakohus HKMS § 34 lg 2 ja § 47 lg 3 ning TsMS § 330 lg 4 sätteid.
  159. Juhindudes HKMS §-st 72 lg 1 p 2 tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada ja saata asi ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Tõnu Anton, Hele-Kai Remmel, Harri Salmann

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.