KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamise kuupäev Istungil osalenud isikud 3-2

§ 365

lg 3 alusel, kuna töö ei ole tehtud õigeaegselt ja selles esines olulisi puudusi. Hagiavalduses palus K. Karu kostjalt välja mõista talle lepingu lõpetamisega tekitatud kahju 20 000 krooni. Hageja leidis, et kostjal ei olnud põhjust lepingut ennetähtaegselt lõpetada. Lepingu lõpetamisega tekitati hagejale kahju. Tal jäi saamata lepinguga kindlaks määratud igakuine tasu.

§ 365

lg 3 annab tellijale õiguse mõjuvatel põhjustel enne töö lõpetamist igal ajal lepingust loobuda, tööettevõtjale tuleb aga sel juhul tasuda tehtud töö eest ja hüvitada talle lepingu lõpetamisega tekitatud kahju, tasaarveldades selle, mis tööettevõtja lepingu lõpetamise tagajärjel säästis või omandas. 2. Tartu Maakohtu 6. juuni 2001. a otsusega jäeti hagi rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt nõustus hageja, et leping lõpetati kooskõlas

§ 365lg-ga 3 mõjuvatel põhjustel.

Tööettevõtulepingu lõpetamisel saamata jäänud tasu ei ole kahju. Lepingu lõpetamisega seotud kahju peab tulenema lepingu lõpetamisest vahetult ja vältimatult. Kui üks pool võtab omaks asjaolu, millele teine pool rajab oma vastuväite, loeb kohus omaksvõetud asjaolu TsMS § 116 kohaselt tõendatuks. Kuna hageja on tunnistanud lepingu lõpetamist

§ 365lg 3 alusel, ei ole kohtul vajadust hinnata lepingu lõpetamise põhjuseid.

Kui tööettevõtja soovib saamata jäänud töötasu, tuleb tal esitada lepingu täitmisele sundimise nõue. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

1. Tartu Ringkonnakohtu
2. septembri
3. a otsusega muudeti maakohtu otsuse motiive ning hagi jäeti rahuldamata tõendamatuse tõttu. Otsuse põhjenduste kohaselt ei ole

§ 365

lg 3 järgi oluline, kas tööettevõtja on omapoolset kohustust rikkunud.

§ 222

lg 2 järgi on kahju kreeditori poolt tehtud kulutused, tema vara kaotsiminek või rikkumine, samuti kreeditori saamata jäänud tulu, mis ta oleks saanud, kui võlgnik oleks oma kohustise täitnud. Hageja saab tulu uuelt lepingupartnerilt ning ei ole tõendanud, et ta oleks seda saanud ka kostjaga lepingut jätkates. Kostja maksis hagejale hüvituseks kahe kuu kokkulepitud tasu ning ei ole tõendatud, et hageja saab uue lepingupartneri käest vähem tulu, kui ta sai kompensatsiooniks ning oleks saanud kostjalt tööettevõtulepingu jätkumisel. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED 4. Kassatsioonkaebuses palus hageja apellatsioonikohtu otsuse tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning uue otsusega hagi rahuldada. Ringkonnakohtu seisukoht, et saamata jäänud tulu ei ole võimalik vaadelda kahjuna, kuna hageja sai tulu teisest allikast, ei ole kooskõlas

§ 222lg-ga 2. Apellatsioonikohus rikkus protsessiõiguse norme, kuna vastavalt Ts

MS § 227 lg-le 1 peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud ning TsMS § 330 kohaselt peab ringkonnakohus vastama otsuses apellatsioonkaebuse põhjendustele. Apellatsioonikohus ei ole põhjendanud, miks ta ei arvesta tõendina lepingut, mis tõendab hageja kahju saamata jäänud tulu vormis.

1. Vastuses kassatsioonkaebusele palus kostja jätta kaebuse rahuldamata. Apellatsioonikohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus selle tühistamiseks.
2. Riigikohtu istungil jäid K. Karu ja tema esindaja kaebuse väidete juurde ja kostja esindajad vastuse väidete juurde. Kostja esindaja esitas dokumendid, mis tõendasid, et kostja tasus kassatsiooniastmes 3540 krooni kohtukulu. TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
3. Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsus kuulub tühistamisele TsMS § 363 p 2 alusel protsessiõiguse normi väära kohaldamise tõttu. TsMS § 91 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama asjaolusid, millele rajanevad tema nõuded ja vastuväited. Kui tööettevõtulepingu lõpetamine toimus

§ 365

lg 3 põhjustel, nagu kohtud leidsid, siis tuleb tellijal hüvitada tööettevõtjale lepingu lõpetamisega tekitatud kahjud, tasaarvestades selle, mis tööettevõtja lepingu lõpetamise tagajärjel säästis või omandas.

§ 222

lg 2 järgi on kahju ka saamata jäänud tulu, mida tööettevõtja oleks saanud, kui tellija poleks lepingut lõpetanud. Hageja lähtus saamata jäänud tulu arvestamisel tasust, mida ta oleks lepingu jätkumisel eeldatavasti saanud ning esitas sellekohased tõendid. Seda, et tööettevõtulepingu jätkumisel kostjaga poleks hageja saanud tasu teise tööettevõtu lepingu järgi teiselt tellijalt, pidi tõendama kostja. Seega ei saa nõustuda apellatsioonikohtu seisukohaga, mille järgi pidi hageja tõendama ka seda, et ta oleks saanud tasu uue lepingu järgi teiselt tellijalt ka kostjaga lepingut jätkates. 8. Lisaks peab kolleegium vajalikuks märkida järgmist. Maakohus leidis oma otsuses, et kuna hageja on tunnistanud lepingu lõpetamist

§ 365lg 3 alusel, ei ole kohtul Ts

MS § 116 alusel vajadust hinnata lepingu lõpetamise põhjusi ja selle kohta esitatud tõendeid. Sellele tugines ka apellatsioonikohus. Pooltel on olnud kohtus vaidlus lepingu lõpetamise põhjustanud asjaolude üle ning K. Karu apellatsioonkaebuse alusel vajavad need kontrollimist. Tellija on põhjendanud lepingu lõpetamist tööettevõtja poolt lepingu rikkumisega ja pidanud seda lepingu lõpetamise mõjuvaks põhjuseks

§ 365lg 3 järgi.

Tellija poolt lepingu rikkumiseks ja selle lõpetamise aluseks peetud asjaolusid pole tööettevõtja omaks võtnud. Tööettevõtja on nõustunud vaid tellija õigusliku kvalifikatsiooniga, et leping lõpetati

§ 365lg 3 alusel.

9. Kohtukulude jaotuse otsustab ringkonnakohus asja uuel läbivaatamisel. L. Laarmaa, H. Jõks, J. Luik