3-1-1-32-02

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-32-02 Otsuse tegemise koht ja kuupäev Tartus

1. märtsil
2. a. Kohtukoosseis Eerik Kergandberg, Jüri Ilvest, Ott Järvesaar Kohtuasi G. K. süüdistus KrK § 204 lg 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
3. detsembri
4. a kohtuotsus nr II-1/1071-01 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik G. K. kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
5. märts 2002 Istungil osalenud isikud G. K., tema kaitsja vandeadvokaat Jüri Aland, kannatanu M. S., riigiprokurör Marge Püss ning tõlk Lüüli Lomp Resolutsioon Juhindudes AKKS § 32 lg-st 3, § 36 lg-st 2, § 63 p-st 3, § 64 p-st 1 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: Tühistada Tallinna Linnakohtu
6. oktoobri
7. a. kohtuotsus ja Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
8. detsembri
9. a. kohtuotsus G. K.-le mõistetud karistuse osas ning mõista talle karistuseks rahatrahv 15 (viisteist) päevamäära - 690 (kuussada üheksakümmend) krooni. Muus osas jätta kohtuotsused muutmata. Kassatsioonkaebus rahuldada. Kassatsioonkautsjon tagastada. Kohtuotsus jõustub
10. märtsil
11. a, ega ole edasikaevatav. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
12. G. K. anti kohtu alla süüdistatuna KrK § 204 lg 1 järgi selles, et ta
13. oktoobril
14. a kella 15.00 paiku juhtis Tallinnas Narva maanteel marsruudil nr 1 trammi KT-4, registrinumbriga
15. Enne liikumise alustamist Pronksi trammipeatusest rikkus G. K. Liikluseeskirja (LE) p 72 nõudeid. Veendumata, kas kõik reisijad on vagunisse sisenenud, sulges ta trammiuksed hetkel, mil tagumisest vaguniuksest püüdis siseneda M. S. Kannatanu kukkus teele ja sai raskeid kehavigastusi. Tallinna Linnakohtu
16. aprilli
17. a otsusega mõisteti G. K. süüdistuses KrK § 204 lg 1 järgi õigeks kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Tallinna Linnakohtu
18. aprilli
19. a otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse kannatanu M. S. ja apellatsioonprotesti Tallinna Linnaprokurör Inna Sepamägi, kes ei nõustunud linnakohtu otsuses toodud motiividega G. K. õigeksmõistmise kohta ning palusid kohtualuse KrK § 204 lg 1 järgi süüdi mõista. Prokurör palus kohtualust karistada vabadusekaotusega 6 kuuks tingimisi katseajaga 1 aastaks ühes mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 aastaks. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
20. juuni
21. a otsusega tühistati Tallinna Linnakohtu
22. aprilli
23. a kohtuotsus. Ringkonnakohus tegi uue otsuse, millega mõistis G. K. süüdi KrK § 205 lg 1 järgi ja karistas teda 15 päevamäärase rahatrahviga summas 690 krooni. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
24. juuni
25. a otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse süüdimõistetu G. K., kes taotles enda õigeksmõistmist. Riigikohtu
26. oktoobri
27. a otsusega tühistati Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
28. juuni
29. a ja Tallinna Linnakohtu
30. aprilli
31. a kohtuotsus G. K. süüdistusasjas ja kriminaalasi saadeti uueks arutamiseks Tallinna Linnakohtule. Riigikohus nõustus ringkonnakohtuga selles, et G. K. pani toime kuriteo, kuid ei nõustunud selle kvalifikatsiooniga.
32. Tallinna Linnakohtu
33. oktoobri
34. a otsusega tunnistati G. K. süüdi KrK § 204 lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 4 kuud vabadusekaotust tingimisi katseajaga 1 aastaks ühes mootorsõidukijuhtimise õiguse äravõtmisega 3 aastaks. Linnakohtu otsuse vaidlustas apellatsiooni korras kohtualune G. K., kes palus jätkuvalt end süüdistuses KrK § 204 lg 1 järgi õigeks mõista.
35. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
36. detsembri
37. a otsusega jäeti Tallinna Linnakohtu
38. oktoobri
39. a otsus sisuliselt muutmata ning G. K. apellatsioonkaebus jäeti rahuldamata. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED
40. Esitatud kassatsioonkaebuses ei nõustu süüdimõistetu G. K. talle mõistetud karistusega ning palub selle kergendamist. Kassaator leiab, et Tallinna Linnakohtu
41. oktoobri
42. a otsusega mõistetud ja ringkonnakohtu poolt jõusse jäetud karistuse - 4 kuud vabadusekaotust tingimisi ühes mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 aastaks - mõistmine on vastuolus AKKS § 36 lg 2 sätetega. Kassaator selgitab, et Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
43. juuni
44. a süüdimõistva otsuse vaidlustas tema, kannatanu esitas üksnes vastuväited, prokurör aga oli otsusega, s.h karistusega, nõus. Riigikohus tühistas nimetatud otsuse täielikult ja saatis kriminaalasja Tallinna Linnakohtule uueks arutamiseks. Kassaator märgib, et AKKS § 36 lg 2 reguleerib kriminaalasja arutamist esimese astme kohtus pärast kohtuotsuse apellatsiooni korras tühistamist, kuid see peaks olema kohaldatav ka kriminaalasja kassatsiooni korras tühistamise ja esimese kohtule uueks arutamiseks saatmise korral. Kokkuvõtvalt leiab kassaator, et kriminaalasja teistkordsel arutamisel esimese astme kohtus ei võinud linnakohus mõista talle raskemat karistust kui seda oli mõistnud ringkonnakohus, s.o rahatrahv 15 päevamäära summas 690 krooni. Samuti palub G. K. tühistada talle mõistetud lisakaristuse, sest esiteks on see vastuolus AKKS § 36 lg 2 toodud põhimõttega ning teiseks võtaks selle kohaldamine temalt ainukese sissetulekuallika perekonna ülalpidamiseks.
45. G. K. kassatsioonkaebusele esitas vastuväite kannatanu M. S., kes leiab, et G. K. suhtes tehtud kohtuotsus on õiglane ning karistuse kergendamine pole põhjendatud. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
46. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
47. detsembri
48. a kohtuotsust tuleb muuta G. K.-le mõistetud karistuse osas ja seda järgmistel põhjendustel. 6.
49. Esimene karistus mõisteti G. K.-le Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
50. juuni
51. a kohtuotsusega - rahatrahv 15 päevamäära e 690 krooni. Selle kohtuotsuse peale ei esitanud kannatanu kaebust ega prokurör protesti. Kriminaalasi vaadati Riigikohtus läbi süüdimõistetu kassatsioonkaebuse alusel. Kuna Riigikohtu kriminaalkolleegium tühistas ringkonnakohtu otsuse ja saatis kriminaalasja uueks arutamiseks Tallinna Linnakohtule, oli viimane seotud AKKS § 36 lg-st 2 tuleneva põhimõttega, et kohtualuse poolt kaebeõiguse kasutamine ei tohi tema olukorda lõppastmes raskendada. Sama põhimõtet rõhutab ka AKKS § 32 lg 3, mis sätestab ammendavalt, milliste subjektide taotlusel võib kohtualuse seisundit halvendada. 6.
52. Olenemata asjaolust, et G. K. poolt toimepandud, KrK § 204 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo sanktsioon ei näe karistusena ette rahatrahvi ning nõuab obligatoorselt lisakaristuse kohaldamist, pole seda karistust antud kaasuse puhul ülaltoodud menetluslike takistuste tõttu võimalik mõista. Seega tuleb nii Tallinna Linnakohtu kui ka Tallinna Ringkonnakohtu otsuseid muuta G. K.-le mõistetud karistuse osas, mõistes talle karistuse, mis poleks rangem talle Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
53. juuni
54. a kohtuotsusega mõistetud karistusest. Eerik Kergandberg, Jüri Ilvest, Ott Järvesaar