Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse liik ja algataja Riigikohtus Asja läbivaatamine KOHTUMÄÄRUS 3-3-1-22-02 26. märts 2002 Eesistuja Tõnu Anton,
) §-de 48 ja 120 lg 1 p 1 järgi otsustavad kriminaalmenetluse algatamise üle uurija ja prokurör. Järelevalvet uurija tegevuse üle teostab prokurör (
§ 120
). Kaebused uurija tegevuse peale esitatakse prokurörile (
§ 182
). Prokuröri otsuse peale kaebuse lahendamise kohta või prokuröri tegevuse peale uurimisel võib edasi kaevata kõrgemalseisvale prokurörile (
§ 183lg 3).
- J. Reinaru ja A. Kukk esitasid erikaebuse, milles palusid tühistada halduskohtu määrus ja saata asi halduskohtule arutamiseks.
- Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
- septembri
- a määrusega jäeti halduskohtu määrus muutmata. Ringkonnakohus leidis: Kaebuse esitajatel on õigus, et PS § 15 annab igaühele õiguse pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Siit ei järeldu aga, et halduskohus on pädev lahendama ükskõik millist vaidlust. Halduskohtu pädevus ja halduskohtus vaidlustatavad haldusaktid ja toimingud on sätestatud HKMS §-des 3 ja
- HKMS § 3 lg 2 sätestab, et halduskohtu pädevusse ei kuulu nende avalikõiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. Kaebajad on sisuliselt vaidlustanud uurija ja prokuröri toiminguid kriminaalmenetluses, taotledes tühistada kriminaalasja algatamisest keeldumise määrused ja saata materjalid prokuratuuri kriminaaljuurdluse korraldamiseks. Halduskohus on pädev läbi vaatama kaebusi uurija ja prokuröri toimingute peale, kuid seda tingimusel, et on rikutud isiku põhiõigusi ja vabadusi ja juhul, kui rikutud õiguste efektiivne kaitsmine hilisemas kriminaalmenetluses ei ole võimalik. Kriminaalasja algatamisest keeldumisega ei sekkuta kaebaja põhiõigustesse. Vaidlused kriminaalmenetluse alustamise või kriminaalasja algatamisest keeldumise üle ei kuulu halduskohtu pädevusse.
- J. Reinaru ja A. Kukk esitasid erikaebuse, milles paluvad tühistada ringkonnakohtu ja halduskohtu määrus ning saata kaebus läbivaatamiseks halduskohtule. Erikaebuses väidetakse, et PS § 15 lg 1 tagab igaühe õiguse oma rikutud õiguste kohtulikule kaitsele. Seega on kohtu pädevuses ja samas on tal kohustus lahendada ükskõik millist vaidlust eeldusel, et kohtusse on pöördutud seaduses ettenähtud tingimustel ja korras. Arvamus, et uurija tegevuse seaduslikkuse kontroll lõpeb prokuratuuriga, tekitab olukorra, kus teatud isikute tegevuse õiguspärasuse kontroll ei allu vastavalt nimetatud Põhiseaduse normile ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 6 lõikes 1 sätestatule mitte kohtule, vaid täitevvõimu esindajatele. Erikaebuses märgitakse, et sellele järeldusele jõudis põhimõtteliselt Riigikohtu üldkogu
- detsembri
- a määruses asjas nr 3-3-138-00 AS Brolex Grupp, OÜ Deiv Grupp ja Maksuameti erikaebuste läbivaatamisel. RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
- Menetluse korra kriminaalasjades sätestab Kriminaalmenetluse koodeks ning Apellatsiooni ja kassatsiooni kriminaalmenetluse seadustik. Kriminaalmenetluse kord hõlmab ka uurija tegevuse vaidlustamist. Kriminaalmenetluse raames saab uurija tegevuse peale kaevata prokurörile (
§ 182
). Prokuröri otsuse peale kaebuse lahendamise kohta või prokuröri tegevuse peale uurimisel võib edasi kaevata kõrgemalseisvale prokurörile (
§ 183
). Kriminaalmenetluse raames pole võimalik vaidlustada riigi peaprokuröri otsust kaebuse lahendamisel.
- Riigikohtu halduskolleegiumi
- veebruari
- a määruses haldusasjas nr 3-3-1-2-02 asuti seisukohale: "Menetlusõiguse üldise loogika järgi peaks kriminaalmenetluse küsimusi saama lahendada kriminaalmenetlusõiguse normide järgi üldkohtus. Olemuselt ei kuulu sellesisulised vaidlused halduskohtu pädevusse. Kehtivas kriminaalmenetlusõiguses pole aga sätteid, mis annaksid väidetavale kannatanule võimaluse vaidlustada kriminaalmenetluse alustamisest keeldumist kohtus." Halduskolleegium asus seisukohale, et kuivõrd kriminaalmenetluses praegu vastav kohtuliku kontrolli võimalus puudub, siis jääbki ainsaks õiguskaitse võimaluseks kaebuse esitamine halduskohtule. Selles haldusasjas oli läbitud Kriminaalmenetluse koodeksiga sätestatud kaebemenetlus ja saadud riigi peaprokurörilt eitav vastus, mida halduskohtus ka vaidlustati.
- Käesolev asi aga erineb halduskolleegiumi menetletud eelpoolnimetatud asjast selle poolest, et kriminaalmenetluse kaebevõimalused pole ammendatud. J. Reinaru ja A. Kukk pole pöördunud riigi peaprokuröri poole. Kolleegium on seisukohal, et kriminaalmenetluse alustamata jätmist saab halduskohtus vaidlustada vaid siis, kui on ära kasutatud kõik kriminaalmenetlusõiguslikud võimalused, so kui on pöördutud riigi peaprokuröri poole. Kriminaalmenetluse alustamata jätmist ei saa halduskohtus vaidlustada vaidlustamata riigi peaprokuröri poolt kaebuse lahendamisel tehtud otsust. J. Reinaru ja A. Kuke erikaebus jääb rahuldamata. Kuid ringkonnakohtu ja halduskohtu määruse motiive tuleb muuta, asendades need käesoleva määruse motiividega. Tõnu Anton, Jüri Põld, Hele-Kai Remmel