Obsah (5)

§ 80§ 92§ 57§ 95§ 65

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamise kuupäev Resolutsioon 3-2-1-37-02 Tar

§ 80

alusel tunnustada omandiõigust Tartu maakonnas Nõo vallas Tõravere alevikus endise AK Tõravere krundil nr 10 asuvale hoonele, nõuda see J. Randma ebaseaduslikust valdusest välja, tühistada ostu-müügileping ning kustutada

§-de 57 lg 1 ja 65 lg 1 alusel J. Randma kui omaniku kohta kinnistusregistris tehtud kanne.

1. Tartu Maakohus jättis
2. mai
3. a otsusega hagi rahuldamata.
4. Tartu Ringkonnakohtu
5. veebruari
6. a otsusega muudeti maakohtu otsust põhjenduste osas.
7. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
8. juunil
9. a otsusega tühistati ringkonnakohtu otsus materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu ja saadeti asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Riigikohtu otsuse kohaselt tekib vallasomand

§ 92

lg 1 kohaselt vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. Üleandmise teel omandaja peab olema heauskne nii asja valduse saamise kui ka omandiõiguse üleandmise kokkuleppe ajal. J. Randma pidi teadma, et võõrandajal P. Alasepal pole õigust omandit hoonele üle anda. Kui omanik on omandajale teatanud, et võõrandaja pole omanik, jääb vallasasja omandamisel üleandmisega risk asja omandamise suhtes isikule, kes soovis vallasasja omandada. Ringkonnakohus pidi võtma seisukoha ka hageja kinnistusraamatu kannet puudutava osas. Kinnistusraamatu kanne on

§ 57

lg 1 kohaselt ebaõige, kui see on tehtud õigusliku aluseta või see alus on hiljem ära langenud. Erastatud maa kinnistusraamatusse kandmise õiguslikud alused sätestab

RakS § 11 lg

1. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
2. Tartu Ringkonnakohtu
3. novembri
4. a otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendustel tekib vallasomand

§ 92

lg 1 kohaselt vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omandiõigus läheb üle omandajale. Üleandmise teel asja omandaja peab olema heauskne nii asja valduse saamise kui ka omandiõiguse üleandmise kokkuleppe ajal. Vaidlust ei ole selles, et hageja teatas J. Randmale enne müügi- ja asjaõiguslepingu sõlmimist 14. septembril 1998. a, et ta on hoone omanik ega soovi seda müüa.

§ 95

lg 2 järgi on omandaja pahauskne, kui ta teadis või pidi teadma, et võõrandajal ei olnud õigust omandit üle anda. Seega pidi J. Randma teadma, et võõrandajal P. Alasepal pole õigust omandit hoonele üle anda. Kui omanik on omandajale teatanud, et võõrandaja pole omanik, jääb risk üleandmisega vallasasja omandamisel asja omandamise suhtes isikule, kes soovis vallasasja omandada. J. Randma ei saanud hoone omanikuks

§ 95lg 1 alusel.

7. Hageja nõue kinnistusraamatu kande kustutamiseks tuleb jätta rahuldamata. J. Randma esitatud maa erastamise taotluse alusel tegi vallavalitsus maa erastamise korralduse, sõlmiti erastamise müügileping ja asjaõigusleping, koostati maakatastri dokumendid ning avati kinnistusregistri osa.

§ 57

lg 1 kohaselt on kinnistusraamatu kanne ebaõige, kui see on tehtud õigusliku aluseta või see alus on hiljem ära langenud või kanne on valesti muudetud või kustutatud või kannet tehes on rikutud seadust muul viisil. Hageja ei ole vaidlustanud kinnistusraamatu kande aluseks olnud haldusakti, seega ei ole kande alus ära langenud. Ainuüksi selle tõttu, et hageja kaotas omandiõiguse hoonele, ei ole kinnistusraamatu kanne ebaõige. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS 8. Kassatsioonkaebuses palus hageja ringkonnakohtu otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Kohtud on leidnud, et hageja ei volitanud kedagi oma vara võõrandama ja P. Alasepp ei olnud õigustatud hageja vara J. Randmale üle andma. J. Randma oli teadlik, et hageja on hoone omanik, ja seetõttu ei olnud ta heauskne omandaja. 9.

§ 65

lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, nõuda ebaõige kande kustutamist.

§ 57

lg 1 kohaselt on kinnistusraamatu kanne ebaõige, kui see on tehtud õigusliku aluseta või see alus on hiljem ära langenud või kanne on valesti muudetud või kustutatud või kannet tehes on rikutud seadust muul viisil. Kuna J. Randmal hoonele omandiõigust ei tekkinud, ei saanud ta ka hoone juurde maad erastada.

§ 57järgi on kanne ebaõige ja seega on kande kustutamise alus olemas.

1. Vastuses kassatsioonkaebusele pidas J. Randma kaebust põhjendamatuks. Hageja ei ole vaidlustanud Nõo Vallavalitsuse korraldust maa erastamise kohta ega kinnistamisotsust. Kuna hoone on muutunud maatüki oluliseks osaks, ei saa seda enam välja nõuda. TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
2. Kolleegium leidis, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust ringkonnkohtu otsuse tühistamiseks.
3. Hageja esitas nõude kinnistusraamatu ebaõige kande parandamiseks.

§ 57

lg 1 kohaselt on kinnistusraamatu kanne ebaõige, kui see on tehtud õigusliku aluseta või see alus on hiljem ära langenud. Erastatud maa kinnistusraamatusse kandmise õiguslikud alused sätestab

RakS § 11 lg

1. Selle kohaselt pärast asjaõigusseaduse rakendamisega seotud õigusaktide muutmise seaduse jõustumist kantakse erastatud maa kinnistusraamatusse (kinnistusregistriosa avatakse) asjaõiguslepingu, maaüksuse omandamist tõendava dokumendi, maakatastri andmete ja teiste kinnistamiseks vajalike dokumentide alusel. Asja materjalidest nähtub, et maa kinnistamine toimus
2. juulil
3. a.

RakS § 11 lg 5 kohaselt, kui maa erastamise aluseks olnud otsus tühistatakse pärast maa esmakinnistamist ja kinnistusraamatu kanne muutub seetõttu ebaõigeks, on isikul, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, õigus nõuda kande parandamiseks nõusolekut isikult, kelle õigust parandamine puudutab. Seega leidis ringkonnakohus õigesti, et kuna kinnistusraamatu kande aluseks olnud haldusakti ei ole tühiseks tunnistatud, ei ole kande alus ära langenud. J. Odar, H. Jõks, A. Kull