3-2-1-38-02

MÄÄRUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamise kuupäev Resolutsioon 3-2-1-38-02 Tartu,

1. märts
2. a Eesistuja A. Kull, liikmed H. Jõks ja J. Luik Balti-Ameerika Ettevõtlusfondi hagi Dmitri Goritski, Valentina Goritskaja, Valentin Levini ja AS GSL (pankrotis) vastu 4 229 032 krooni saamiseks. Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
3. veebruari
4. a määrus tsiviilasjas nr II-2-26/01 Balti-Ameerika Ettevõtlusfondi erikaebus
5. märts
6. a, kirjalik menetlus
7. Tühistada Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
8. veebruari
9. a määrus ning saata asi samale apellatsioonikohtule uueks läbivaatamiseks.
10. Erikaebus rahuldada.
11. Tagastada advokaadibüroole Leppik ja Partnerid
12. juunil
13. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
14. Hageja ja AS Star GSL sõlmisid
15. veebruaril
16. a laenulepingu, millega AS Star GSL laenas hagejalt 297 000 USD, tähtajaga 6 aastat, intressiga 10% aastas.
17. veebruaril
18. a sõlmis hageja V. Levini, V. Goritskaja ja D. Goritskiga käenduslepingud, mille kohaselt käendasid nimetatud isikud hageja ja AS Star GSL vahelise laenulepingu järgseid AS Star GSL kohustusi. AS Star GSL ei täitnud oma lepingujärgseid kohustusi. Balti"Ameerika Ettevõtlusfond nõudis
19. jaanuaril
20. a esitatud hagiavalduses V. Levinilt, V. Goritskajalt, D. Goritskilt ja AS-lt Star GSL käenduslepingute alusel 4 229 032 krooni 60 sendi tasumist. Kohtla-Järve Linnakohtu
21. mai
22. a määrusega jäeti läbi vaatamata Balti-Ameerika Ettevõtlusfondi hagi AS Star GSL vastu, seoses viimase suhtes
23. oktoobril
24. a välja kuulutatud pankrotiga. AS Star GSL (pankrotis) kaasati protsessi iseseisva nõudeta kolmanda isikuna kostjate poole.
25. Kostjate vastuväidete kohaselt tuleb menetlus asjas lõpetada, kuna vastavalt
26. veebruari
27. a laenulepingule kuulub vaidlus lahendamisele Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraa"ikohtus. Laenulepingu p 12.
28. kohaselt kui laenulepingust tulenevaid vaidlusi ei õnnestu lahendada läbirääkimistel, siis lahendatakse need lõplikult Tallinnas asuvas Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraa"ikohtus selle arbitraa"ikohtu reglemendi alusel. Käenduslepingu p 13 ja laenulepingu p 16.4 järgi oli käendusleping nimetatud laenulepingu lahutamatu koostisosa. Samuti esitasid kostjad hagile sisulisi vastuväiteid.
29. Kohtla-Järve Linnakohtu
30. juuli
31. a otsusega hagi rahuldati ning V. Levinilt, D. Goritskilt ja V. Goritskajalt mõisteti välja solidaarselt 4 229 032 krooni 60 senti. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
32. Viru Ringkonnakohtu
33. veebruari
34. a määrusega tühistati linnakohtu otsus ning asjas lõpetati menetlus TsMS § 217 p 6 alusel. Määruse põhjenduste kohaselt leppisid Balti-Ameerika Ettevõtlusfond ja AS Star GSL
35. veebruari
36. a laenulepingu p-s 12.2 kokku, et kui antud lepingust tulenevaid vaidlusi ei õnnestu lahendada poolte läbirääkimistega, lahendatakse vaidlus lõplikult Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraa"ikohtus Tallinnas selle arbitraa"ikohtu reglemendi alusel. Pooled on laenulepingus kokku leppinud ka täpsed vaidluse läbivaatamise protseduurireeglid. Kuna laenulepingu p 16.4 järgi on käenduslepingud laenulepingu lahutamatuks osaks, tuleb ka käendajatega tekkinud vaidlused läbi vaadata laenulepingus kokku lepitud vahekohtus. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED
37. Erikaebuses palus hageja apellatsioonikohtu määruse tühistada ning saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Hageja leidis, et igal kohustisel on konkreetsed pooled, kelle õigused ja kohustused sätestab pooltevaheline leping või muu õiguslik alus. Laenulepingust tulenevate kohustuste täitmist käendajatena taganud isikute vastutus ei tulenenud mitte laenulepingust, vaid käenduslepingust. Käendajad ei olnud üheks laenulepingu pooleks. Käendus on olemuselt kõrvalkohustis, mille poolte õigused ning kohustused on määratletud käenduslepinguga. Laenulepingu p 16.4 väljendab TsK § 206 lg-s 2 sätestatud käenduse aktsessoorset iseloomu põhikohustise suhtes.
38. Vastuses erikaebusele leidis kostja V. Levin, et apellatsioonikohtu määrus on põhjendatud. Laenulepingu kohaselt on käendusleping selle lahutamatuks osaks. Käendusleping on vahetult põhikohustusega seotud, seega ei saa ka käendaja vastutus esineda teisel alusel kui põhivõlgniku oma. TsK § 208 lg 1 kohaselt on käendaja, kui tema vastu esitatakse hagi, kohustatud kaasama asja arutamisele võlgniku. See säte oleks sisutu, kui käendaja ja võlgniku puhul oleks võlausaldajaga kokku lepitud erinev kohtualluvus. TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
39. Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsus kuulub tühistamisele TsMS § 363 p 2 alusel protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu. TsMS § 217 p 6 järgi lõpetab kohus asjas menetluse, kui pooled on sõlminud lepingu selle kohta, et annavad vaidluse vahekohtu lahendada. Seaduse Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraa"ikohtu kohta p 2 sätestab, et Arbitraa"ikohus lahendab vaidlusi hagiavalduste alusel, kui: 1) poolte vahel on kirjalik kokkulepe juba tekkinud või tekkida võiva vaidluse üleandmise kohta Arbitraa"ikohtu lahendada; 2) nõusolek vaidluse lahendamiseks Arbitraa"ikohtus on väljendatud hageja poolt hagi esitamisega, kostja poolt aga tegevusega, mis annab tunnistust tema vabatahtlikust allumisest Arbitraa"ikohtu jurisdiktsioonile; 3) vaidlus kuulub Arbitraa"ikohtu jurisdiktsiooni alla tulenevalt rahvusvahelistest kokkulepetest. Kokkulepe vaidluse üleandmise kohta arbitraa"ikohtu lahendada peab olema selge, sest sellega jätab pool end ilma võimalusest pöörduda vaidluse lahendamiseks kohtusse. Laenuandja ja käendajate kokkulepe vaidluse lahendamiseks vahekohtus võiks tuleneda nendevaheliste käenduslepingute pst 13, mille kohaselt käenduslepingud loeti laenulepingu lahutamatuks osaks. Eelnev võib tähendada, et laenulepingus kokkulepitud vaidluste vahekohtu lahendada andmise kokkulepe on siduv ka käenduslepingu pooltele. Samas on laenuandja leidnud, et kokkulepe käenduslepingust tuleneva vaidluse lahendamiseks arbitraa"ikohtus puudub ning on esitanud hagi linnakohtusse. Poolte vahel sõlmitud käenduslepingute tõlgendamisel omab tähtsust ka poolte käitumine. Käendajad esitasid linnakohtule küll taotluse lõpetada asjas menetlus selle allumise tõttu vahekohtule, kuid ei apelleerinud linnakohtu otsust samal põhjusel. Seega tunnustasid ka käendajad, et kokkulepe vaidluse vahekohtu lahendada andmiseks puudus. Sellises olukorras puudus apellatsioonikohtul alus tõlgendada pooltest erinevalt nendevahelist käenduslepingut vaidluste lahendamise korra osas. A. Kull, H. Jõks, J. Luik