3-1-2-1-02

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend 3-1-2-1-02

1. märts
2. a Eesistuja Peeter Vaher, liikmed Lea Kivi ja Ott Järvesaar Kriminaalasi Dmitri "urba, Valeri "urba ja Igor "urba süüdistuses KrK § 101 p-de 1 ja 7 järgi Järva Maakohtu
3. mai
4. a otsus kriminaalasjas nr 1-18/2000; Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
5. septembri
6. a otsus kriminaalasjas nr II-I/690 Riigiprokurör Alar Kirs, teistmisavaldus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamise
7. märts
8. a kuupäev Istungil osalenud isikudRiigiprokurör Alar Kirs; Dmitri "urba ja Igor "urba kaitsja vandeadvokaat Aino-Eevi Lukas; Valeri "urba kaitsja vandeadvokaat Kaljo Kuusmaa Resolutsioon Juhindudes AKKS § 775 lg-st 5 Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas:
9. Tühistada Järva Maakohtu
10. mai
11. a otsus ja Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
12. septembri
13. a otsus Dmitri "urba, Valeri "urba ja Igor "urba süüditunnistamises ja karistamises KrK § 101 p-de 1 ja 7 järgi.
14. Kriminaalasi saata tagasi Järva Maakohtule uueks arutamiseks alates kohtu alla andmise staadiumist.
15. Dmitri "urba, Valeri "urba ja Igor "urba vabastada kinnipidamisasutusest.
16. Teistmisavaldus rahuldada osaliselt.
17. Kohtuotsus jõustub
18. märtsil
19. a ega kuulu edasikaebamisele. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
20. Järva Maakohtu
21. mai
22. a otsusega tunnistati vennad Dmitri "urba, Valeri "urba ja Igor "urba süüdi KrK § 101 p-de 1 ja 7 järgi. Karistuseks mõisteti Dmitri "urbale üksteist aastat, Valeri "urbale ja Igor "urbale aga kümme aastat vabadusekaotust. Kohtualused tunnistati süüdi selles, et nad kõik koos tungisid
23. juunil
24. a Järva maakonnas asuvasse Maria Minejeva talumajja ja nõudsid viimaselt raha alkoholi ostmiseks. Raha mittesaamisel seoti kannatanu kinni ning Dmitri "urba eemaldas näpitstangidega M. Minejevalt parema jala esimeselt varbalt traumaatilise küüne. Seejärel peksid kõik kolm käte ja jalgadega kannatanut korduvalt näkku ja rindkeresse, mille tagajärjel M. Minejeva suri saadud vigastustesse kohapeal. Seega panid Dmitri "urba, Valeri "urba ja Igor "urba toime tahtliku tapmise omakasu ajendil eriti piinaval ja julmal viisil. Kuigi kohtualused end süüdi ei tunnistanud, leidis kohus, et nende süü kirjeldatud kuriteo toimepanemises on tõendatud. Nii võtsid kõik kohtualused eeluurimisel omaks kannatanu peksmise ja andsid selles osas üldjoontes kokkulangevaid ütlusi. Enda süüd tunnistas eeluurimisel Valeri "urba, näidates ette sündmuskoha, enda süüd tunnistas puhtsüdamlikus ülestunnistuses ka Igor "urba. Kohus leidis, et kohtualused kirjeldasid eeluurimisel detailselt asjaolusid, mida ei oleks osanud teha ükski kõrvaline, asjasse mittepuutuv isik. Samuti ei suutnud nad kohtu hinnangul esitada ühtki veenvat põhjust enda ütluste muutmise kohta kohtuistungil. Väiteid, et enda süüd tunnistasid nad eeluurimisel politseitöötajate survel, pidas kohus paljasõnalisteks.
25. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
26. septembri
27. a otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata ja süüdimõistetute apellatsioonkaebused rahuldamata. Süüdimõistetute kassatsioonkaebustele ja hilisematele avaldustele kohtuvea parandamiseks ei andnud Riigikohtu loakogu menetlusluba. MENETLUS RIIGIKOHTUS
28. Tallinna Ringkonnakohtu otsuse peale esitas teistmisavalduse riigiprokurör Alar Kirs. Avalduses palutakse süüdimõistetud õigeks mõista ja vabastada nad karistuse kandmisest. 3.1 Teistmisavalduses märgitakse teistmisaluseks oleva uue asjaoluna, et keskkriminaalpolitsei menetluses oleva kriminaalasja uurimisel on välja selgitatud, et tegelikkuses tapsid M. Minejeva hoopis Rustams Mitrauskis, Georg "a"kov ja Gunnar Simanis. Kõik kolm on tunnistanud, et võtsid osa eelpool kirjeldatud kuriteost ja on kuriteo toimepanemist üksikasjalikult ka kirjeldanud. Seejuures on nad kirjeldanud ka asjaolusid, mida ei võinud teada kuriteosse mittepuutuvad isikud ja nende antud ütlused on detailsemad ning täpsemad kui Dmitri "urba, Valeri "urba ja Igor "urba ütlused. Avalduse esitaja leiab, et vendade "urbade süü puudumisele M. Minejeva tapmises viitab peale eeltoodu ka nende alibit kinnitanud tunnistajate eeluurimisel ja kohtus antud ütlused, mida siis aga ei peetud usaldusväärseteks.
29. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil toetasid riigiprokurör ja kaitsjad teistmisavaldust.
30. Riigikohtu kriminaalkolleegium, vaadanud läbi kriminaalasja ja teistmisavalduse ning kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et teistmisavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. 5.1 Antud teistmisavalduse lahendamisel peab Riigikohtu kriminaalkolleegium vajalikuks selgitada järgmist. Eesti kriminaalmenetlusõigus lähtub tõendite vaba hindamise põhimõttest, millele osutab KrMK § 50 ja mis väljendub järgmistes reeglites:
31. kohus hindab kõiki tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt;
32. siseveendumus saab põhineda vaid asjaolude igakülgsel, täielikul ja objektiivsel läbivaatamisel;
33. ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Seega peab kohus konkreetse kriminaalasja raames kohtualuste süüküsimuse lahendamisel lähtuma antud kriminaalasjas kogutud tõenditest ning nende analüüsi pinnalt langetama otsuse kohtualus(t)e vastutuse osas. 5.2 Käesoleval juhul taotletakse teistmisavalduses Dmitri "urba, Valeri "urba ja Igor "urba õigeksmõistmist seoses ühe teise kriminaalasja eeluurimisel ilmsiks tulnud asjaoludega. Tõendid, mida avalduses loetletakse, on kogutud aga Dmitri "urba, Valeri "urba ja Igor "urba otsuse kontekstis ühe teise kriminaalasja menetlemisel ehk teisisõnu, käesolevaks hetkeks on tegemist kohtulikult veel kontrollimata tõenditega. Vastuvaidlematu on aga fakt, et nimetatud tõendid võivad omada tähendust Dmitri "urba, Valeri "urba ja Igor "urba süüküsimuse lahendamisel. Nende vastuolude lahendamine on võimalik vaid kohtumenetluses, kus uutele tõenditele on omistatud asjaolude igakülgse, täieliku ja objektiivse läbivaatamise tulemina kohtulikult aktsepteeritavate tõendite kvaliteet. Sellist otsust pelgalt avalduses toodud asjaolude pinnalt aga langetada ei saa. 5.3 Seoses tõusetunud kahtlustega, mis tulenevad otseselt teise kriminaalasja uurimise raames kogutud tõendite taustalt, kuid mille usaldatavuse kontroll Riigikohtu kriminaalkolleegiumi poolt teistmisavalduse lahendamisel on võimatu, tuleb Dmitri "urba, Valeri "urba ja Igor "urba suhtes tehtud süüdimõistvad maa-ja ringkonnakohtu otsused tühistada. Kriminaalasi tuleb saata tagasi uueks arutamiseks esimese astme kohtule alates kohtu alla andmise staadiumist. Vastavalt KrMK §-le 189 peab kohus seejuures lahendama erilise tähelepanuga küsimused, kas kõik isikud, keda oli alust kriminaalvastutusele võtta, on vastutusele võetud ja kas on kogutud kõik asja kohtulikuks arutamiseks vajalikud tõendid. Kriminaalasjas juba kogutud ning uute, teises kriminaalasjas kogutud tõendite pinnalt peab kohus lahendama küsimuse kriminaalasja kohtuliku menetlemise võimalikkuse või võimatuse kohta. Riigikohtu kriminaalkolleegiuim nõustub avaldaja taotlusega vabastada süüdimõistetud kinnipidamisasutusest. Siinkohal peab kolleegium silmas asjaolu, et kahtluse alla on sattunud vahi all pidamise materiaalõiguslik alus - küllaldane kahtlus inkrimineeritud teo toimepanemises. Seetõttu tuleb Dmitri "urba, Valeri "urba ja Igor "urba viivitamatult kinnipidamiskohast vabastada. Peeter Vaher, Ott Järvesaar, Lea Kivi