MÄÄRUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi 3-2-1-36-02 Tartu, 28. märts 2002. a Eesistuja J.Odar, liikmed A. Kull ja J. Luik Kaebus kohtutäitur Kristjan Leppiku otsuse peale ja koht
§ 79
alusel otsuse täitmisega haldusasjas.
§ 73
alusel pööratakse sissenõue juriidiliselt isikult võlasumma sissenõudmiseks esimeses järjekorras võlgniku pangaasutuses olevale rahale. Kuna Ühisliisingu AS ei olnud täitemenetlusest haldusasjas teadlik, oli
§ 73sätete kohaldamine kohtu arvates põhjendamatu.
Avaldajal puudus võimalus kasutada seaduses sätestatud võlgniku õigusi. 5. Linnakohus jättis rahuldamata kaebuse osas, milles avaldaja palus tunnistada täituri tegevuse täitetoimingute tegemisel seadusevastaseks, kuna nõue on ebaselge.
§ 77
võimaldab kohtul läbi vaadata ainult kaebust kohtutäituri otsuste peale ja kohtutäituri tegevuse või tegevusetuse eraldi seadusevastaseks tunnistamine ei kuulu maa- või linnakohtu kompetentsi. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
- Tallinna Ringkonnakohus
- detsembril
- a tühistas linnakohtu määruse ja tegi uue määruse, millega lõpetas asjas menetluse TsMS § 217 p 1 alusel.
- Otsuse täitmine haldusasjades on reguleeritud täitemenetluse seadustiku III osas. Seal sätestatust ei tulene, et kaebust kohtutäituri otsuse peale ja tema tegevuse kohta halduskaristuse otsuse täitmisel saaks menetleda tsiviilasjana
§ 77
järgi, nagu kohus seda tegi.
§ 77asub seadustiku II osas, mis reguleerib tsiviilnõuete täitmist.
Täitemenetluse seadustiku kui terviku mõttest tulenevalt lahendatakse tsiviilasjana üksnes tsiviilnõuete täitmise kohta käivad kaebused. Kaebuse kohtutäituri kui ametiisiku otsuse ja tegevuse peale võib esitada halduskohtule. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED
- Kohtutäitur K. Leppik palus erikaebuses tühistada ringkonnakohtu määruse ning teha asjas uus määrus, millega jätta Ühisliisingu AS kaebus kohtutäituri otsuse peale rahuldamata ja kohtutäitur K. Leppiku
- juuli
- a otsus muutmata.
- Kaebus kohtutäituri tegevuse peale kuulub läbivaatamisel tsiviilkohtumenetluse korras. Täitemenetluse seadustiku II osa sisaldab lisaks tsiviilnõuete täitmise reguleerimisele ka arvukalt üldsätteid. Seadusandja ei ole pidanud vajalikus eraldi reguleerida täitemenetluse algatamist tsiviil-, haldus- ja kriminaalasjades. Kohtutäituri tegevuse peale kaebuste esitamist reguleerib üksnes
§ 77
. Need sätted kuuluvad kohaldamisele täitemenetluses mistahes täitedokumendi esitamisel. 10. Kohtutäitur otsuse peale esitatud kaebus kuulub
§ 77
lg 4 tulenevalt läbivaatamisele tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras kohtutäituri asukohajärgses maa- või linnakohtus.
- Ühisliisingu AS palus erikaebuses tühistada ringkonnakohtu määruse ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
- Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 3 lg 1 p 1 kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks on ka täituri keeldumine täitetoimingu tegemisest. HKMS § 3 lg 2 sätestab, et halduskohtu pädevusse ei kuulu avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. Täitemenetluse seadustikust tulenevalt ei kuulu kohtutäituri otsuse ja tegevuse peale esitatud kaebuse lahendamine halduskohtu pädevusse.
- Riigikohtu halduskolleegium
- veebruari
- a määruses nr 3-3-1-3-98 asus seisukohale, et
- märtsil
- a vastuvõetud täitemenetluse seadustiku muutmise ja täiendamise seaduse jõustumisest alates alluvad täitevaidlused üldkohtule. TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
- Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus kuulub tühistamisele.
- Täitemenetluse seadustik reguleerib tsiviilnõuete täitmist (II osa), otsuse täitmist haldusasjades (III osa) ja otsuste täitmist kriminaalasjades (IV osa). Ainsaks sätteks, mis reguleerib täituri tegevuse vaidlustamist, on seadustiku II osas paiknev §
- Seadustiku III ja IV osas pole täituri tegevuse vaidlustamist reguleerivaid norme.
- Kolleegium juhindub määruse tegemisel Riigikohtu erikogu
- märtsi
- a määrusest nr 3-34-3-02, milles erikogu asus seisukohale, et käesoleval ajal on kaebused kohtutäituri tegevuse peale tulenevalt
§ 77lõigetest 3 ja 4 allutatud maa- või linnakohtule.
Tegemist on avalik-õigusliku vaidlusega, mis HKMS § 3 lg 2 järgi tuleb lahendada üldkohtus. Hoolimata sellest, et
§ 77
paikneb seadustiku tsiviilnõuete täitmist reguleerivas osas, on ta käsitletav üldnormina, mis reguleerib täituri tegevuse vaidlustamist täitemenetluse kõigi täitetoimingute tegemisel. Seega ei ole kohtutäituri tegevus rahatrahvi sissenõudmisel vaidlustatav halduskohtus. TsMS § 361 lg 2 järgi on erikogu otsus seaduse tõlgendamisel kohustuslik Riigikohtu kolleegiumidele, kuni erikogu või üldkogu ei ole teinud teistsugust otsust. J. Odar, A. Kull, J. Luik