← Eesti

3-1-1-48-02

MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-48-02 Kohtukoosseis Eesistuja Eerik Kergandberg ning liikmed Lea Kivi ja Ott Järvesaar Kohtuasi Yuri Kondratenko süüdistus KrK § 2102 lg 2 p-d 1 ja 4 Vaidlustatud Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi kohtuniku Ene Randmäe kohtulahendid

  1. veebruari
  2. a määrus Yuri Kondratenko süüdistusasjas Kaebuse esitaja ja Yuri Kondratenko kaitsja vandeadvokaat Anatoli Jaroslavski erikaebus kaebuse liik Asja läbivaatamise
  3. märts 2002 kuupäev Istungil osalenud isikudYuri Kondratenko kaitsja vandeadvokaat Anatoli Jaroslavski ja riigiprokurör Marge Püss RESOLUTSIOON
  4. Erikaebus rahuldada.
  5. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku Ene Randmäe
  6. veebruari
  7. a määrus, millega jäeti läbi vaatamata Yuri Kondratenko kaitsja vandeadvokaat Anatoli Jaroslavski erikaebus Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
  8. veebruari
  9. a määruse peale.
  10. Yuri Kondratenko kaitsja vandeadvokaat Anatoli Jaroslavski erikaebus Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
  11. veebruari
  12. a määruse peale võtta Riigikohtu menetlusse. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  13. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Yuri Kondratenko peeti kahtlustatavana kinni
  14. detsembril
  15. a ja tema suhtes valiti tõkendiks vahi all pidamine kuni
  16. veebruarini
  17. Y. Kondratenkole esitati süüdistus KrK § 2102 lg 2 p-de 1 ja 4 järgi selles, et ta omandas seni kindlakstegemata ajal ja tuvastamata isikult suures koguses narkootilist ainet (heroiini), mida hoidis edasiandmise eesmärgil tema kasutuses olevas garaa"is. Ta andis nimetatud ainet suures koguses, s.o üle 0,1 grammi teistele isikutele.
  18. Uurija esitas taotluse Y. Kondratenko suhtes vahi all pidamise tähtaja pikendamiseks kuni
  19. aprillini
  20. a. Taotlust põhjendas uurija sellega, et Y. Kondratenko on varem kriminaalkorras karistatud isik, keda süüdistatakse II astme kuriteos. Vabaduses olles võib Y. Kondratenko kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduda, uusi kuritegusid toime panna ja tõe tuvastamist takistada. Tallinna Linnakohtu kohtunik Piret Liivo
  21. veebruari
  22. a määrusega keelduti Y. Kondratenko vahi all pidamise tähtaega pikendamast ja uurija sellekohane taotlus jäeti rahuldamata. Kohtunik leidis, et ei ole põhjendatud süüdistatava edasine vahi all pidamine, sest tal on elu- ja töökoht, perekond ning kaks alaealist last.
  23. Tallinna Linnakohtu kohtuniku
  24. veebruari
  25. a määruse peale esitas Tallinna Prokuratuuri prokurör Rita Siniväli eriprotesti. Prokurör taotles määruse tühistamist ja uurija taotluse " pikendada Y. Kondratenko vahi all pidamise tähtaega kuni
  26. aprillini 2002 - rahuldamist.
  27. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
  28. veebruari
  29. a määrusega Tallinna Linnakohtu kohtuniku
  30. veebruari
  31. a määrus tühistati. Kriminaalkolleegium rahuldas uurija taotluse Y. Kondratenko vahi all pidamise tähtaja pikendamiseks kuni
  32. aprillini
  33. a. Kriminaalkolleegium võttis Y. Kondratenko vahi alla ja saatis määruse täitmiseks Tallinna Politseiprefektuurile. Prokuröri eriprotest rahuldati. Määruse resolutiivosas märgiti, et määrus on lõplik.
  34. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
  35. veebruari
  36. a määruse peale esitas Y. Kondratenko kaitsja vandeadvokaat Anatoli Jaroslavski erikaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Erikaebuse esitaja ei nõustunud ringkonnakohtu seisukohaga, et nimetatud määrus on lõplik. Ta leidis, et ringkonnakohus lahendas Y. Kondratenko vahi all pidamise tähtaja pikendamise küsimust esmakordselt ja sellest tulenevalt saab vastavalt AKKS § 71 lg 2 sätetele selle vaidlustada Riigikohtus. Samas leidis kaitsja, et ringkonnakohtu määruses toodud motiivid Y. Kondratenko vahi all pidamise tähtaja pikendamiseks on asjakohatud ja ei kinnita vahistamisaluste olemasolu.
  37. Tallinna Ringkonnakohtu kohtunik Ene Randmäe
  38. veebruari
  39. a otsusega jäeti vandeadvokaat A. Jaroslavski erikaebus Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
  40. veebruari
  41. a määruse peale läbi vaatamata ja Riigikohtule edastamata. Kohtunik selgitas, et AKKS § 71 lg 1 kohaselt lahendab ringkonnakohus erikaebused või -protestid esimese astme kohtu ja kohtuniku määruse peale lõplikult. Seega märkis Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium oma
  42. veebruari
  43. a määruses õigesti, et see määrus on lõplik. AKKS § 71 lg 2 sätestab erikaebuse esitamise õiguse Riigikohtule, kuid seda ringkonnakohtu poolt esmakordselt tehtud määruste peale vahi alla võtmise küsimustes.
  44. veebruaril
  45. a vaatas ringkonnakohus läbi eriprotesti Y. Kondratenko tõkendi küsimuses esimese astme kohtu kohtuniku määruse peale. Seega pole tegemist esmakordse määrusega selles küsimuses ja selle vaidlustamiseks Riigikohtus õiguslik alus puudub. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  46. Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku E. Randmäe
  47. veebruari
  48. a määruse peale esitas Y. Kondratenko kaitsja vandeadvokaat A. Jaroslavski erikaebuse, milles ta taotleb määruse tühistamist ja Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
  49. veebruari
  50. a määruse peale esitatud erikaebuse Riigikohtu menetlusse võtmist. Kaitsja leiab, et ringkonnakohus, pikendades Y. Kondratenko vahi all pidamise tähtaega, tegi selles küsimuses esmakordse lahendi, mis peab olema Riigikohtus erikaebe korras vaidlustatav. Õigustamaks kaebeõigust, viitab kaitsja Riigikohtu praktikale, mille kohaselt peavad erikaebe korras vaidlustatavad määrused olema korra edasikaevatavad sõltumata sellest, kas need tegi esimese või teise astme kohus. Riigikohtu istungil jäi kaitsja erikaebuses esitatud seisukohtade ja taotluste juurde ning taotles erikaebuse rahuldamist. Ühtlasi kinnitas kaitsja, et Y. Kondratenko võeti uuesti vahi alla
  51. märtsil
  52. Riigiprokurör leidis, et erikaebus on põhjendamatu ja ei kuulu rahuldamisele, sest tegemist ei ole esmakordse määrusega AKKS § 71 lg 2 mõttes. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  53. Asja materjalidest nähtub, et Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
  54. veebruari
  55. a määruse tegemise ajal ei viibinud Y. Kondratenko vahi all, vaid oli vabaduses, sest vahi all pidamise tähtaeg lõppes
  56. veebruaril
  57. Seega puudus ringkonnakohtul võimalus vahi all pidamise tähtaja pikendamiseks. Y. Kondratenko võeti ringkonnakohtu määruse alusel uuesti vahi alla
  58. märtsil
  59. Seetõttu tuleb ringkonnakohtu määrust pidada isiku vahi alla võtmise määruseks, mis on tehtud esmakordselt AKKS § 71 lg 2 mõttes. Asjaolu, et isiku vahi alla võtmine otsustati vormiliselt vahi all pidamise tähtaja pikendamata jätmise määruse peale esitatud eriprotesti läbivaatamisel, ei muuda selle määruse olemuslikku sisu. Eeltoodust tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et vaidlustatud ringkonnakohtu määrus on erikaebe korras vaidlustatav Riigikohtus AKKS § 71 lg 2 alusel. Seega kuulub erikaebus rahuldamisele ja Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku E. Randmäe
  60. veebruari
  61. a määrus tuleb lähtuvalt AKKS § 68 lg 1 p-st 9 ja §-st 76 tühistada. Eerik Kergandberg, Lea Kivi, Ott Järvesaar

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.