← Eesti

3-1-1-52-02

MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-52-02 Määruse tegemise koht Tartus

  1. märtsil 2002 ja kuupäev Kohtukoosseis Eesistuja Eerik Kergandberg ning liikmed Lea Kivi ja Ott Järvesaar Kohtuasi Yuri Kondratenko süüdistus KrK § 2102 lg 2 p-d 1 ja 4 Vaidlustatud Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
  2. veebruari
  3. a kohtulahend määrus Yuri Kondratenko vahi all pidamiseks kriminaalasjas Kaebuse esitaja ja Yuri Kondratenko kaitsja vandeadvokaat Anatoli Jaroslavski erikaebus kaebuse liik Asja läbivaatamise
  4. märts 2002 kuupäev Istungil osalenud isikudYuri Kondratenko kaitsja vandeadvokaat Anatoli Jaroslavski ja riigiprokurör Marge Püss RESOLUTSIOON
  5. Erikaebus jätta rahuldamata.
  6. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
  7. veebruari
  8. a määrus Yuri Kondratenko vahi all pidamiseks kuni
  9. aprillini
  10. a jätta muutmata.
  11. Määrus jõustub
  12. märtsil
  13. a ega kuulu edasikaebamisele. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  14. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Yuri Kondratenko peeti kahtlustatavana kinni
  15. detsembril
  16. a. Tõkend - vahi all pidamine - kohaldati tema suhtes
  17. detsembril
  18. a ja vahi all pidamise tähtajaks määrati
  19. detsember
  20. a. Süüdistus esitati Y. Kondratenkole
  21. detsembril
  22. a KrK § 2102 lg 2 p-de 1 ja 4 järgi selles, et ta omandas seni kindlakstegemata ajal ja tuvastamata isikult suures koguses narkootilist ainet (heroiini), mida hoidis edasiandmise eesmärgil tema kasutuses olevas garaa"is. Ta andis seda ainet suures koguses, s.o üle 0,1 grammi teistele isikutele. Samal päeval pikendas kohus Y. Kondratenko vahi all pidamise tähtaega kuni
  23. veebruarini
  25. Uurija esitas taotluse Y. Kondratenko suhtes vahi all pidamise tähtaja pikendamiseks kuni
  26. aprillini
  27. a. Taotlust põhjendas uurija sellega, et Y. Kondratenko on varem kriminaalkorras karistatud isik, keda süüdistatakse II astme kuriteos. Vabaduses olles võib Y. Kondratenko kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduda, uusi kuritegusid toime panna ja tõe tuvastamist takistada. Tallinna Linnakohtu kohtunik Piret Liivo
  28. veebruari
  29. a määrusega keelduti Y. Kondratenko vahi all pidamise tähtaega pikendamast ja uurija sellekohane taotlus jäeti rahuldamata. Kohtunik leidis, et ei ole põhjendatud süüdistatava edasine vahi all pidamine, sest tal on elu- ja töökoht, perekond ning kaks alaealist last. Seoses tähtaja möödumisega vabastati Y. Kondratenko
  30. veebruaril
  31. a vahi alt.
  32. Tallinna Linnakohtu kohtuniku
  33. veebruari
  34. a määruse peale esitas Tallinna Prokuratuuri prokurör Rita Siniväli eriprotesti. Prokurör taotles määruse tühistamist ja uurija taotluse - pikendada Y. Kondratenko vahi all pidamise tähtaega kuni
  35. aprillini
  36. a - rahuldamist.
  37. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
  38. veebruari
  39. a määrusega Tallinna Linnakohtu kohtuniku
  40. veebruari
  41. a määrus tühistati. Kriminaalkolleegium rahuldas uurija taotluse Y. Kondratenko vahi all pidamise tähtaja pikendamiseks kuni
  42. aprillini
  43. a. Kriminaalkolleegium võttis Y. Kondratenko vahi alla ja saatis määruse täitmiseks Tallinna Politseiprefektuurile. Prokuröri eriprotest rahuldati. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium arvestas määruse tegemisel, et Y. Kondratenkole inkrimineeritud kuritegude laad annab aluse põhjendatud kahtlustuseks, et vabaduses olles võib süüdistatav minna pakku või toime panna uusi kuritegusid. Selline kahtlustus on Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 20 p 3 ja KrMK § 73 lg 1 kohaselt süüdistatava vahi all pidamise seaduslikuks aluseks. Seejuures lähtus ringkonnakohus sellest, et kriminaalasja materjalide kohaselt leiti läbiotsimisel Y. Kondratenko kasutuses olevast garaa"iboksist suures koguses heroiini ja narkootiliste ainete müügile viitavaid esemed " kaalud ja minikotid.
  44. juulil
  45. a on süüdistatavat kriminaalkorras karistatud (kuigi karistus on kustunud) võltsitud passi kasutamisega piiriületamise katse eest.
  46. veebruaril
  47. a jättis kohtunik rahuldamata Y. Kondratenko taotluse vahi all pidamise asendamiseks kautsjoniga.
  48. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
  49. veebruari
  50. a määruse peale esitas Y. Kondratenko kaitsja vandeadvokaat A. Jaroslavski erikaebuse, milles taotleb ringkonnakohtu määruse tühistamist ja Tallinna Linnakohtu kohtuniku Piret Liivo
  51. veebruari
  52. a määruse jõusse jätmist. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  53. Erikaebust on kaitsja põhjendanud järgmiselt. Kaitsja leiab, et ringkonnakohtu määruses toodud motiivid Y. Kondratenko vahi all pidamise tähtaja pikendamiseks on asjakohatud ja ei kinnita vahistamisaluste olemasolu. Lubamatu on arvestada tõkendi kohaldamisel süüdistatava isikut iseloomustavate andmete hulgas varasemat kustunud karistatust. Asjakohatu on ringkonnakohtu määruses tehtud viide Tallinna Linnakohtu kohtuniku
  54. veebruari
  55. a määrusele, kuna sellel määrusel puudub prejudikatiivne tähendus. Süütuse presumptsiooniga on vastuolus ringkonnakohtu väide, et inkrimineeritud kuriteo toimepanemisel pidanuks süüdistatav arvesse võtma laste olemasolu. Ringkonnakohus võis tõkendi kohaldamisel lähtuda vaid uurija taotluses toodud põhjendustest. Samuti pidanuks ringkonnakohus näitama motiivid, miks ta ei nõustu linnakohtu kohtuniku määruses esitatud motiividega ja kaitsja vastuväidetega eriprotestile. Kaitsja leiab, et tehes vahi all pidamise tähtaja pikendamise määruse olukorras, kus varasem vahi all pidamise tähtaeg oli möödunud, rikkus ringkonnakohtu kriminaalkolleegium kriminaalmenetluse seadust. Seejuures on kaitsja viidanud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrusele kriminaalasjas nr 3-1-1-12-
  56. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  57. Arvestades juba Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  58. jaanuari
  59. a määruses kriminaalasjas nr 3-1-1-12-00 (RT III 2000, 5, 52) väljendatud seisukohti leiab kriminaalkolleegium järgmist. Kaitsja on erikaebuses õigesti märkinud, et käsitletavas olukorras ei oleks vahi all pidamise tähtaja pikendamine sisuliselt õige, sest pikendada ei saa juba lõppenud tähtaega. Samas ei tingi see asjaolu ringkonnakohtu määruse tühistamist. Vastavalt KrMK § 73 lg-s 51 sätestatule pikendatakse vahi all pidamise tähtaega vahi alla võtmist reguleerivate sätete alusel, mis muuhulgas tähendab seda, et ka vahi alla võtmise ja vahi all pidamise tähtaja pikendamise alused on kattuvad. Sellest lähtuvalt oleks väär väita, et kohtunik või kohus ei või reageerida vahi all pidamise tähtaja pikendamise taotlusele isiku vahi alla võtmisega, kui kriminaalasja materjalidest lähtuvalt peaks selleks olema vajadus. Asja materjalidest nähtub, et Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
  60. veebruari
  61. a määruse tegemise ajal ei viibinud Y. Kondratenko vahi all, vaid oli vabaduses, sest vahi all pidamise tähtaeg lõppes
  62. veebruaril
  63. Seega puudus ringkonnakohtul võimalus vahi all pidamise tähtaja pikendamiseks. Y. Kondratenko võeti ringkonnakohtu määruse alusel uuesti vahi alla
  64. märtsil
  65. Seetõttu tuleb ringkonnakohtu määrust pidada isiku vahi alla võtmise määruseks, mis on tehtud esmakordselt AKKS § 71 lg 2 mõttes.
  66. Vastavalt KrMK § 66 lg-le 1 võidakse vabaduses viibiva süüdistatava või kohtualuse suhtes kohaldada tõkendit, kui on küllaldane alus arvata, et ta hoiab uurimisest või kohtust kõrvale, takistab tõe tuvastamist kriminaalasjas või jätkab kuritegude toimepanemist, samuti kohtuotsuse täitmise tagamiseks. Tõkendi valikul tuleb KrMK § 68 lg 1 kohaselt arvestada toimepandud kuriteo ohtlikkust ja kahtlustatava, süüdistatava või kohtualuse isiksust, tema uurimisest või kohtust kõrvalehoidumise või tõe tuvastamise takistamise võimalikkust, samuti tema tervislikku seisundit, vanust, perekonnaseisu ja teisi asjaolusid, millel võib olla tähtsust tõkendi kohaldamisel. Vastavalt Põhiseaduse § 20 p-le 3 võib vabaduse võtta seaduses sätestatud juhtudel ja korras kuriteo või haldusõigusrikkumise ärahoidmiseks, sellises õigusrikkumises põhjendatult kahtlustatava toimetamiseks pädeva riigiorgani ette või tema pakkumineku vältimiseks. KrMK § 73 lg 1 kohaselt võib kahtlustatava, süüdistatava või kohtualuse suhtes kohaldada tõkendina vahi alla võtmist kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumise või uue kuriteo toimepanemise vältimiseks samuti kohtuotsuse täitmise tagamiseks. Nõustuda tuleb erikaebuse esitajaga selles, et üksnes põhjendatud kuriteokahtlusest ei piisa veel isiku vahi alla võtmiseks. Isiku vahi alla võtmiseks peab olema põhjendatud ka vahistusaluse olemasolu. See tähendab, et vahistusmääruses tuleb lisaks vahistusaluse äranäitamisele igal juhul ka selgitada, miks võib vahistatav kas pakku minna või jätkata kuritegude toimepanemist. Samuti aktsepteerib Riigikohtu kriminaalkolleegium erikaebuse esitaja seisukohta selles, et põhjendatud kahtlus peab tuginema konkreetsele informatsioonile. Samas on Riigikohtu kriminaalkolleegium seisukohal, et kõnealune informatsioon ei pea olema obligatoorselt tõendi kvaliteediga KrMK § 48 mõttes. Sellisele seisukohale on Riigikohtu kriminaalkolleegium asunud ka oma
  67. märtsi
  68. a määruses kriminaalasjas 3-1-1-27-97 (RT III 1997, 16, 162). Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et Y. Kondratenko kasutuses olevast garaa"iboksist on kokku ära võetud 156,33 grammi puhast heroiini, mis on suur kogus narkootilist ainet. Y. Kondratenkole on esitatud süüdistus KrK § 2102 lg 2 p-de 1 ja 4 järgi. Seega on olemas põhjendatud kuriteokahtlus. Lähtudes kuriteo raskusest, mille toimepanemises Y. Kondratenkot kahtlustatakse, samuti sellest, et Y. Kondratenko on ka varem kuriteo toimepannud, kusjuures see kuritegu oli seotud võltsitud passi kasutamisega riigipiiri ületamisel, on olemas ka põhjendatud vahistamise alused. Vabaduses olles võib Y. Kondratenko pakku minna või panna toime uusi kuritegusid. Nendel asjaoludel on ringkonnakohtu kriminaalkolleegium õigesti asunud seisukohale, et Y. Kondratenko suhtes on olemas seaduslikud alused tema vahi all pidamiseks.
  69. Ringkonnakohtu määruses tehtud viide Tallinna Linnakohtu kohtuniku
  70. veebruari
  71. a määrusele, millega jäeti Y. Kondratenko vahi all pidamine kautsjoniga asendamata, on põhjendatud, sest kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis viitaksid, et
  72. veebruaril
  73. a tuvastatud asjaolud oleksid vahi all pidamise tähtaja pikendamata jätmise ajaks muutunud. See asjaolu ei saa küll olla isiku vahi alla võtmise aluseks, kuid ringkonnakohtu määruse kontekstis on see põhjendatud, kuna ringkonnakohus andis selles hinnangu vahi all pidamise tähtaja pikendamata jätmise määrusele. Tegelikkusele ei vasta kaitsja väide, et ringkonnakohutu määruses on esitatud väide, et inkrimineeritud kuriteo toimepanemisel pidanuks süüdistatav arvesse võtma laste olemasolu, ja sellega on rikkunud Y. Kondratenko suhtes süütuse presumptsiooni. Ringkonnakohtu määrusest nähtub, et kohus on vaid konstateerinud, et selline viide sisaldub prokuröri eriprotestis. Seejuures ei ole ringkonnakohtu määrusest kuidagi võimalik välja lugeda, et kohus oleks võtnud seisukoha ka Y. Kondratenko süü küsimuses. Kaitsja väidab, et ringkonnakohus pidanuks näitama motiivid, miks ta ei nõustu linnakohtu kohtuniku määruses esitatud motiividega ja kaitsja vastuväidetega eriprotestile. Seda väidet ei ole Riigikohtu kriminaalkolleegiumil võimalik kontrollida, sest erikaebuses ei ole täpsustatud milliste linnakohtu määruses toodud motiivide ja kaitsja vastuväidete osas on ringkonnakohus kaitsja arvates motiivid esitamata jätnud. Samas leiab Riigikohtu kriminaalkolleegium, et kaitsja poolt ei ole kohtule esitatud selliseid asjaolusid, mis oleksid takistuseks Y. Kondratenko vahi all pidamisele.
  74. Eeltoodud põhjendustel ja juhindudes AKKS § 68 lg 1 p-st 1 ja §-st 76 leiab Riigikohtu kriminaalkolleegium, et Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
  75. veebruari
  76. a määrus Y. Kondratenko vahi all pidamiseks kuni
  77. aprillini
  78. a on seaduslik ja tuleb jätta muutmata. Kaitsja erikaebus on põhjendamatu ja ei kuulu rahuldamisele. Eerik Kergandberg, Lea Kivi, Ott Järvesaar

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.