3-3-1-23-02

KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine 3-3-1-23-02

1. aprillil 2002 Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann Igor Bjakini kaebus kriminaalmenetluse toimingute peale Tallinna Halduskohtu
2. septembri
3. a määrus haldusasjas nr 3-1301/2001 ja Tallinna Ringkonnakohtu
4. oktoobri
5. a määrus haldusasjas nr II-3/512/2001 Igor Bjakini erikaebus Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Rahuldada I. Bjakini erikaebus. Tühistada Tallinna Halduskohtu
6. septembri
7. a määrus haldusasjas nr 3-1301/2001 ja Tallinna Ringkonnakohtu
8. oktoobri
9. a määrus haldusasjas nr II-3/512/2001 ning saata asi läbivaatamiseks Tallinna Halduskohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
10. Igor Bjakinile
11. septembril 2000 saadetud kirjas teatas riigiprokurör A. Voronin, et kriminaalasja nr 00244002500 kontrollimise tulemusena on leitud, et Ida-Viru uurimistalituse inspektor V. Pooli
12. augusti
13. a määrus on seaduslik ega kuulu tühistamisele. Toimikus olemasolevate tõenditega on tõendatud, et tegemist on omavahelise tüliga, mida saab nimetada huligaansuseks ainult olmemõttes. Kuna kõnealuses konfliktis puudus avaliku korra rikkumine, mis on huligaansuse obligatoorseks tunnuseks, ning samuti puudus konflikti pooltel puudus tahtlus rikkuda avalikku korda, siis oli toimepandud kuriteo ümberkvalifitseerimine uurija poolt KrK § 113 järgi põhjendatud. Samuti kontrollis riigiprokuratuur keeldumismaterjali nr 74/00244001896 seaduslikkust ning leidis, et Sillamäe jaoskonna konstaabli
14. juuli
15. a otsus kriminaalmenetluse mittealustamise kohta on põhjendatud, kuna kogutud tõendid ei kinnitanud tapmisega ähvardamist V. Kuznetsovi poolt.
16. Riigi peaprokuröri asendaja J. Pikma nõustus oma
17. juuni
18. a kirjas riigiprokurör A. Voronini vastusega. Täiendavalt selgitati kirjas, et konflikt I. Bjakini ja V. Kuznetsovi vahel on toimunud isiklike suhete pinnal ning tegu ei olnud seotud avaliku korra rikkumisega. Nendel asjaoludel on kriminaalmenetluse alustamine KrK § 195 järgi välistatud. Samuti selgitati, et kooskõlas KrMK §-ga 391 on ähvardus tapmisega, s.t KrK § 129 järgi kvalifitseeritav kuritegu erasüüdistusasi. Sellisel juhul peab kannatanu ise pöörduma avaldusega kohtusse, milline otsustab kriminaalasja alustamise.
19. I. Bjakin esitas
20. juulil 2001 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus "tühistada politsei ja prokuratuuri kinnitus minu kui "vastastikuse tüli osalise kohta", uurides kõiki minu avaldusi politseisse ja prokuratuuri Kuznetsovi peale 1999 aastal, ning samuti haldusasju tema peale perioodil 1999-2000 minu tunnistamisega kannatanuks huligaansete tegevuste tagajärjel". Kaebuse väidete kohaselt oli
21. juunil 2000 V. Kuznetsov tunginud I. Bjakinile kallale ja tekitanud varalise kahju tema asjadele ja riietele. Sillamäe politseis olevat I. Bjakinile öeldud, et V. Kuznetsovi suhtes algatatakse kriminaalasi, kuid hiljem öeldi, et ta pöörduks ise kohtusse. Kaebuses palus I. Bjakin anda talle kui vähekindlustatud pensionärile kaitsja riigi kulul.
22. Tallinna Halduskohus jättis kaebuse käiguta ja andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks ning nõude täpsustamiseks.
23. Vastuses kaebuse käiguta jätmise määrusele märkis I. Bjakin, et ta "ei ole nõus Riigiprokuratuuri tõendamatute, tegevusetute vastustega, minu jaoks väljamõeldud fraasiga "vastastikuse riiu ja konflikti osaline V. Kuznetsoviga olmetasandil"". Kaebuse täpsustuses palus I. Bjakin "tunnistada end
24. juuni
25. a faktis kannatanuks, mitte "vastastikuse riiu osaliseks" nagu kirjutas prokuratuur." Lisaks palus I. Bjakin "kohut paljastada prokuratuuri tegevus ja väljamõeldised" tema poolt kaebuses mainitud isikute küsitlemisega.
26. Tallinna Halduskohtu
27. septembri
28. a määrusega tagastati kaebus läbivaatamatult. Määruse kohaselt ei kuulu esitatud kaebuse lahendamine halduskohtu pädevusse. Kriminaalasjade menetlemise korra sätestab Kriminaalmenetluse koodeks. Uurija ja prokurör on oma teenistusülesannete täitmisel sõltumatud ning halduskohus ei saa sekkuda kriminaalmenetlusse ja teostada järelevalvet seaduste täitmise üle eeluurimisasutuste poolt. Halduskohtumenetluse seadustiku alusel kontrollib halduskohus üksnes seda, kas riigiprokuröri tegevus kaebuse lahendamisel oli seaduslik või mitte, s.t kas on vastatud tähtaegselt, täielikult ja kas on täidetud muud Avaldustele vastamise seaduse nõuded. Nimetatud asjaoludele ei ole kaebaja oma kaebuses ega selle täienduses tuginenud.
29. I. Bjakin esitas erikaebuse, milles märkis, et "minu kaebus prokuratuuri ebaõiglase arvamuse kohta minust ei ole seotud mingi kriminaalasjaga minu suhtes ja ma ei tea selle kohta midagi. Miks kohtunik sellest kirjutab, ei ole mulle arusaadav. Kohtunik asetas mind õiguslikku vaakumisse ametiisiku vastutuse suhtes HKMS § 5 lg 2 järgi, lubades prokuratuuril ka edaspidi kohaldada minu suhtes mind solvavaid iseloomustusi oma äranägemise ja "sisemise veendumuse" (kohtuniku sõnad) järgi. Seda ei tohiks olla. Palun tühistada kohtunik S. Trompi määrus, mis fundamentaalselt rikub minu vabadusi ja põhiseaduslikke isiklikke õigusi HKMS § 7 jagu 1 järgi."
30. Tallinna Ringkonnakohus jättis oma
31. oktoobri
32. a määrusega I. Bjakini erikaebuse rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu määruse muutmata. Ringkonnakohus nõustus halduskohtu seisukohaga, et esitatud kaebuse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Halduskohus ei ole pädev kontrollima kriminaalmenetluse toimingute seaduslikkust ega otsustama isiku kannatanuks tunnistamise küsimust. Kriminaalmenetluse toimingute õiguspärasuse kontrollimine halduskohtu poolt oleks sekkumine kriminaalmenetlusse. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
33. I. Bjakin esitas Riigikohtule erikaebuse, milles palub "tühistada II astme kolleegiumi määrus ja anda võimalus lükata kohtus dokumentidega ümber prokuratuuri järeldused HKMS § 10 motiividel." Erikaebuses märgib I. Bjakin: "kohtusse esitatud avalduses ja apellatsioonis ei ole minu argumente kriminaalasja algatamiseks V. Kuznetsovi vastu, need mõtlesid välja kohtunikud. Mina seda ei palunud." Veel märgitakse erikaebuses, et "minu suhtes ei täida prokuratuur oma otseseid ametiülesandeid prokuratuuriseaduse § 1 lg 1 järgi - järelevalve politsei tegevuse üle, vaid kasutab ise politsei poolt esitatud mind kompromiteerivat laimu. See on minu vabaduste täielik rikkumine HKMS § 7 lg 1 alusel."
34. Vastuses erikaebusele ei nõustu riigi peaprokurör I. Bjakini erikaebusega. RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
35. I. Bjakini kaebusest ja tema erikaebustest on võimalik aru saada, et I. Bjakin on vaidlustanud politsei ning prokuratuuri toiminguid kriminaalmenetluses. Halduskohus ja ringkonnakohus jätsid I. Bjakini kaebuse läbi vaatamata põhjendusega, et sellise kaebuse läbivaatamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Riigikohtu halduskolleegium ei nõustu halduskohtu ja ringkonnakohtu seisukohaga. Riigikohtu halduskolleegium leidis
36. veebruari
37. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-2-02, et kuna kehtivas kriminaalmenetlusõiguses puudub väidetaval kannatanul võimalus vaidlustada kriminaalmenetluse alustamisest keeldumist kohtus, siis on ainsaks õiguskaitse võimaluseks kaebuse esitamine halduskohtule. Seega asus Riigikohtu halduskolleegium seisukohale, et halduskohtus on võimalik vaidlustada ka prokuröri ja uurija toiminguid kriminaalasja alustamisest keeldumisel.
38. Käesolevas asja asjaoludest tulenevalt ei ole välistatud, et I. Bjakin ongi vaidlustanud kriminaalasja alustamisest keeldumist. Seetõttu tuleb kohtutel asja uuel läbivaatamisel teha kindlaks I. Bjakini täpne taotlus, kasutades selleks HKMS § 11 lg 2 sätestatud võimalust anda kaebuses puuduste kõrvaldamiseks tähtaeg ning samuti HKMS § 19 lg 7 sätestatud võimalust kaebuse sõnastuse tõlgendamiseks. Alles pärast seda, kui on selge, mida I. Bjakin taotleb, on võimalik otsustada, kas kaebus on esitatud selliste kriminaalmenetluse toimingute peale, mille seaduspärasuse kontrollimine on halduskohtu pädevuses. Sealjuures tuleb aga silmas pidada, et kaebuse seaduse nõuetega kooskõlla viimiseks võib olla vajalik määrata kaebajale tasuta õigusabi. Seda võimalust on Riigikohtu halduskolleegium märkinud ka
39. veebruari
40. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-2-
42. Ülaltoodust järelduvalt tuleb halduskohtu ja ringkonnakohtu määrused selles haldusasjas tühistada ning saata asi esimese astme kohtule läbivaatamiseks. Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann