3-3-4-2-02

Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine KOHTUMÄÄRUS 3-3-4-2-02

1. aprill 2002 Eesistuja Uno Lõhmus, liikmed Lea Laarmaa, Jaak Luik, Jüri Põld, Harri Salmann Pädeva kohtu määramine Tartu Maakohtu
2. oktoobri
3. a määrus tsiviilasjas nr 21060/2001 ja Tartu Halduskohtu
4. detsembri
5. a määrus haldusasjas nr 3-378/2001 Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Tühistada Tartu Maakohtu
6. oktoobri
7. a määrus tsiviilasjas nr 2-1060/
8. Saata asi menetlemiseks Tartu Maakohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. M. Mertsina esitas
10. juulil 2001 Tartu Maakohtule hagiavalduse, milles palus välja mõista Eesti riigilt kahju seoses sellega, et Tartu Täitevbüroo võttis täitmisele nõude, mis vastavalt Täitemenetluse seadusele ei kuulu täitmisele. Samuti esitas M. Mertsina nõude OÜ Kagu vastu seoses sellega, et see osaühing omandas ebaseadusliku täitmise kaudu 80 143 krooni ja on põhjustanud hagejale moraalse kahju 24 000 krooni.
11. Tartu Maakohtu
12. oktoobri
13. a määrusega tsiviilasjas nr 2-1060/2001 jäeti M. Mertsina hagi läbi vaatamata. Kohus leidis, et HKMS §-de 6 lg 3 p 2 ja 26 lg 1 p 4 järgi mõistab õigusvastase haldusakti või toiminguga tekitatud kahju välja halduskohus. Kuna kohtutäitur oli täitemenetluse läbiviimise ajal riigi ametiisik, siis on tema poolt ametikohustuste täitmisel õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõuet pädev läbi vaatama üksnes halduskohus.
14. M. Mertsina esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus Eesti riigilt välja mõista talle Tartu Maakohtu Täitevosakonna poolt aastal 2000 ebaseadusliku tegevusega tekitatud varaline ja moraalne kahju.
15. Tartu Halduskohtu
16. detsembri
17. a määrusega haldusasjas nr 3-378/2001 leiti, et M. Mertsina kaebuse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse ja asi saadeti, juhindudes HKMS §-st 11 lg 5 ja 6, pädeva kohtu määramiseks Riigikohtule. Halduskohus oli seisukohal, et Kohtutäituri seaduse § 2 lg 1 järgi on kohtutäitur küll avalik-õiguslikku ametit pidav sõltumatu isik ja seetõttu on väidetav kahju tekitatud avalik-õiguslikus suhtes, kuid halduskohtu kaudu saab nõuda kahju hüvitamist vaid siis, kui akt või toiming, millega kahju tekitati, on vaidlustatav halduskohtus. Halduskohus viitas siin Riigikohtu erikogu
18. novembri
19. a määrusele asjas nr 3-3-4-2-
20. Täitemenetluse seadustiku § 77 järgi võib võlgnik või sissenõudja esitada kohtutäituri tegevuse peale täitedokumendi täitmisel kaebuse kohtutäiturile endale 10 päeva jooksul, arvates kaevatava toimingu tegemisest. Kaebuse lahendamisel tehtud kohtutäituri otsuse peale võib 10 päeva jooksul, arvates otsuse tegemisest, esitada kaebuse maa- või linnakohtule, kus asub kohtutäituri büroo. Täitemenetluse seadustiku § 647 järgi kuulub ka vallasvara enampakkumise kehtetuks tunnistamine maa- või linnakohtu pädevusse. RIIGIKOHTU ERIKOGU SEISUKOHT
21. Käesolevas asjas on M. Mertsina enne
22. a
23. jaanuari nõudnud talle kohtutäituri poolt tekitatud kahju hüvitamist. Asja materjalidest nähtuvalt väidab M. Mertsina, et talle on kahju tekitatud Tartu Maakohtu Täitevosakonna toimingutega aastal
24. Üldkohus leidis, et sellise kahju hüvitamise nõude rahuldamine ei kuulu üldkohtu pädevusse. Halduskohus oli seisukohal, et asja lahendamine pole halduskohtu pädevuses, ja saatis HKMS § 11 lg 5 ja 6 alusel asja pädeva kohtu määramiseks Riigikohtule.
25. aastal kehtinud Täitemenetluse seadustiku redaktsiooni § 10 lg 3 järgi oli kohtutäitur kohtuametnik.
26. a
27. märtsil jõustunud Kohtutäituri seaduse § 2 lg 1 järgi on kohtutäitur avalikõiguslikku ametit pidav sõltumatu isik. Halduskohus on oma määruses kohaldanud Kohtutäituri seadust, seega seadust, mis ei laienenud kohtuametnikust kohtutäiturile. See, milline kohus peab menetlema käesolevat asja, ei sõltu aga sellest, kas väidetava kahju on tekitanud kohtuametnikust kohtutäitur või avalik-õiguslikku ametit pidav sõltumatust isikust kohtutäitur. Mõlemal juhul oleks tegemist kahju tekitamisega avalik-õiguslikus suhtes.
28. Käesolev asi on sisult mõneti analoogiline erikogu
29. novembri
30. a määrusega lahendatud asjaga nr 3-3-4-2-
31. Selles asjas leidis erikogu: "
32. jaanuaril 2000 jõustunud Halduskohtumenetluse seadustiku § 6 lg 3 p 2 järgi võib halduskohtus kaebusega taotleda õigusvastase haldusakti või toiminguga tekitatud kahju hüvitamist. Tulenevalt HKMS §-st 26 lg 1 p 4 saab halduskohus välja mõista hüvitise õigusvastase haldusakti või toiminguga tekitatud kahju eest. Siin peetakse silmas haldusakte või toiminguid, mida saab halduskohtus vaidlustada. Sellised aktid või toimingud on defineeritud HKMS §-s 4 lg 1 ja 2." Kuni
33. jaanuarini 2002 ei saanud kohtuametnikust kohtutäituri ega Kohtutäituri seaduse alusel tegutsenud kohtutäituri poolt tekitatud kahju hüvitamiseks esitada kahjunõuet halduskohtule. Nii Täitemenetluse seadustiku § 77 varasema kui ka
34. märtsil 2001 jõustunud redaktsiooni järgi sai kohtutäituri tegevust vaidlustada maa- või linnakohtus. Erikogu asus
35. märtsi
36. a määruses asjas nr 3-3-4-3-02 seisukohale, et kaebused kohtutäituri tegevuse peale kõigi täitetoimingute teostamisel lahendatakse TMS § 77 järgi üldkohtus. Kuna täituri toimingud polnud vaidlustatavad halduskohtus, siis ei saanud ka nende toimingutega tekitatud kahju hüvitamist nõuda halduskohtu kaudu. Need vaidlused allusid üldkohtule tsiviilkohtumenetluse korras.
38. jaanuaril 2002 jõustus Riigivastutuse seadus (RVS) ja sellega muutus kahju hüvitamise õiguslik regulatsioon. Täituri tegevuse peale esitatud kaebuste läbivaatamine jäi TMS § 77 järgi endiselt üldkohtu pädevusse. Riigivastutuse seadus, erinevalt Halduskohtumenetluse seadustikust, ei seosta aga halduskohtu pädevust kahju hüvitamisel sellega, et kahju on tekitatud halduskohtus vaidlustatava akti või toiminguga. Riigivastutuse seaduse § 1 lg 1 sätestab: "Käesolev seadus sätestab avaliku võimu volituste rakendamisel või muude avalike ülesannete täitmisel rikutud õiguste kaitse ja taastamise ning tekitatud kahju hüvitamise alused ja korra (riigivastutus)." Riigivastutuse seaduse § 17 lg 1 järgi võib kahju hüvitamise taotluse esitada kahju tekitanud haldusorganile või halduskohtule. Nendest sätetest tuleneb, et halduskohtu pädevuses on igasuguse avaliku võimu teostamisel või muude avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamine. Siiski võib seadus sellest reeglist erandeid teha.
39. Erikogu peab vajalikuks märkida ka seda, et Riigivastutuse seaduse rakendamist reguleeriv § 31 lg 2 sätestab, et enne selle seaduse jõustumist tekitatud kahju hüvitamiseks võib taotluse või kaebuse esitada enne käesoleva seaduse jõustumist vastava vaidluse lahendamiseks kehtinud tähtaja jooksul, kuid mitte hiljem kui kolme aasta jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates. Siit tuleneb mitte ainult taotluse või kaebuse esitamise tähtaeg, vaid ka see, et vastava taotluse või kaebuse saab esitada kahju tekitanud haldusorganile või halduskohtule. Riigikohtu erikogu asus
40. märtsi
41. a määruses asjas nr 3-3-4-1-02 seisukohale, et kui kahju tekitati enne
42. jaanuari 2002, siis kohaldatakse kahju hüvitamisel pärast
43. jaanuari 2002 esitatud kaebuste läbivaatamisel enne Riigivastutuse seaduse jõustumist kehtinud sätteid ja kahju hüvitamise üldisi põhimõtteid.
44. Kuna M. Mertsina esitas kahju hüvitamise nõude enne
45. jaanuari 2002, siis kuulub see nõue läbivaatamisele Tartu Maakohtus.
46. Erikogu peab vajalikuks täiendavalt märkida, et õiguslik regulatsioon ei ole kohtute pädevuse määratlemisel alati piisavalt selge ja üheselt arusaadav. Kui isik on pöördunud halduskohtusse vaidluses, mille lahendamine pole seaduse järgi halduskohtu pädevuses, ja halduskohus on kaebuse vastu võtnud ning protsessiosalised ei ole esimese astme halduskohtu otsuse tegemiseni halduskohtu pädevust vaidlustanud, siis ei pea erikogu, lähtudes vajadusest lahendada vaidlus mõistliku aja jooksul, mõistlikuks tühistada kohtuotsus üksnes põhjusel, et seaduse järgi ei kuulu vaidlus lahendamisele halduskohtus. Uno Lõhmus, Lea Laarmaa, Jaak Luik, Jüri Põld, Harri Salmann