← Eesti

3-2-1-52-02

MÄÄRUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi 3-2-1-52-02 Tartu, 10. aprill 2002. a Eesistuja V. Kõve, liikmed H. Jõks ja J. Luik Imbi Toom"i, Taimi Tehnas"e ja Ain Gunnar Saareste hag

§ 11

lg 1 kohaselt ei ole kunsti- ja kultuurivarasid omandireformi objektidena loetletud. Seega kuuluvad kohaldamisele AÕS §-80 lg 1 ning

§ 3lg 1 p 3 ja § 6 lg 1 ja 2.

Tartu Riiklikule Kunstimuuseumile jäävaks säilitamiseks antud vara omanik oli Ernst Julius Saareste. Jõustunud kohtuotsusega on tuvastatud, et hagejad on oma isa pärandi vastu võtnud. Riik omandas reaalse repressiooniohu tõttu maha jäetud vara ebaseaduslikult. Muuseumiseaduse § 16 lg 2 mõtte kohaselt on võimalik asi muuseumikogust välja arvata, kui see on omandatud ebaseaduslikult. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

  1. Tallinna Ringkonnakohtu
  2. detsembri
  3. a määrusega tühistati linnakohtu otsus ja lõpetati asjas menetlus TsMS § 217 p 1 alusel, kuna asi ei kuulu kohtu pädevusse tsiviilkohtumenetluse korras läbivaatamiseks. AÕS RakS § 2 lg 2 kohaselt toimub omandireformi käigus vara tagastamine, kompenseerimine, erastamine, vara riigi omandisse jätmine, munitsipaliseerimine ja taasriigistamine omandireformi aluste seaduses ning sellest tulenevates õigusaktides sätestatud alustel ja korras. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise otsustamine toimub halduskorras ning asjaõigusseadus ei ole käesolevas asjas kohaldatav. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED
  4. Erikaebuses palusid hagejad ringkonnakohtu määruse tühistada ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

§-s 11 lg 1 loetletud omandireformi objektiks oleva õigusvastaselt võõrandatud vara hulgas ei ole kunsti- ja kulutuurivara. Seega ei ole nimetatud vara omandireformi objektiks ja asjas ei kuulu kohaldamisele omandireformi aluste seadus. Hagejad ei nõudnudki vara tagastamist omandireformi aluste seaduse alusel, vaid asjaõigusseaduse sätete alusel.

  1. Vastuses erikaebusele pidas kostja kaebust põhjendamatuks ja vaidles sellele vastu. TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  2. Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu määrus kuulub TsMS § 363 p 1 alusel tühistamisele materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu. 7.

§ 11

lg 1 kohaselt on omandireformi objektiks õigusvastaselt võõrandatud maa koos sellega püsivalt seotud loodusobjektidega, ehitised, laevaregistrisse kantud laevad, põllumajandusinventar, tootmishoonete sisseseade, aktsiad ja osatähed, arvestamata neil lasunud võlgu. Toodud loetelu on ammendav ning selles nimetatud vara tagastamine toimub AÕS RakS §-st 2 lg 2 tulenevalt omandireformi aluste seaduses ning sellest tulenevates õigusaktides sätestatud alustel ja korras " seega halduskorras. Omandireformi aluste seadus ei reguleeri omandireformi objektiks mitteoleva vara väljanõudmist ning see ei toimu halduskorras. AÕS RakS § 6 lg 1 kohaselt kaitstakse omandit alates

  1. aasta
  2. detsembrist asjaõigusseaduse sätete kohaselt, sõltumata rikkumise ajast. Kohtud on arutanud asjade ebaseaduslikust valdusest väljanõudmise hagi, kuid kohtulahenditest ei selgu, milliseid asju nõutakse. Kui nõutavad asjad pole omandireformi objektiks, siis kuuluvad kohaldamisele asjaõigusseaduse sätted, mitte AÕS RakS § 2 lg
  3. Kui AÕS § 83 lg 1 alusel hageja omand vaidlustatakse, siis tuleb vastavaid väiteid kontrollida, lähtudes väidetava omandi tekkimise aja õigusaktidest. V. Kõve, H. Jõks, J. Luik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.